Ettevõtte arenguprogramm

Miks seda vaja on?

Ettevõtte arenguprogrammi eesmärk on, et Eestis oleks rohkem ettevõtteid, kes suudavad maksta kõrget palka, investeerivad rohkem, teenivad suuremat kasumit ja on välisturgudel konkurentsivõimelised.

Erinevatest uuringutest nähtub, et enamikel Eesti ettevõtetel ei ole ettevõtte arengut kirjeldavat ja ellu viia aitavat strateegiat või tegevuskava. Selle puudumine aga paneb ettevõtted olukorda, kus ettevõtteid juhitakse operatiivtasandil ning puudub kaart, mille abil sihtpunkti jõuda. Ettevõtete innovatiivse tegevuse uuringud näitavad, et tootearendusega tegeletakse vähe ja käive uutest toodetest ja teenustest on tagasihoidlik.

Ettevõtte arenguprogramm on mõeldud ambitsioonikatele ettevõtetele, kes soovivad areneda ja on valmis muutusteks. Arenguprogramm aitab ettevõtetel teha julgemaid plaane ja neid edukalt ellu viia.

Mis kasu saab ettevõte?

Ettevõte saab teada, kuidas paremini ära kasutada oma arengueeldusi ja uusi ärivõimalusi, et  saavutada kiiremat kasvu ning tuua turule tooteid ja teenuseid, mida nõuab ülehomne päev.

Millist lahendust pakume?

Ettevõtte arenguprogramm toetab ettevõtet planeerimis- ja juhtimisotsuste tegemisel ja elluviimisel. EAS leiab koos arenguprogrammis osaleva ettevõttega parimad lahendused, kuidas ettevõttes muutusi ellu viia ja arenguhüpet saavutada. Programmi keskmes on ettevõtte mitmeaastane arenguplaan.

Kellele mõeldud?

Rohkem kui 3 aastat tegutsenud vähemalt 8 töötajaga ettevõtetele, kes on omandanud esmased kogemused eksportimisest või kiire kasvu juhtimisest:

• tööstusettevõte, kellel on selge ambitsioon kasvada ning tuua turule uusi tooteid/teenuseid.
• ettevõte, kes tegutseb nutika spetsialiseerumise valdkondades ja  kellel on selge ambitsioon kasvada ning tuua turule uusi tooteid/teenuseid.

Kõige ambitsioonikamatele – arenguplaani toetus

Ambitsioonikad ja heade kasvuväljavaadetega ettevõtted, kelle arenguplaani on EAS heaks kiitnud, saavad taotleda toetust arenguplaani elluviimiseks. Toetuseni jõuavad ainult kõige tugevamad ja väga selge visiooniga ettevõtted.

Rahastustingimused:

• Maksimaalne toetussumma ühe ettevõte kohta on 500 000 eurot.
• Toetust saab kasutada:
  • personali arendamiseks, sh uute talentide palkamiseks
  • protsesside arendamiseks
  • müügi- ja turundustegevuse arendamiseks
  • uue toote tootmiseks vajaminevate seadmete ostmiseks (kuni 200 000 eurot).
• Väikeettevõtted saavad toetust 45% projekti maksumustest
• Keskmised ettevõtted saavad toetust 35% projekti maksumusest.
• Suurettevõtted saavad toetust 25% projekti maksumusest.

Programm avaneb 2016. aasta alguses ja veebilehel täieneb info jooksvalt.

OÜ MAJANDUSPARTNER  pakub avaliku sektori asutustele uut aktuaalset koolitust teemal

”   TEKKEPÕHISE EELARVESTAMISE RAKENDAMINE AVALIKUS SEKTORIS“

Eesmärk 

 Koolituste eesmärk on anda süsteemne ülevaade tekkepõhise eelarvestamise eesmärkidest, meetoditest, eripäradest ja juurutamise protsessidest avalikus sektoris, arendades ametnike ja/või töötajate tekkepõhise eelarve koostamise oskusi ning tõstes nende finantsalaseid kompetentse.  

Koolitusvajadus  

Aastaks 2017 plaanitakse minna Eesti Vabariigi kõigis ministeeriumites , asutustes s.h. ka kohalikes omavalitsustes ja nende asutustes üle tekkepõhistele eelarvetele ning sellest tulenevalt ka tekkepõhisele riigieelarvele. 

Aasta 2011 detsembris jõustus Euroopa Nõukogu direktiiv 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku miinimumnõuete kohta. Selle direktiiviga  seati liikmesriikidele kohustus kehtestada valitsussektorile ühtsed eelarvereeglid tagamaks valitsussektori eelarvedistsipliini ja seeläbi ka eelarvetasakaalu. Kõigis riigiasutustes on finantsplaneerimise kvaliteedi tõstmiseks ja finantsaruannete kasutamisvõimaluste suurendamiseks vajalik samade arvestusprintsiipide kasutamine eelarvestamisel ja raamatupidamises.  Käesoleval ajal koostatakse tüüpiliselt eelarveid lähtudes kassapõhisest arvestusprintsiibist, samal ajal kui raamatupidamine toimub rahvusvaheliselt aktsepteeritud standarditest lähtuvalt tekkepõhiselt, mistõttu kasutusel olevatel finantsaruannetel on raske anda lisaväärtust asutustele eelarveprotsessis otsuste tegemisel.   Euroopa Majandus- ja Rahaliidu (Economic and Monetary Union) täisliikme staatus kohustab Eestit järgima Euroopa Liidus valitsussektori eelarvepositsiooni kohta sätestatud kriteeriume. Valitsussektori tugev eelarvepositsioon on üheks peamiseks eelarvepoliitiliseks eesmärgiks ning oluline tulemusnäitaja rahvusvahelisel tasandil.

Koolituse kestvus ja kava 

Koolituskava koostatakse “rätsepameetodil”  koostöös Tellijaga ja selle kestvus on   1-2 õppepäeva (8-16 akadeemilist tundi). Koolituskava koostatakse Tellija soovidest lähtuvalt.  

Õpitulemus 

Koolitusel osalejad oskavad peale koolitust majanduslikult mõtestada tekkepõhist eelarvet koolitusel saadud juhendmaterjali (teoreetilised kontseptsioonid, näited, ülesanded) järgi.  

Õpiväljundid 

Koolituse läbinu peaks olema suuteline:  

• mõistma eelarvestamise protsessi, etappe ja seoseid kohalike avalikus sektoris;
• koostama ja analüüsima tekkepõhist eelarvet;
• eristama tekkepõhise eelarve planeerimist kassapõhisest erinevate   elementide lõikes (tulud, kulud, investeeringud, rahavood).
• hindama ressursside kasutamise sihipärasust;
• hindama oma asutuse tulemuslikkust eelarve ja finantsaruannete järgi;
• jagama oma hinnanguid teiste sarnastel ametikohtadel töötavate ametnikega. 

Koolitus viiakse läbi tuginedes eelarvestamise õiguslikele regulatsioonidele, tekkepõhise eelarvestamise Eesti ja rahvusvahelisele praktikale. Koolitusel lahendatakse läbivalt avaliku sektori tegevusalaga seotud näidisülesandeid, mis on koostatud koostöös avaliku sektori esindajatega.   

Koolituse põhiteemad: 

1.Avaliku sektori finantsjuhtimine ja eelarvestamise lähtealused

• Uue haldusjuhtimise (New Public Management) ja avaliku sektori finantsjuhtimise (New Public Financial Management) mõjud
• Finantsjuhtimine kui terviklik seostatud tegevuste süsteem.
• Avaliku sektori eelarvestamise eripärad. „Strateegiline plaan-eelarve- aruanne- meetmed“ (PDCA) tsükkel avaliku sektori juhtimises. Eelarvestamise protsess ja seosed finantsarvestusega. Peamised vastuolud PDCA tsüklis avaliku sektori juhtimises.
• EN direktiivi 2011/85 mõju ja nõuded Eesti avaliku sektori
• Eelarvestamise regulatsioonid Eestis (finantsjuhtimise regulatsioonid, raamatupidamise seadus, valitsuse määrused jm) .
• Eelarveraamistik (eelarvepoliitika elluviimise komponendid). Eelarvestrateegia.
• Avaliku sektori eelarve koostamise sisendid. 

2.Tekkepõhise ja kassapõhise eelarve erisused ning eelarvete seos juhtimisega 

• Kassapõhise ja tekkepõhise eelarve olemus ning erisused (kassapõhise ja tekkepõhise eelarvete näited). Eelarvestamise ja aruandluse seosed.
• Eelarve koostamise etapid.
• Eelarve täitmise analüüs, sh vajaliku informatsiooni kogumine ja eelarve täitmise seire.
• Eelarved (tulemi eelarve, rahavoo eelarve, eelarveline bilanss) ja nendevahelised seosed. Avaliku sektori teenuste eelarvete eripärad.
• Planeerimise ajaline raamistik. Lühiajaline versus kesk-pikk planeerimine (eelarvestamine).
• Tulemuspõhine eelarvestamine (Performance budgeting).
• Tekkepõhise eelarvestamise praktika Eesti avalikus sektoris.  

3. Tulude planeerimine  

• Eelarve tulude liigid.
• Kassapõhise ja tekkepõhise tegevustulude planeerimise põhimõtete erinevus. Tekkepõhiste tegevustuludega seotud nõuete ja kohustuste muutuste mõju.
• Tulude kajastamine kassapõhise ja tekkepõhise eelarve näidisülesandes.

   4.Kulude planeerimine  

• Eelarve kulude liigid. Muutuvate ja püsivate ning otseste ja kaudsete kulude planeerimine. Tegevuspõhise kuluarvestuse rakendamine avalikus sektoris.
• Tegevuspõhine planeerimine. Kassapõhise ja tekkepõhise tegevuskulude planeerimise põhimõtete erinevus.
• Varude, kohustuste, ettemaksete jt muutuste mõju tekkepõhistele kulueelarvetele .
• Kulude kajastamine kassapõhise ja tekkepõhise eelarve näidisülesandes.
• Probleemkohtade arutelu 

  5.Investeeringute ja finantseerimistegevuse planeerimine

• Põhivarainvesteeringu liigid.
• Investeeringute eelarvestamise protsess.
• Põhivara kasulik eluiga ja amortisatsioonimeetodid. Põhivara väärtus. Investeeringute ajastamine.
• Eelarve piirangud. Üldised probleemid investeeringute eelarvestamises.
• Põhivara ost versus kasutusrent.
• Finantseerimisvõimalused ja instrumendid. Laenukohustused ja nendega seotud maksed.
• Investeeringute ja finantseerimise kajastamine kassapõhise ja tekkepõhise eelarve näidisülesandes.
• Probleemkohtade arutelu 

  6.Rahavoo ja tulemi planeerimine  

• Rahavood põhitegevusest.
• Rahavood investeerimisest.
• Rahavood finantseerimistegevusest.
• Rahavoogude kujunemine kassapõhise ja tekkepõhise eelarve näidisülesandes.
• Tulemi kujunemine kassapõhise ja tekkepõhise eelarve näidisülesandes.
• Varade, kohustuste ja netovara kujunemine näidisülesandes.
• Koolituspäeva(de) kokkuvõte.   

Koolituse oodatavad tulemused 

Mida Tellija saab koolituse tulemusena? Koolituse tulemusena paraneb avaliku  asutuse juhtide, juhtrühma ja spetsialistide arusaamine asutuse eelarvestamise ja finantsjuhtimise arenguvajadustest ja konkreetsetest sammudest asutuse tulemuslikkuse juhtimisel. Paraneb juhtrühma arusaamine eelarvestamise ja finantsjuhtimise  protsessidest ja meeskonna tunnetus. Koolituse käigus arutatakse läbi asutuse finantsjuhtimise  arendamisega seonduvad kriitilised faktorid ja arengutegurid.

Koolitaja: Koolituskursuse viib läbi prof. TOOMAS HALDMA Tartu

Ülikoolist

Koolituse maksumus ja tellimine Koolituse maksumus kujuneb läbirääkimistel Tellijaga ja sõltub kursuse  ajalisest mahust, korralduskuludest, kursuse ettevalmistamise ja kliendi konkreetsete soovide arvestamisega seotud ajakulust jms teguritest. 

Koolituse tellimine ja informatsioon OÜ Majanduspartner , tel. 5067751

Toomas Türnpuu    

www.majanduspartner.ee

EASi toel on loodud 500 uut ettevõtet

<

p class=”articleinfo”> 

11. november 2015

Ernst&Young´i läbi viidud uuringust selgus, et EASi teenuste toel ja rahalise abita on viimasel kolmel aastal loodud 500 uut ettevõtet.

EAS pakub ettevõtjatele järjest rohkem teenuseid, mille kaasabil oma äri kasvatada. „Kui siiani oli EASi põhifookus toetuste andmisel, siis viimastel aastal on suurem rõhk pandud erinevatele teenustele. Pakume ettevõtetele rohkem mitterahalist abi teenustepaketi näol. Sinna paketti kuuluvad näiteks erinevad EASi koolitused, arenguprogrammid, messidel ja  kontaktreisidel osalemine. Ernst&Young viis läbi analüüsi ja hindas, millist kasu on ettevõtted neist teenustest saanud. Sealt selgus, et riigi rahalise toeta on asutatud 500 uut ettevõtet,“ selgitas EASi arendusüksuse juht Tanel Rebane. „Tegu oli Ajujahil ja alustavate ettevõtjate baaskoolitusel osalejatega. Näiteks alustas peale baaskoolitusel osalemist ettevõtlusega 778 inimest,“ lisas Rebane.

EASi teenuseid on viimasel kolmel aastal kasutanud üle 1000 ettevõtte ja üle 1500 inimese. Rebane lisas, et need ettevõtted annavad kogu Eesti ettevõtete müügitulust ja lisandväärtusest 5% ning ärikasumist 6%. „Oluline on märkida, et need ettevõtted ei ole saanud EASilt toetust.“

Uuringust tuli välja, et väga suurele osale (80% osalenutest) ettevõtete arengule on EASi mõju olnud positiivne. EASi tegevuse mõju on olnud suur ligi 300 uue heas või keskmises majanduslikus seisus ettevõtte loomisel. Kõige kõrgemaid hinnanguid on andnud ärimentorprogrammis, tööstusjuhi strateegiakoolis ja tootearenduse meistriklassis osalejad.

Ettevõtjad hindasid järgmisi EASi teenuseid: disainibuldooser, Ajujaht, alustava ettevõtja baaskoolitus, ärimentorprogramm, väikeettevõtja arenguprogramm, tööstusjuhi strateegiakool, ärimudeli praktikum, tootearenduse meistriklass, ühisstendid, kontaktreisid, ekspordibuldooserid, koolitused ja ekspordipartneri otsingu teenus.

Taotlusvoorud rahvusvahelistele kultuuri- ja spordisündmustele

<

p class=”articleinfo”> Last Updated (Kolmapäev, 09 September 2015 12:02) Kolmapäev, 09 September 2015 11:58

9. september 2015

Taotlusvoorud rahvusvahelistele kultuuri- ja spordisündmustele on avatud alates 22. oktoobrist 2015. Taotluste esitamise lõpptähtaeg on 13. novembril 2015 kell 17:00.

Toetuse eesmärgiks on suurendada Eesti tuntust rahvusvaheliste spordi- ja kultuurisündmuste ning konverentside toimumise sihtkohana. Toetust saab taotleda kultuuri- või spordisündmusele, millega kaasneb vähemalt 1000 väliskülastaja ööbimist Eestis.

Toetust antakse meetmest „Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamine“. Kultuuri- ja spordisündmuste toetamise eelarve 2015. aastaks on 400 000 eurot ja seda kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Infopäev taotlejatele toimub 13. oktoobril Tallinnas.

Lisainfo taotlemise kohta ning infopäevale registreerumine http://eas.ee/rsk

Taotlusvoorud rahvusvahelistele kultuuri- ja spordisündmustele

<

p class=”articleinfo”> Last Updated (Kolmapäev, 09 September 2015 12:02) Kolmapäev, 09 September 2015 11:58

9. september 2015

Taotlusvoorud rahvusvahelistele kultuuri- ja spordisündmustele on avatud alates 22. oktoobrist 2015. Taotluste esitamise lõpptähtaeg on 13. novembril 2015 kell 17:00.

Toetuse eesmärgiks on suurendada Eesti tuntust rahvusvaheliste spordi- ja kultuurisündmuste ning konverentside toimumise sihtkohana. Toetust saab taotleda kultuuri- või spordisündmusele, millega kaasneb vähemalt 1000 väliskülastaja ööbimist Eestis.

Toetust antakse meetmest „Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamine“. Kultuuri- ja spordisündmuste toetamise eelarve 2015. aastaks on 400 000 eurot ja seda kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Infopäev taotlejatele toimub 13. oktoobril Tallinnas.

Lisainfo taotlemise kohta ning infopäevale registreerumine http://eas.ee/rsk

Avalike teenuste arendamise analüüside läbiviimine

Taotlusvooru “Avalike teenuste arendamise eel-, äri- ja kasutatavuse analüüside läbiviimine” eesmärk on rahastada projekte, milles tuvastatakse analüüside käigus avalike teenuste pakkumise ja osutamisega seotud probleemid.

Analüüside tulemites tuuakse välja võimalikud lahendused, kuidas muuta avalikke teenuseid kättesaadavamaks ja kasutajakesksemaks, tõsta nende kvaliteeti ning osutada neid nutikamalt ja tõhusamalt IKT-vahendite abil.

Toetust võivad taotleda:

• riigi osalusega sihtasutused,
• põhiseaduslikud institutsioonid,
• valitsusasutused ja nende hallatavad asutused,
• kohalikud omavalitsused ja nende hallatavad asutused,
• kohalike omavalitsuste liidud ning
• avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

Taotlusvooru kogumaht on 2 500 000 eurot. Projekti maksimaalne eelarve on 50 000 eurot. Projekti toetuse määr on 85% ja toetuse saaja omafinantseering 15%.

Jooksva taotlusvooru põhitingimused ja valikukomisjoni koosseis (.pdf, KB) – voor algatati majandus- ja taristuministri 24. aprilli 2015 käskkirjaga nr 15-0108.

Vooru mahu suurendamine (pdf, KB)- Finantseeritavate taotluste kogumahtu suurendati majandus- ja taristuministri 14. juuli 2015 käskkirjaga nr 15-0210.

„Avalike teenuste pakkumise arendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ (.pdf, 116 KB) – majandus- ja taristuministri 15. aprilli 2015 määrus nr 31, mis reguleerib toetuse andmist.

Taotluste esitamine

Taotlusi saab esitama hakata alates 18. maist 2015.

Taotlus tuleb elektrooniliselt sisestada aadressil https://www.eesti.ee/portaal/pjis.struktuuritoetus.

Taotluste deklaratsioon tuleb allkirjastada ning sisestada samas infosüsteemis dokumentide hulka.

Taotluste vastuvõtmine lõpetatakse, kui esitatud taotluste kogumaht ulatub 2 500 000 euroni. Taotluste vastuvõtmise lõpetamisest teavitatakse taotlejaid RIA veebilehel.

Küsimuste korral kirjutage meiliaadressil ria at ria dot ee ria at ria dot ee ria@ria.ee.

OÜ Majanduspartner pakub majanduskonsultatsioone ja koolitusi tulemuslikkuse juhtimise valdkonnas.

Teemad

1. Ettevõtte tulemuslikkuse juhtimine

2. Kasumlikuse hindamine – mille kasumlikkust meil mõista ja hinnata (mõõta) on vaja? Kuidas mõõta ning hinnata toote- ja kliendikasumlikkust; Mis on vahet kliendi- ja tootekasumlikkusel? Miks mõlemat tuleb juhtida?

3. Ettevõtte tegevuspõhise kuluarvestuse (Activity Based Costing – ABC) ja tegevuspõhise juhtimise (Activity Based Management – ABM) põhimõtetest ja ülesehitusest.Traditsiooniline vs tegevuspõhine kuluarvestus – miks meil ABC-d vaja on? Tegevuspõhise kulumudeli juurutamine – millised on kriitilised edufaktorid?

4. Tegevuspõhise kuluarvestuse, tegevuspõhise planeerimise (Activity Based Budgeting – ABB) ja tegevuspõhise juhtimise seosed operatiivse ja strateegilise planeerimise keskkonnas;

5 . Ettevõttesisene aruandlus: miks on ABC toote/teenuse, brändi- või kliendi- ja  kasumlikkuse mõõtmisel vältimatu?

  Võtaühendust   toomas@majanduspartner.ee

07.01.2015, 

Reedel, 9. jaanuaril jõustub loomemajanduse toetusmeetme määrus, mille alusel hakatakse eraldama toetusi loomemajanduse tugistruktuuride, ühisprojektide ja ekspordivõimekuse arendamiseks. 

Sellega jõuab lõpule suurem osa ettevalmistusi Euroopa Liidu 2014-2020 eelarveperioodi loomemajanduse toetusrahade kasutuselevõtuks Eestis ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus saab peagi alustada taotluste vastuvõttu. Meede avaneb etapiviisiliselt ja esimesena on plaanis avada taotlusvoor inkubatsiooniteenuste osutamiseks.

Toetusmeede ergutab loomevaldkondades ettevõtlust ja aitab nii alustavatel kui ka juba tegutsevatel loomeettevõtjatel turutingimustes majanduslikku edu saavutada. „Kultuuri- ja loomevaldkondade potentsiaali sidumine ettevõtlusega soodustab uute ambitsioonikate ärimudelite teket ja ergutab toodete-teenuste arendust teistes majandusharudes. Kui loomevaldkondades tegutsevate ettevõtete hulgas eksportööride arv suureneb, valdkonna võimekus omatulu teenida kasvab ning loomesektoril on äratuntav roll teiste majandussektorite lisandväärtuse tõstmisel, on toetuse kasutamine osutunud õigeks investeeringuks,“ märkis Kultuuriministeeriumi loomemajandusnõunik Anu-Maaja Pallok.

Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatava meetme kogumaht on 20 miljonit eurot, millest 16,1 miljonit eraldatakse avatud taotlemise kaudu määruse „Loomemajanduse tugistruktuuride, ühisprojektide ja ekspordivõimekuse arendamise toetamise tingimused ja kord“ alusel. 3,9 miljonit eurot suunab Kultuuriministeerium loomemajandusalase teadlikkuse tõstmiseks ja teadmiste ning oskuste arendamiseks, samuti loome- ja teiste valdkondade vaheliste suurprojektide elluviimiseks.

Kultuuriministeerium on 2014-2020 struktuurivahendite perioodil loomemajanduse arendamise meetme rakendusasutus, kes koordineerib toetuse andmise tingimuste väljatöötamist ning meetme erinevate tegevussuundade elluviimist loomemajandusvaldkonnas. Meetme rakendusüksus on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, kes korraldab taotlusprotsessi ning eraldab toetusi vastavalt kultuuriministri määrusele. 

raamatupidaja.ee