Tekkepõhise eelarvestamise rakendamine avalikus sektoris

 

 

Majandusplogo2016

 

 

 

OÜ MAJANDUSPARTNER pakub avaliku sektori asutustele uut aktuaalset koolitust teemal

 

TEKKEPÕHISE EELARVESTAMISE RAKENDAMINE AVALIKUS SEKTORIS“

Eesmärk

Koolituste eesmärk on anda süsteemne ülevaade tekkepõhise eelarvestamise eesmärkidest, meetoditest, eripäradest ja juurutamise protsessidest avalikus sektoris, arendades ametnike ja/või töötajate tekkepõhise eelarve koostamise oskusi ning tõstes nende finantsalaseid kompetentse.

Koolitusvajadus

Aastaks 2017 plaanitakse minna Eesti Vabariigi kõigis ministeeriumites , asutustes s.h. ka kohalikes omavalitsustes ja nende asutustes üle tekkepõhistele eelarvetele ning sellest tulenevalt ka tekkepõhisele riigieelarvele.

Aasta 2011 detsembris jõustus Euroopa Nõukogu direktiiv 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku miinimumnõuete kohta. Selle direktiiviga seati liikmesriikidele kohustus kehtestada valitsussektorile ühtsed eelarvereeglid tagamaks valitsussektori eelarvedistsipliini ja seeläbi ka eelarvetasakaalu. Kõigis riigiasutustes on finantsplaneerimise kvaliteedi tõstmiseks ja finantsaruannete kasutamisvõimaluste suurendamiseks vajalik samade arvestusprintsiipide kasutamine eelarvestamisel ja raamatupidamises. Käesoleval ajal koostatakse tüüpiliselt eelarveid lähtudes kassapõhisest arvestusprintsiibist, samal ajal kui raamatupidamine toimub rahvusvaheliselt aktsepteeritud standarditest lähtuvalt tekkepõhiselt, mistõttu kasutusel olevatel finantsaruannetel on raske anda lisaväärtust asutustele eelarveprotsessis otsuste tegemisel. Euroopa Majandus- ja Rahaliidu (Economic and Monetary Union) täisliikme staatus kohustab Eestit järgima Euroopa Liidus valitsussektori eelarvepositsiooni kohta sätestatud kriteeriume. Valitsussektori tugev eelarvepositsioon on üheks peamiseks eelarvepoliitiliseks eesmärgiks ning oluline tulemusnäitaja rahvusvahelisel tasandil.

Koolituse kestvus ja kava

Koolituskava koostatakse “rätsepameetodil” koostöös Tellijaga ja selle kestvus on 1-2 õppepäeva (8-16 akadeemilist tundi). Koolituskava koostatakse Tellija soovidest lähtuvalt.

Õpitulemus

Koolitusel osalejad oskavad peale koolitust majanduslikult mõtestada tekkepõhist eelarvet koolitusel saadud juhendmaterjali (teoreetilised kontseptsioonid, näited, ülesanded) järgi.

Õpiväljundid

Koolituse läbinu peaks olema suuteline:

  • mõistma eelarvestamise protsessi, etappe ja seoseid kohalike avalikus sektoris;
  • koostama ja analüüsima tekkepõhist eelarvet;
  • eristama tekkepõhise eelarve planeerimist kassapõhisest erinevate elementide lõikes (tulud, kulud, investeeringud, rahavood).
  • hindama ressursside kasutamise sihipärasust;
  • hindama oma asutuse tulemuslikkust eelarve ja finantsaruannete järgi;
  • jagama oma hinnanguid teiste sarnastel ametikohtadel töötavate ametnikega.

Koolitus viiakse läbi tuginedes eelarvestamise õiguslikele regulatsioonidele, tekkepõhise eelarvestamise Eesti ja rahvusvahelisele praktikale. Koolitusel lahendatakse läbivalt avaliku sektori tegevusalaga seotud näidisülesandeid, mis on koostatud koostöös avaliku sektori esindajatega.

Koolituse põhiteemad:

1.Avaliku sektori finantsjuhtimine ja eelarvestamise lähtealused

  • Uue haldusjuhtimise (New Public Management) ja avaliku sektori finantsjuhtimise (New Public Financial Management) mõjud
  • Finantsjuhtimine kui terviklik seostatud tegevuste süsteem.
  • Avaliku sektori eelarvestamise eripärad. „Strateegiline plaan-eelarve- aruanne- meetmed“ (PDCA) tsükkel avaliku sektori juhtimises. Eelarvestamise protsess ja seosed finantsarvestusega. Peamised vastuolud PDCA tsüklis avaliku sektori juhtimises.
  • EN direktiivi 2011/85 mõju ja nõuded Eesti avaliku sektori
  • Eelarvestamise regulatsioonid Eestis (finantsjuhtimise regulatsioonid, raamatupidamise seadus, valitsuse määrused jm) .
  • Eelarveraamistik (eelarvepoliitika elluviimise komponendid). Eelarvestrateegia.
  • Avaliku sektori eelarve koostamise sisendid.

2.Tekkepõhise ja kassapõhise eelarve erisused ning eelarvete seos juhtimisega

  • Kassapõhise ja tekkepõhise eelarve olemus ning erisused (kassapõhise ja tekkepõhise eelarvete näited). Eelarvestamise ja aruandluse seosed.
  • Eelarve koostamise etapid.
  • Eelarve täitmise analüüs, sh vajaliku informatsiooni kogumine ja eelarve täitmise seire.
  • Eelarved (tulemi eelarve, rahavoo eelarve, eelarveline bilanss) ja nendevahelised seosed. Avaliku sektori teenuste eelarvete eripärad.
  • Planeerimise ajaline raamistik. Lühiajaline versus kesk-pikk planeerimine (eelarvestamine).
  • Tulemuspõhine eelarvestamine (Performance budgeting).
  • Tekkepõhise eelarvestamise praktika Eesti avalikus sektoris.
  1. Tulude planeerimine
  • Eelarve tulude liigid.
  • Kassapõhise ja tekkepõhise tegevustulude planeerimise põhimõtete erinevus. Tekkepõhiste tegevustuludega seotud nõuete ja kohustuste muutuste mõju.
  • Tulude kajastamine kassapõhise ja tekkepõhise eelarve näidisülesandes.

4.Kulude planeerimine

  • Eelarve kulude liigid. Muutuvate ja püsivate ning otseste ja kaudsete kulude planeerimine. Tegevuspõhise kuluarvestuse rakendamine avalikus sektoris.
  • Tegevuspõhine planeerimine. Kassapõhise ja tekkepõhise tegevuskulude planeerimise põhimõtete erinevus.
  • Varude, kohustuste, ettemaksete jt muutuste mõju tekkepõhistele kulueelarvetele .
  • Kulude kajastamine kassapõhise ja tekkepõhise eelarve näidisülesandes.
  • Probleemkohtade arutelu

5.Investeeringute ja finantseerimistegevuse planeerimine

  • Põhivarainvesteeringu liigid.
  • Investeeringute eelarvestamise protsess.
  • Põhivara kasulik eluiga ja amortisatsioonimeetodid. Põhivara väärtus. Investeeringute ajastamine.
  • Eelarve piirangud. Üldised probleemid investeeringute eelarvestamises.
  • Põhivara ost versus kasutusrent.
  • Finantseerimisvõimalused ja instrumendid. Laenukohustused ja nendega seotud maksed.
  • Investeeringute ja finantseerimise kajastamine kassapõhise ja tekkepõhise eelarve näidisülesandes.
  • Probleemkohtade arutelu

6.Rahavoo ja tulemi planeerimine

  • Rahavood põhitegevusest.
  • Rahavood investeerimisest.
  • Rahavood finantseerimistegevusest.
  • Rahavoogude kujunemine kassapõhise ja tekkepõhise eelarve näidisülesandes.
  • Tulemi kujunemine kassapõhise ja tekkepõhise eelarve näidisülesandes.
  • Varade, kohustuste ja netovara kujunemine näidisülesandes.
  • Koolituspäeva(de) kokkuvõte.

Koolituse oodatavad tulemused

Mida Tellija saab koolituse tulemusena? Koolituse tulemusena paraneb avaliku asutuse juhtide, juhtrühma ja spetsialistide arusaamine asutuse eelarvestamise ja finantsjuhtimise arenguvajadustest ja konkreetsetest sammudest asutuse tulemuslikkuse juhtimisel. Paraneb juhtrühma arusaamine eelarvestamise ja finantsjuhtimise protsessidest ja meeskonna tunnetus. Koolituse käigus arutatakse läbi asutuse finantsjuhtimise arendamisega seonduvad kriitilised faktorid ja arengutegurid.

Koolitaja: Koolituskursuse viib läbi prof. TOOMAS HALDMA Tartu

Ülikoolist

Koolituse maksumus ja tellimine Koolituse maksumus kujuneb läbirääkimistel Tellijaga ja sõltub kursuse ajalisest mahust, korralduskuludest, kursuse ettevalmistamise ja kliendi konkreetsete soovide arvestamisega seotud ajakulust jms teguritest.

 

Koolituse tellimine ja informatsioon OÜ Majanduspartner , tel. 5067751

Toomas Türnpuu

www.majanduspartner.ee