Archives märts 2016

KredEx Majanduspartner OÜ uudised

Startup Estonia kolis KredExisse

Toomas Türnpuu 0 Comment

Startup Estonia jätkab tegevust KredExis

Seoses Arengufondi ümberkorraldamisega ning riigi investeerimistegevuse konsolideerimisega saab “Startup Estonia” programmi elluviijaks KredEx. Muudatused realiseeruvad selle aasta teise kvartali jooksul.

Ettevõtlusminister Liisa Oviir ütles, et seoses ümberkorraldamisega ei muutu Startup Estonia partnerite jaoks midagi. „Programm jätkab tööd ning plaanitud tegevused viiakse lõpuni.“

Minister lisas, et konsultatsioonidest iduettevõtete kogukonnaga tuli selgelt välja nende eelistus näha programmi KredExi juures. „Kogukonna esindajad leidsid, et Startup Estonia programmi sisenevate ettevõtete jaoks on tegu parima võimaliku lahendusega, kuna KredExi alla on koondunud kõik riiklikud fondiinvesteeringud ja nii on uued alustavad ettevõtted järgmise faasi investoritele lähemal.“

“KredExil on hea tuntus ja maine nii turuosaliste kui ettevõtlusega alustajate hulgas, teadlikkus sihtrühmast ja kapitaliturust ning pikk riikliku poliitika elluviimise kogemus ja programmi elluviimiseks või teenuste turult sisse ostmiseks vajalik ekspertiis,” ütles Oviir.

Minister avaldas lootust, et Startup Estonia ja KredExi meeskonna kootöös hakkab viimastel aastatel kiirelt arenenud idufirmade keskkond veelgi jõudsamalt arenema ja luuakse järgmised globaalse tuntusega edulood.

KredExi juht Lehar Kütt ütles, et Startup Estonia programmi tegevuste KredExi alla viimine on loomulik osa protsessist, mille käigus koondatakse riigi riskikapitaliinvesteeringutega seonduv ühte organisatsiooni. „Startup Estonia programmil on oluline roll selles, et Eestist võrsuksid järgmised rahvusvahelised edulood. Selleks parandatakse iduettevõtete ligipääsu kapitalile, arendatakse sobivat tegevuskeskkonda ja iduettevõtete rahvusvahelist võimekust.“

Eestis on praegu 500-700 iduettevõtet, nende hulk peaks „Startup Estonia“ programmi tegevuse mõjul aastaks 2020 kahekordistuma. Eesti iduettevõtted kaasasid 2015. a 95 mln EUR kapitali, alates 2006. a kokku 268 mln EUR, millest 1/5 on Eesti investoritelt. Eesti iduettevõtted on loonud üle 2300 töökoha, mille keskmine palk on ca 1700 EUR. Aastal 2015. tasusid iduettevõtted riigile maksutuluna ca 22 mln EUR.

KredEx on finantsasutus, mis aitab Eesti ettevõtetel kiiremini areneda ja turvaliselt välisturgudele laieneda pakkudes riigi garantiiga tagatisi, krediidikindlustust, laene ja riskikapitali. KredExi riskikapitali-alaste tegevuste portfell hakkab hõlmama riigi esindamist SmartCapi senise portfelli juures, Startup Estonia raames loodavate ärikiirendite haldamist, Eesti riigi osalusel loodud fondifondide haldamises osalemist.

/09.03.2016/

Kõik uudised
 

Veel uudiseid samal teemal

Ettevõtlusminister Liisa Oviir
14.03.2016|Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Ettevõtlusminister osaleb ülemaailmsel ettevõtluse kongressil

Ettevõtlusminister Liisa Oviir võtab täna ja homme osa Kolumbias ettevõtluse kongressi startupide programmist, kus tutvustab Eesti idufirmade arengukeskkonda ja e-riigi võimalusi.

Ettevõtlusminister Liisa Oviir
10.03.2016|Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Riik hakkab analüüsima erandite tegemist energiamahukatele ettevõtetele

Ettevõtlusminister Liisa Oviir tegi täna valitsusele ettepaneku elektrihinna erinevuse kehtestamiseks energiaintensiivsetele ettevõtetele.

Majandusuudised

Juhatuse liikme ravikindlustus

Toomas Türnpuu 0 Comment

Juhatuse liikmeid tasub palgata kuu viimasel päeval

15. märts 2016 18:29

Märt Viitas, Konsult Vision juhataja

 

 
 
  
Ravikindlustuseta inimestel on õigus vaid tasuta erakorralisele abile. Foto: Scanpix

 

Sellest aastast jõustunud ravikindlustusseaduse muudatus tõi kaasa olukorra, mis võib jätta äriühingu juhatuse liikme, kellele makstakse tasu juhatuse liikmena tegutsemise eest, pikaks perioodiks ravikindlustuseta.

 

Olgugi, et inimesega on sõlmitud juhatuse liikme leping, ta on registreeritud töötajate registris ja talle on  makstud juhatuse liikme tasu, võib ta õnnetuse või haigestumise korral end avastada olukorrast, et tal puudub ravikindlustus, kirjutab Konsult Vision.

 

Muudatuse kohaselt ravikindlustusseaduses kehtib ravikindlustus ainult siis, kui juhatuse liikme eest on deklareeritud sotsiaalmaksumiinimum, mis on 390 eurot. See tähendab ka seda, et ravikindlustus katkeb päevapealt kui juhatuse liikme tasu ei ole õigeaegselt deklareeritud.

Näiteks ettevõte palkab uue juhatuse liikme 01. jaanuaril.  Tasu juhatuse liikmena tegutsemise eest makstakse talle järgmisel kuul ehk siis meie näite puhul veebruaris. Kuna maksud arvestatakse ja deklareeritakse kassapõhiselt, st vastavalt sellele, millal juhatuse liikmele tasu välja maksti, deklareeritakse ja tasutakse tulu- ja sotsiaalmaks 10. märtsiks (eeldusel, et antud päev ei lange nädalavahetusele, sel juhul  pikeneb see periood veelgi mõne päeva võrra). Uue korra kohaselt hakkab juhatuse liikmele kehtima ravikindlustus meie näite puhul alates 11. märtsist, seega ligi 2,5 kuud peale seda kui ta juhatuse liikmena äriühingus tegutsema asus!

Mis oleks parim lahendus antud olukorras? Juhatuse liikmega  tuleks vormistada leping  kuu viimasel päeval ning maksta talle «avansina» 390 eurot brutotasu lepingu vormistamise päeval. Sellisel juhul on juhatuse liige vaid 11 päeva ravikindlustuseta ja tuleb loota, et tal selle aja jooksul ei haigestu ning tal ravikindlustust vaja ei lähe.

Teine võimalus on sõlmida juhatuse liikmega tööleping, mis annab talle sarnased õigused tavatöötajatega kuna siis allub tema töösuhe töölepinguseadusele. Näiteks on inimene ettevõttes finantsosakonna juhataja, kellega on sõlmitud tööleping. Samal ajal on ta ka määratud juhatuse liikmeks. Lepingute sõlmimisel tuleb siiski olla tähelepanelik, et antud näite puhul osakonna juhataja töö oleks eraldi töölõik, mitte ei kopeeritaks töölepingusse juhatuse liikme kohustusi.

Peab teadma, et kui juhatuse liikme tasudelt ei ole töötuskindlutuse makseid, siis töölepingu puhul laieneb see kohustus tavapärasele töötasule.  Samuti reguleeritakse töölepingu alusel sõlmitud töösuhet töölepinguseadusega, mis paneb töötaja võrreldes juhatuse liikme lepinguga paremasse positsiooni eriti lepingu lõpetamisel.

Ainuke positiivne muudatus kogu tekkinud olukorra juures on, et 390 eurone juhatuse liikme tasu võib olla summaarne ehk kui sama isik saab juhatuse liikme tasu näiteks  200 eurot kahest erinevast ettevõttest, kokku 400 eurot, siis on tal ravikindlustus olemas, sest tasu summeeritakse. Tasusid peabki ta aga saama juhatuse liikme tasuna, mitte ühest ettevõttest juhatuse liikme tasu ja teisest ettevõttest töötasu, erinevaid tasuliike ei saa summeerida. Ehk kui sama isik saab 200 eurot juhatuse liikme tasu ja 200 eurot töötasu/palka siis paraku ravikindlustuskaitseks deklareeritavastst tulust jääb väheks.