Archives 2016

Personalijuhi teenus

Majandusplogo2016

 

 

Majanduspartner OÜ  pakub väikefirmadele personalijuhi teenust, mis on sobilik eelkõige ettevõttele, kel puudub püsivalt oma personalijuht või vajatakse lühiajaliselt personalivaldkonna spetsialisti.

Helista +372 50 67751 ja saad pakkumise

Ettevõtte suurusest tulenevalt ei ole täiskoormusega personalijuhi palkamine alati otstarbekas ning põhjendatud.

Pakutava teenuse eesmärk on pakkuda ettevõttele kokkulepitud mahus personalijuhi teenust.

Teenus võib sisaldada näiteks kombinatsiooni alljärgnevatest tegevustest või valikut nendest:

  • personalivaldkonna regulatsioonid, tööõiguse,  vajaliku dokumentatsiooni vormistamine ja valdkonna konsultatsioonid;
  • ettevõtte juhtkonna nõustamine ja konsulteerimine töösuhete alastes küsimustes s.h. personalidokumentide loomine ja järjepidev haldamine (töölepingu kirjalikud dokumendid, ametijuhendid, isikuandmete haldamine jm ;seadusandlusega reguleeritud dokumentatsioon)
  • tööseadusandluse muudatuste jälgimine ja ettevõttes rakendamine;
  • tööandja töökorralduslike dokumentide koostamine;
  • puhkuseajakavade koostamine;
  • ülesütlemisavalduste koostamine ja  töösuhte lõpetamise vormistamine;

  Motivatsiooni ja tasustamise valdkonna teenused:

  • Rahulolu- ja motivatsiooniuuringute läbiviimist
  • Motivatsioonisüsteemi loomist
  • Palgakorralduse süsteemi loomist
  • Ametikohtade hindamist
  • Töötajate töösoorituse hindamist
  • Motivatsiooni- ja töötasustamise süsteemide haldamist 

OÜ Majanduspartnert pakub ettevõtetele koolitusvajaduse auditi teostamist ja alljärgnevaid teenuseid :

  • arenguvestluste süsteemi loomisel
  • koolitus- ja arenguvajaduste väljaselgitamist
  • koolitus- ja arenguplaanide koostamist
  • koolituste  ja eriürituste korraldamist tulenevalt kliendi vajadustest 

Personaliarvestuse teenus

Personaliarvestuse eesmärgiks on töösuhteid reguleerivast seadusandlusest tulenevate nõuete korrektne ja ajakohane täitmine.

  • Töölepingute, isikuandmete ja ametikirjelduste haldamine
  • Ettevõtte siseregulatsiooni dokumentide koostamine (sisekord, dokumendihaldus, puhkusegraafikute koostamise ja puhkusearvestuse pidamise korraldamine
  • Personalistatistika ja arvestuse pidamine (personali voolavus, töötajate vanus, haridus, koolitused, haigused jne)
  • Palgaarvestuse korraldamine
  • Personalialaste käskkirjade ja  korralduste vormistamine
  • Tõendite ja iseloomustuste koostamine töötajatele.

Personalitöö audit

Personalitöö ettevõttesisese auditi eesmärgiks on kaardistada ettevõttes valitsev personalivaldkonna hetkeolukord ja töötada väljha soovitused valdkonna arendamiseks. Personalisüsteemi auditit võib läbi viia näiteks personalidokumentatsiooni seisukorra hindamiseks või kogu personalijuhtimise olukorra hindamiseks ettevõttes.

Pakume ettevütte töökorralduse analüüsi teenust

Auditi protsessi etapid:

  • Dokumentatsiooniga tutvumine
  • Vestlused juhtide ja töötajatega
  • Kirjalik uuring juhtidele ja töötajatele
  • Kokkuvõte juhtkonnale ja töötajatele
  • Ettepanekud edasisteks tegevusteks
  • Tööplaani koostamine

Palgaarvestus

  • Peame arvestust nii töötasude, maksude, puhkusetasude kui ka puhkusereservide üle.
  • Edastame maksuametile maksudeklaratsioonid, haigekassale haiguslehed ning pensioniametile info täiendavate lapsepuhkusepäevade või muu vajaliku kohta.
  • Vajadusel täidame ka Teie töötajaid puudutavad statistikaameti aruanded.

Esindamine töövaidlustes

OÜ Majanduspartner pakub töövaidluste lahendamisel alljärgnevaid teenuseid:

  • töövaidluskomisjonile avalduse ja kohtule hagiavalduse koostamine
  • esindamine töövaidluskomisjonis ja kohtuistungitel

OÜ Majanduspartner pakub kvaliteetset teenust,

Helista ja küsi lisa

5067751

Toomas Türnpuu

personalikonsultant

Taotlege tagasihelistamist

Sisestage oma andmed vormi ja me helistame teile tagasi

Error: Contact form not found.

Evakuatsiooniplaani koostamine

Evakuatsiooniplaan

OÜ Majanduspartner koostab Teie ettevõttes kvalifitseeritud evakuatsiooniplaani.

Igas ettevõttes peab olema tulekahju korral tegutsemise plaan, mille koostamise tagab ehitise valdaja, kuid ettevõtte või asutuse juht kinnitab plaani ja teeb selle töötajatele teatavaks. Siseministri 1. septembri 2010. aasta määruse nr 43 alusel on tulekahju korral tegutsemise plaanile ning evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppuse korraldamisele esitatud kindlad nõuded. Määrus on kehtestatud tuleohutusseaduse alusel.

Evakuatsiooniplaan koosneb evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise tegevuskavast ning skeemidest. Plaani ja selle juurde kuuluvate osade koostamisel võetakse arvesse ettevõtte või asutuse erisusi, mis võivad mõjutada tulekahju korral tegutsemist. Mitme ettevõtte või asutuse paiknemisel ühes ehitises peavad koostatud plaanid olema omavahel kooskõlas tagamaks kiire ja ühtse tegutsemise tulekahju korral.

Tegevuskava sisaldab:

  • evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemist mõjutavate andmete kirjeldust;
  • ettevõtte või asutuse tuleohtlikkuse kirjeldust;
  • tulekahjust teavitamise juhist;
  • evakuatsiooni läbiviimise juhist;
  • tulekahju korral tegutsemise juhist;
  • päästemeeskonnaga tehtava koostöö juhist.

Ettevõtte või asutuse juht määrab plaani järgimise eest vastutavad töötajad. Uue määruse nõuetele vastav tulekahju korral tegutsemise plaan koostatakse hiljemalt ühe aasta jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Samuti tuleb viia läbi uutele nõuetele vastav evakuatsiooniõppus ühe aasta jooksul alates määruse jõustumisest. Evakuatsiooniplaanide koostamise hind sõltub ettevõttest.

 

 

Helista !

 

 

 

5067751

Äriplaani koostamine

 

 

 

 

Äriplaani koostamise õppematerjal EAS leheküljelt

Ettevõtlusega alustamise üks esimesi samme on äriplaani kirjutamine. Miks on seda vaja, kui on teada, et paljud ettevõtted tegutsevad ilma kirjaliku äriplaanita? Põhjus ongi selles, et kui alustad ettevõtlust äriplaani kirjutamisest, saavutad konkurentide ees hulga eeliseid.

10 abistavat küsimust äriplaani eelanalüüsiks

  1. Mis on sinu tulevase äri sisu? Pane mõne lausega võimalikult lihtsalt ja selgelt kirja, mida sa kavatsed tegema hakata.
  2. Millist tarbija probleemi sa lahendad või millist kasu toob tarbijale sinu ettevõtlus? Kui sa sellele küsimusele vastata ei oska, siis pole see äriprojekt alustamiseks küps.
  3. Kui oluline on sulle selle äriidee teostamine? Vastust otsides analüüsi oma eesmärke ja soovi pühenduda ettevõtlusele. Edukas äri eeldab pühendumust.
  4. Milliseid oskusi sinu äriidee elluviimine vajab? Pane kirja oskused, mis on vajalikud äriidee elluviimiseks. Seda tehes selgub , mida võiksid teha ise, mida peaksid juurde õppima, millist tööd pead sisse ostma ning keda vajad oma meeskonda.
  5. Milliseid ressursse vajad? Pane kirja kõik ressursid (inimesed, raha, materiaalsed vahendid, info jne), mida vajad. Saad ülevaate, milliseid ressursse on vaja juurde hankida.
  6. Kui lihtne või keeruline on oma toodet või teenust müüa? Mõtle läbi, milliseid turustuskanaleid saaksid kasutada ja kuidas jõuab sinu toode või teenus tarbijani. Oskus midagi teha on ainult osa äriprojektist. Nii mõnigi hea ettevõtmine jääb ellu viimata, sest puuduvad müügioskused või pole vajalikku juurdepääsu turustuskanalitele.
  7. Kuidas äriidee võimaldab sul teenida kasumit? Mõtle läbi ärimudel ja püüa leida võimalikud teed tulu teenimiseks.
  8. Millised sinu head kontaktid soodustavad projekti elluviimist? Äris on olulised suhted ja tutvused. Lai suhetevõrgustik annab võimaluse omada rohkem infot. See loob omakorda paremad eeldused saada kliente ja parema valmisoleku valdkonnas toimuvateks muutusteks.
  9. Kui kerge on sinu toodet või teenust järele teha? Imiteerimine on osa konkurentsivõitlusest. Mõtle, mida saaksid teha selleks, et konkurentidel poleks lihtne sinu ettevõtlust järele teha.
  10. Kuidas mõõta äriprojekti edukust? Sa vajad midagi, mille alusel hinnata, kui kaugel oled eesmärgi saavutamisest ning kas püsid graafikus. Edu korral suurendab see enesekindlust. Kui asjad lähevad halvasti, siis aitavad mõõdikud otsustada, kas tuleb tegevus õigeaegselt lõpetada.
  11. Esitatud küsimuste valik ei ole kindlasti ammendav, kuid annab võimaluse mõelda kavandatava ettevõtluse olulisemate tahkude üle. Kui jääd kirjapandud vastustega rahule, võid hakata koostama äriplaani.

10 põhjust, miks kirjutada äriplaani

  1. Saad teada, kas olemasolevat äriideed on mõistlik ellu viia. Korralikult koostatud äriplaan annab hea ülevaate projekti potentsiaalist. Odavam on raha kaotada paberil, kui alustada tegevust ideed põhjalikult uurimata.
  2. Äriplaani ettevalmistamine sunnib sind uurima oma äritegevuse eri aspekte. Sa pead küsima oma äri kohta küsimusi, millele sa muidu võib-olla ei mõtlekski.
  3. Äriplaan aitab luua ideede vahel seoseid ja sünergiat. Head äriideed võivad jääda teostamata hirmust ebaõnnestuda või teadmatusest tuleviku ees. Põhjalik äriplaan tõstab su enesekindlust ja usku edusse.
  4. Saad läbi mängida erinevad stsenaariumid, avastada võimalikud ja kasutamata võimalused.
  5. Saad kavandada tegevusi, mis aitavad leida lahendusi võimalikele probleemidele ja tulevikus avanevatele võimalustele. Konkurentsivõitluses on edukamad need, kes on valmis muutusteks.
  6. Sul on olemas tegevuskava, millest otsuste langetamisel lähtuda.
  7. Saad hinnata ettevõtet ja võrrelda tegelikku arengut plaanituga.
  8. Kui soovid kaasata võõrkapitali, võimaldab äriplaan investoril otsustada, kas investeerida ettevõttesse või mitte. Investor või laenuandja tahab näha, kuidas tema raha tagasi teenitakse ning kas suudetakse maksta dividende või tasuda laenuintresse.
  9. Kui tegemist on mitme äripartneriga, aitab kirjalik äriplaan ennetada hilisemaid vaidlusi ja põhjendada otsuseid.
  10. Kui soovid värvata tegevjuhti, annab kirjalik äriplaan selge tegevussuuna, millele juht saab toetuda.

Äriplaani struktuur

Enne äriplaani kirjutamist peaksid endale selgeks tegema, milliseid osi peab äriplaan sisaldama ehk milline on äriplaani struktuur.
Äriplaani iga osa on oluline ja kõik osad on omavahel seotud. Äriplaani koostamisel liigutakse lühikestelt üldistavatelt kokkuvõtetelt detailsemate selgituste poole. Alltoodud loetelus on toodud need äriplaani osad, mis võiksid äriplaanis olla. Lisaks nende osade kirjapanekule tuleb järgida sinu projekti rahastaja juhiseid äriplaani koostamiseks.
Kui alustad äriplaani kirjutamist EAS-ile, siis sobib abivahendiks näiteks EAS-i äriplaani koostamise juhend.

Äriplaani osa Kirjeldus
1. Kokkuvõte Esitatakse  lühidalt   kogu äriplaani sisu ja kõik oluline, mis on vajalik äriplaani realistlikkuse, kasumlikkuse ja atraktiivsuse hindamiseks. Kokkuvõtte pikkus võiks olla 1-1,5 lehekülge.
2. Ettevõtte  üldandmed Ettevõtte nimi ja juriidiline vorm, ettevõtte  registrikood (kui on tegutsev ettevõte), registreerimise aeg ja koht, tegevuskoha aadress, ettevõtte kontaktandmed ja info omanike kohta.
3. Ettevõtte kirjeldus. Äriidee, missioon, visioon ja eesmärgid Ettevõtte kirjelduses avatakse ettevõtte taust ja ajendid ettevõtte asutamiseks. Sõnastatakse ettevõtte missioon ja visioon ning konkreetsed eesmärgid nende saavutamiseks. Kuna äritegevust plaanitakse esitatud visiooni ja eesmärkide saavutamiseks, siis on see äriplaani osa kogu äri plaanimise aluseks.
4. Ettevõtluskeskkonna kirjeldus Analüüsitakse ettevõtluskeskkonda mõjutavaid tegureid: ettevõtlust reguleerivaid õigusakte, makromajanduslikke ja tootmisharu arengusuundi, ressursse ning vajaduse korral ka ettevõtlust mõjutavaid kohalikke tegureid.
5. Tooted ja teenused Kirjeldatakse ettevõtte põhitoodet või -teenust, tootmis- või teenindusprotsessi ning plaanitakse nende arendamist. Seejärel kõrvaltooteid ja lisateenuseid, kui neid on.
6. Klient, turg, konkurents Annab vastuse, kui palju ja millise hinnaga on võimalik seda toodet või teenust kirjeldatud turgudel konkurentidega võisteldes müüa. Kirjeldatakse kliente, praegust ja võimalikku turgu ning seal tegutsevaid konkurente. Tuuakse välja konkurentsieelis. Koostatakse SWOT-analüüs. Edasi kirjeldatakse oma toodete või teenuste hinnakujunduspõhimõtteid, püstitatakse turunduseesmärgid, mis on aluseks müügiprognooside koostamisele.
7. Tegevusplaan Lühiajaline tegevusplaan konkreetsete eesmärkide saavutamiseks. Tegevusplaani mõte on selgitada, mida kavatsetakse ette võtta ja saavutada  lähemate ajaperioodide (kuude, kvartalite, aasta) jooksul.
8. Riskianalüüs Määratakse kindlaks võimalikud riskid ja kavandatakse nendega toimetuleku viisid. Riskianalüüs võimaldab ettevõtjal või investoril kriitilisemalt hinnata investeeringu tasuvusarvutusi.
9. Finantsplaan ja finantsprognoosid
 
Finantsprognoosidena esitatakse kasumiaruande, rahakäibe ja bilansi ennustused. Nende koostamisel võetakse sisendina arvesse finantsplaanis tehtud oletused ning arvestused ettevõtte tulude ja kulude, kasumiläve, investeeringute ja rahastamise kohta.

Äriplaani koostamise sagedasemad vead

Tüüpvead Vigade vältimine
1. Äriplaani kirjutatakse nagu kirjandit. Vähenda kirjelduste osa ja lisa rohkem analüüsi.
2. Äriplaan kirjutatakse toetuse saamiseks, mitte iseendale. Tõesta esmalt iseendale, kas saad äriga hakkama. Kui su äriplaan on elujõuline, siis toetused on lihtsalt lisatugi äri käimalükkamisel.
3. Eesmärke ei seata ajaliselt. Lühiajalised eesmärgid sõnasta kvartali või kuu täpsusega ja pikaajalised eesmärgid aastase täpsusega.
4. Eesmärgid püstitatakse pärast finantsprognooside koostamist vastavalt prognooside tulemustele. Äriplaani üks eesmärke on leida strateegiad, mis aitaksid ettevõtja eesmärke ellu viia. Kui finantsprognoosid näitavad, et valitud strateegiaga ei õnnestu eesmärke saavutada, muuda strateegiat, mitte eesmärke.
5. Ärikeskkonda analüüsides kirjutatakse äriplaani sõna-sõnalisi lõike arengukavadest ja riiklikest strateegiatest. Ärikeskkonna analüüsi mõte on tuvastada võimalused ja ohud. Seega pead uurima vaid neid ärikeskkonna aspekte, mis on eesmärkide saavutamise seisukohalt võtmetähtsusega. Neid aspekte tuleb uurida oma äriidee realiseerimise seisukohalt.
6. Äriplaani  finantsosa ja finantsprognooside   koostamisel kasutatakse arve, mida pole eelnevalt käsitletud või  põhjendatud eelnenud sõnalises osas. Arvud, mida kasutad finantsprognoosides, peavad olema äriplaani sõnalises osas eelnevalt lahti kirjutatud.
7. Konkurente loetletakse formaalsete, mitte sisuliste tunnuste alusel. Tegelikult konkurente ei tunta. Turu-uuringust peab selguma, milliste kriteeriumite alusel langetab klient otsuse, millise ettevõtte teenuseid kasutada või milliseid tooteid osta. Seega koosta konkurentsianalüüs n-ö läbi kliendi silmade.
8. Kasutatakse ebausaldusväärseid turu-uuringuid. Ära kasuta internetist leitud vananenud või hoopis teistel eesmärkidel korraldatud uuringuid. Tee ise uuring, küsitle kas või tuttavaid, kes kuuluvad kavandatava tegevuse sihtrühma.
9. Tehakse pinnapealne turuanalüüs, st piirdutakse pelgalt oletustega ning sihtrühma tegelikku ostujõudu ja vajadusi ei analüüsita. Ära arva, et kliendid käituvad nii nagu sina või nii, nagu sina tahad. Kontrolli ja analüüsi.
10. Toote või teenuse kvaliteedi kirjeldus lähtub oletusest. Väär on kirjutada „Minu pakutav toode X on odavama hinnaga, kuid parema kvaliteediga kui konkurentidel”. Kvaliteet on suhteline mõiste. Kirjuta väga täpselt lahti, milles sinu toote või teenuse kvaliteet seisneb. Ära piirdu üldsõnalise kirjeldusega.
11. Toote või teenuse  hinnakujundamine on valdavalt passiivne. Kiputakse aluseks võtma  konkurentide või internetist leitud hinnakirja või järgitakse vaid  turuliidrit. Kasuta oma  hinnastrateegia võimalusi.
12. Turundusplaanis plaanitakse ainult tegevusi ja kulusid, kuid mitte inimressurssi. Kontrolli, kas sul jätkub inimesi, kel oleks aega kõik tegevused ellu viia. Üksi ei jõua sa kõike teha.
13. Tehakse liiga optimistlikud finantsprognoosid. Ettevõtja on tavaliselt veendunud oma idee headuses. Kui prognoosid näitavad hiigelkasumeid, on üsna võimalik, et kusagil on tehtud viga. Võrdle enda prognoose konkurentide majandusaasta aruannetega ja tee sellest järeldused. Peamised näitajad ei tohiks väga palju erineda.

Projektijuhi teenuse pakkumine

Majandusplogo2016

 

 

OÜ Majanduspartner pakub abi ja toetust erinevate rahastamisallikate taotlemisel ja taotlusprojektide kirjutamisel, vastavate dokumentide ettevalmistamisel ja esitamisel. Meie põhitegevuste hulka kuulub Euroopa Liidu struktuurifondide poolt kaasfinantseeritavate projektide koostamine tellijale, nõustamine ja rahastamisprogrammide alane konsultatsioon, projektide tehniline administreerimine ning projektide juhtimine. 

Pakume klientidele projektijuhi teenust.

Milleks selline teenus?

Sageli on projektitaotlejatel otstarbekam oma aja- ja tööjõuressursi piiratuse tõttu ning toetuse reaalse kasutamisega seotud riskide maandamiseks kasutada projektijuhti väljaspoolt organisatsiooni. See võimaldab planeerida projektijuhtimisega seotud kulud projekti eelarvesse teenusena.

Pakume omalt poolt projektijuhi poolset tuge projekti idee väljatöötamiseks, viies projekti tegevusi ellu süsteemselt planeerides ja seda juhtides. 

Aitame Teid projekti administratiivsel ja sisulisel juhtimisel, dokumentide haldamisel, aruandluse koostamisel ning projekti raamatupidamise ja finantsjuhtimise korraldamisel. 

Milleks kaasata projektijuhti ?

Sageli ei ole ettevõttel otstarbekas palgata tööle tähtajalise lepinguga töötajat ja vajatakse projektijuhti projekti juhtimiseks ja edukaks realiseerimiseks. 

Projektijuht töötab kliendi eesmärkidest ja huvidest lähtuvalt, pakkudes parimat teenust ja rakendades oma erialaseid oskuseid kokulepitud eesmärkide täitmiseks

Projekti juhtimine eeldab erialaste spetsiifiliste oskuste teadmist ja tundmist. Näiteks on vaja omada sidusvõrgustikku, tunda regulatsioone ja dokumente, tunda sisseostetavate kaupade ja teenuste hankimise korda, jälgida aruannete esitamise tähtaegu ja vormistamise reegleid, pidada kinni eelarvest ja ajagraafikust, suhelda erinevate partneritega, jne.

Rahastaja nõuetele vastav projektijuhtimine nõuab kõrgendatud tähelepanu ning reeglina vähendab organisatsiooni võimekust tegeleda oma põhitegevusega.

Pädev projektijuhtimine on aga projekti eduka teostamise oluliseks eelduseks.

 Mida projektijuht teeb?

  • projekti elluviimise üldine koordineerimine;
  • hangete ettevalmistamine ja läbiviimine;
  • töökoosolekute korraldamine;
  • partnerite ja rahastajaga suhtlemine;
  • eelarve jälgimine;
  • abikõlblikkuse reeglite jälgimine;
  • esilekerkivate ettenägematute probleemide lahendamine;
  • vahe- ja lõpparuannete vormistamine;OÜ Majanduspartner projektijuhtimise teenus koosneb alljärgnevatest etappidest:
  • OÜ Majanduspartner projektijuhtimise teenuse kasutamine võimaldab organisatsioonidel keskenduda oma igapäevatööle ning annab kindluse, et projekt saab edukalt realiseeritud.
  • Projektiideega seotud tegevuste kaardistamine, rahastamisvõimaluste otsimine ja analüüs, taotluste nõuete ja protseduuride täpsustamine, probleemide väljaselgitamine, erinevate lahenduste kaardistamine, suhtlemine rahastajatega;
  • Projektimeeskonna loomine;
  • Projekti sisuline planeerimine, ajakava koostamine, juhtimine ja koordineerimine (aja- ja tegevuskavas ettenähtud tegevused vastavalt kinnitatud eelarvele, lähteülesannete täpsustamine, koosolekute läbiviimine, jooksev koordineerimine);
  • Projektijuhi poolne projekti diagnostika , analüüs, teostamine ja vastutus püstitatud eesmärkide saavutamisel;
  • Projekti raamatupidamise ja finantsjuhtimise korraldamine;
  • Projekti tehniline administreerimine, sh aruandluse koostamine.

 

Mida projekti edukaks teostamiseks ootame?

  • Helista ja lepime kohtumises  kokku projekti edukas realiseerimises!
  • Ootame kliendilt vajaliku informatsiooni edastamist ja koostööd lisadokumentide hankimisel ja edastamisel , mida meie ei saa iseseisvalt hankida (näiteks majandusaasta aruanded, tegevusload, litsentsid).
  • Teostame kogu töö ja haldame dokumentatsiooni projekti algusest lõpuni ning koostame ka nõutavad aruanded investeeringujärgsetel aastatel. 

Võta ühendust ja teeme pakkumise!

 

50 67751

 

 

Toomas Türnpuu 

 

projektijuht

 

 

EAS toetab atraktsioonide arendamist

EAS toetab rahvusvahelise pereturismi atraktsioonide arendamist

Tänasest, 11. juulist on avatud rahvusvahelise pereturismi atraktsioonide toetusmeede.

Ettevõtlusministri Liisa Oviiri sõnul on oluline mitmekesistada rahvusvaheliste pereatraktsioonide valikut Eestis, et tekitada reisimotivatsiooni Eesti külastamiseks ning pikendada siia reisijate külastusaega.  „Uute atraktsioonide loomine toob Eestisse kindlasti rohkem turiste, kes reisivad koos perega ning näevad Eestis atraktiivset sihtkohta. Mitmed olemasolevad pereatraktsioonid on juba selgelt näidanud Eesti ettevõtjate potentsiaali selles valdkonnas. Eesti tuntus turistide seas tõstab ka meie riigi usaldusväärsust, mis on oluliseks teguriks ekspordi suurendamisel,“ ütles Oviir.

EASi turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso selgitas, et viimasel viiel aastal avatud pereturismi atraktsioonid (eriti Meremuuseumi Lennusadam, AHHAA teaduskeskus ja Lottemaa) on  avaldanud pereturismi kasvule tuntavat mõju. EASi poolt tellitud 2014. aasta väliskülastajate uuringu andmetel kulutavad koos alla 15 aastaste lastega reisijad reisi kohta keskmiselt 250 eurot ja ööpäeva kohta 88 eurot.

„Pereturism ja seda eriti lähematest naaberriikidest, on üks nišše, millesse jätkuvalt panustame. Meie atraktsioonide kvaliteet ja kasvav arv annavad suure panuse turistide siia meelitamiseks, nii on näiteks Lätist saabuvate turiste hulk viimastel aastatel hüppeliselt tõusnud ning seda just pereturismi näol. Positiivne tendents on see, et peamiselt autoga reisivad pered jõuavad ka kõikjale mujale Eestisse ning ei piirdu oma külaskäigul ainult Tallinnaga, “ sõnas Mutso.

Toetust taotlema on oodatud kõik väliskülastajatele huvipakkuvate pereturismi atraktsioonide arendajad. Toetust saavad taotleda nii uued kui ka juba praegu tegutsevad atraktsioonid, mis plaanivad edasiarendusi.  Tingimuseks on, et atraktsioon oleks avatud vähemalt 6 kuud aastas ning pakuks teenuseid ja tegevusvõimalusi erinevas vanuses lastega peredele. EAS toetab investeeringuid atraktsiooni ja teenustesse, samuti turundustegevusi välisturgudel. Vajalik omafinantseering investeeringu toetuse saamiseks on vähemalt 50% projekti maksumusest.

Eeltaotluste esitamise tähtaeg taotlejatele on 1. detsembril (kell 17.00). Meetme eelarve on 14,9 miljonit eurot. Tegevusi rahastatakse Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Rohkem infot toetuse ja taotlemise kohta http://eas.ee/pereturism

Lisainfo:

Tarmo Mutso
EASi turismiarenduskeskuse direktor
Telefon 5022055
tarmo.mutso@eas.ee

PRIA väikeste põllumajandusettevõtete toetus

PRIA määras väikeste põllumajandusettevõtete arendamiseks ca 5 miljonit eurot toetust

Eelmisel nädalal määras Põllumajanduse ja Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) 339 mikro- ja väikeettevõttele põllumajandusettevõtete arendamiseks 4,99 miljonit eurot toetust, mille abil soovivad toetuse saajad teha 7,07 mln euro ulatuses investeeringuid.

Maaelu arengukava 2014-2020 meetme „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetus“ III taotlusvoor toimus aprillis esmakordselt e-PRIA vahendusel – kokku laekus 570 taotlust 8,2 miljoni euro saamiseks. Maaeluministeerium oli taotlusvooru eelarveks kinnitanud 5 mln eurot ning toetuste määramine toimus hindepunktide põhjal moodustatud paremusjärjestuse alusel. Eelarve ammendumise tõttu jäid seekord toetuseta 191 taotlust, 21 juhul ei saanud taotlus lävendipiirks kehtestatud minimaalset 14 hindepunkti. Paarikümnel ettevõttel ei vastanud nõuetele ettevõtte varasem müügitulu.

Toetus on mõeldud FIEdele ja äriühingutele, kelle omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu oli eelnenud majandusaastal vahemikus 4 000 – 14 000 eurot, taotlemisele eelnenud teisel majandusaastal vähemalt 1 200 eurot ning moodustas mõlemal majandusaastal üle 50% tema kogu müügitulust.

Toetusi taotleti peamiselt põllumajandusseadmete ostmiseks ja ehitiste rekonstrueerimiseks. Ühel ettevõtjal on käimasoleval rahastusperioodil võimalik saada sellest meetmest kuni 15 000 eurot toetust ning enamik taotlusi esitatigi maksimaalse summa saamiseks. Andmed määratud toetuste kohta on avaldatud PRIA kodulehel.

PRIA tuletab meelde, et taotluse kohta tehtud otsuse sisu saadetakse taotlejatele kas e-postiga või tähitud kirjaga sõltuvalt sellest, millise teavitusviisi klient taotlusele märkis. Toetuste esimene osa makstakse välja 30 päeva jooksul.

MAK 2014-2020 meetme 6.3 III vooru andmed projekti rakenduskoha lõikes andmed seisuga 29.06.2016

Taotluse rakenduskoht

Esitatud taotluste arv

Taotletud summa

Rahuldatud taotluste arv

Rahuldatud abikõlblik summa

Määratud summa

Harjumaa

39

545 878

21

547 170

314 807

Hiiumaa

15

216 528

8

144 453

120 000

Ida-Virumaa

8

118 560

6

157 390

90 000

Jõgevamaa

43

621 451

24

446 002

355 000

Järvamaa

24

351 600

14

320 337

209 600

Läänemaa

20

275 997

10

216 147

138 780

Lääne-Virumaa

27

382 750

17

356 357

235 750

Põlvamaa

51

752 072

37

744 365

550 532

Pärnumaa

62

917 723

37

657 825

550 340

Raplamaa

32

465 010

19

485 665

278 130

Saaremaa

58

776 591

29

539 846

419 610

Tartumaa

68

991 772

43

875 974

624 495

Valgamaa

30

427 500

18

411 725

263 500

Viljandimaa

44

644 645

23

496 172

345 000

Võrumaa

49

717 070

33

666 959

494 998

Meetme 6.3 III voor kokku

570

8 205 147

339

7 066 386

4 990 541

 

Töökeskkonna riskianalüüs

 

 

 

 

 

ETTEVÕTTE TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜSI TEOSTAMINE

 

Töökeskkonna ohutegurite välja selgitamine, hindamine ja ennetusmeetmete välja töötamine.

Riskianalüüsi koostatakse Euroopa Töötervishoiu ja Tööohutuse Agentuuri riskihindamise juhendmaterjalide alusel, mis on kooskõlas standardiga EVS 18001:2007.

Meie koostatud riskianalüüsi põhimõtteline struktuur:

 Töökeskkonna kirjeldus

 Riskianalüüsi metoodika kirjeldus

 Riskide hindamine, riskiataseme ja ohustatud isikute määramine

 Ennetusmeetmete väljatöötamine ja kirjeldamine

 Kokkuvõte

 Ohutegurite väljatoomine, mis on aluseks töötaja tervisekontrolli suunamisel

 Riskianalüüsi kirjutamisega seotud seadusandlikud aktid

 Raskuste käsitsi teisaldamise hindamine

 Kutsehaiguste ennetamise teave

 

Riskianalüüsi läbiviimise raames külastatakse ettevõttet, tehakse töökohapõhist vaatlust ja küsitletakse töötajaid. Vaatluse ajal on võimalik jooksev konsulteerimine.

Riskianalüüsi käigus ei viida läbi mõõdistusi, kui see ei ole eelnevalt tellitud.

 

Töökeskkonna riskianalüüsi hinnapakkumise saamiseks saatke meil toomas@majanduspartner.ee või helistage 50 67751

PRIA TOETUS AVANEMAS

 

Avanemas on PRIA toetus mikro ja väikestele toiduainete- ja joogitootjatele seadmetesse ja ehitistesse investeerimiseks.

EELINFO kohaselt saavad ettevõtted taotleda toetust seadmetesse ja ehitistesse tehtavateks investeeringuteks.

Toetuse määr on 40% (mahepõllumajandustoodete puhul kuni 45%) investeeringu summast. Maksimaalne määr on kuni 500 000 eurot.

Toetuse juures on oluline, et soetatavad seadmed või investeeringud ehitisse annaksid ettevõtte toodetele lisandväärtust.

Toetus on avatud 27.06.2016-04.07.2016.

EAS avas klastrite toetuse II taotlusvooru

EAS avas klastrite toetuse II taotlusvooru

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) avas 22. aprillil 2016 klastrite toetuse II taotlusvooru, mille eesmärk on ettevõtete koostöö suurendamine rahvusvahelise konkurentsivõime parandamiseks.

EASi ettevõtluse ja ekspordi keskuse juhi Tea Danilovi sõnul toetatakse klastri ja tema partnerite turundus- ja arendustegevust. „Klastritesse koondumine võimaldab ettevõtetel läbi koostöö oma toodete, teenuste ja tehnoloogiatega välisturgudel edukamalt konkureerida. Toetuse tulemusena ootame ettevõtete müügitulu ja lisandväärtuse kasvu ning turule uusi tooteid ja teenuseid,“ selgitas Danilov. „On heameel tõdeda, et huvi uute klastrite loomise vastu on ettevõtjate seas jätkuvalt suur, mistõttu leidsime võimaluse korraldada klastriprojektidele täiendav taotlusvoor,“ lisas ta.

Toetusega kaetakse klastri arendus- ja ühisturundustegevuste läbiviimist ja koordineerimist. Fookuses on projektid, mille tegevused panustavad tervisetehnoloogiate ja –teenuste arendamisse, ressursside efektiivsemasse kasutamisse läbi tõhusama energiakasutuse ja kulude kokkuhoidu ning suurendavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutuselevõttu.

Toetust saavad taotleda Eesti mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud mittetulundusühingud või sihtasutused. Ühe projekti kohta eraldatakse maksimaalselt 600 000 eurot ja finantseerimise piirmäär on kuni 50% abikõlbulikest kuludest.

Meetme eelarve on 10 miljonit eurot. Taotlemine toimub vooruliselt. Teise taotlusvooru eelarve on 1,5 miljonit eurot. Taotlusi saab esitada kuni 27. juunini 2016.

EAS korraldab 3. mail 2016 klastrite II taotlusvooru toetuse taotlejatele infotunni. Vajalik on eelregistreerimine EASi veebilehel www.eas.ee/klastrid.

Klastrite arendamist rahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist.

 

Lisainfo:

Triin Nõlvak
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
Klastrite arendamise programmijuht
triin.nolvak@eas.ee

Juhatuse liikme ravikindlustus

Juhatuse liikmeid tasub palgata kuu viimasel päeval

15. märts 2016 18:29

Märt Viitas, Konsult Vision juhataja

 

 
  
Ravikindlustuseta inimestel on õigus vaid tasuta erakorralisele abile. Foto: Scanpix

 

Sellest aastast jõustunud ravikindlustusseaduse muudatus tõi kaasa olukorra, mis võib jätta äriühingu juhatuse liikme, kellele makstakse tasu juhatuse liikmena tegutsemise eest, pikaks perioodiks ravikindlustuseta.

 

Olgugi, et inimesega on sõlmitud juhatuse liikme leping, ta on registreeritud töötajate registris ja talle on  makstud juhatuse liikme tasu, võib ta õnnetuse või haigestumise korral end avastada olukorrast, et tal puudub ravikindlustus, kirjutab Konsult Vision.

 

Muudatuse kohaselt ravikindlustusseaduses kehtib ravikindlustus ainult siis, kui juhatuse liikme eest on deklareeritud sotsiaalmaksumiinimum, mis on 390 eurot. See tähendab ka seda, et ravikindlustus katkeb päevapealt kui juhatuse liikme tasu ei ole õigeaegselt deklareeritud.

Näiteks ettevõte palkab uue juhatuse liikme 01. jaanuaril.  Tasu juhatuse liikmena tegutsemise eest makstakse talle järgmisel kuul ehk siis meie näite puhul veebruaris. Kuna maksud arvestatakse ja deklareeritakse kassapõhiselt, st vastavalt sellele, millal juhatuse liikmele tasu välja maksti, deklareeritakse ja tasutakse tulu- ja sotsiaalmaks 10. märtsiks (eeldusel, et antud päev ei lange nädalavahetusele, sel juhul  pikeneb see periood veelgi mõne päeva võrra). Uue korra kohaselt hakkab juhatuse liikmele kehtima ravikindlustus meie näite puhul alates 11. märtsist, seega ligi 2,5 kuud peale seda kui ta juhatuse liikmena äriühingus tegutsema asus!

Mis oleks parim lahendus antud olukorras? Juhatuse liikmega  tuleks vormistada leping  kuu viimasel päeval ning maksta talle «avansina» 390 eurot brutotasu lepingu vormistamise päeval. Sellisel juhul on juhatuse liige vaid 11 päeva ravikindlustuseta ja tuleb loota, et tal selle aja jooksul ei haigestu ning tal ravikindlustust vaja ei lähe.

Teine võimalus on sõlmida juhatuse liikmega tööleping, mis annab talle sarnased õigused tavatöötajatega kuna siis allub tema töösuhe töölepinguseadusele. Näiteks on inimene ettevõttes finantsosakonna juhataja, kellega on sõlmitud tööleping. Samal ajal on ta ka määratud juhatuse liikmeks. Lepingute sõlmimisel tuleb siiski olla tähelepanelik, et antud näite puhul osakonna juhataja töö oleks eraldi töölõik, mitte ei kopeeritaks töölepingusse juhatuse liikme kohustusi.

Peab teadma, et kui juhatuse liikme tasudelt ei ole töötuskindlutuse makseid, siis töölepingu puhul laieneb see kohustus tavapärasele töötasule.  Samuti reguleeritakse töölepingu alusel sõlmitud töösuhet töölepinguseadusega, mis paneb töötaja võrreldes juhatuse liikme lepinguga paremasse positsiooni eriti lepingu lõpetamisel.

Ainuke positiivne muudatus kogu tekkinud olukorra juures on, et 390 eurone juhatuse liikme tasu võib olla summaarne ehk kui sama isik saab juhatuse liikme tasu näiteks  200 eurot kahest erinevast ettevõttest, kokku 400 eurot, siis on tal ravikindlustus olemas, sest tasu summeeritakse. Tasusid peabki ta aga saama juhatuse liikme tasuna, mitte ühest ettevõttest juhatuse liikme tasu ja teisest ettevõttest töötasu, erinevaid tasuliike ei saa summeerida. Ehk kui sama isik saab 200 eurot juhatuse liikme tasu ja 200 eurot töötasu/palka siis paraku ravikindlustuskaitseks deklareeritavastst tulust jääb väheks.