Archives 2017

Struktuurifondide avatud taoltusvoorud

OÜ Majanduspartner koostab ettevõtetele ja asutustele projektitaolusi ja äriplaane.

Pakkumise saamiseks helistage 5067751

Kõikide toetuste taotlemise võimalistega saate tutvuda siit

Tööinspektor tuleb külla!

 

Kas tööinspektor on Teie ettevõtet  juba külastanud?

Ole kohtumiseks tööinspektoriga valmis ja korrasta kohe oma ettevõtte tööohutuse- ja töötervishoiu dokumendid.

Helista ja saad pakkumuse.

OÜ Majanduspartner pakub ettevõtetele ja asutustele alljärgnevaid teenuseid:

  • Töökeskkonna ja tööohutuse auditi teostamine ettevõttes;
  • Töökeskkonnna dokumentide audit;
  • Vajalike töökeskkonna dokumentide ja juhendite koostamine ning korrigeerimine;
  •  Töökeskkonnaspetsialisti teenus lepingu alusel;
  •  Tööohutuse alased konsultatsioonid;
  •  Ettevõtte objektide külastamine ja tööohutusnõuete täitmise kontrollimine;
  •  Riskianalüüsi koostamine;
  •  Tööohustuse alased juhendamised ja koolitused;
  • Muud teenused

TKS TEENUSTE HINNAKIRI

  • Firma töötervishoiu ja tööohutus auditeerimine,dokumentide analüüs ja diagnostika- hind alates 175 eur
  • Ohutusjuhendite koostamine töötajale, seadmetele alates 30 eur
  • Töötajate esma- ja täiendjuhendamine eesti ja vene keeles , hind alates 25.- eur tund
  • Dokumentide ja erinevate juhendite koostamine, hind alates 25.- eur tund,
  • Riskianalüüsi koostamine, hind alates 275.- eur tund
  • Töökeskkonna spetsialisti teenus , alates 22.- eur tund,
  • Muud teenused kokkuleppel

 

 

Helistage 5067751 või meilige toomas@majanduspartner.ee

ja saate kiire ja soodsa pakkumise!

Täiendav info meie koduleheküljel ;  https://www.majanduspartner.ee

 

 

KIIRE TÖÖ, KINDEL TULEMUS!

 

 

EAS uudis

EASi juht: Eesti väljakutse on kohaneda sadade miljonite võrra väiksema eurorahaga

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhatus kohtus eile Riigikogu Keskerakonna fraktsiooniga, et tutvustada EASi tegevust Eesti majandusarengu hoogustamisel ning arutada selle üle, millistesse valdkondadesse peaks riik panustama pärast Euroopa Liidu toetuste märkimisväärset vähenemist. „Poliitikud peavad juba täna mõtlema, kuidas toetab riik Eesti majanduse arengut pärast 2020. aastat. Näiteks sel aastal on EASile riigi poolt pandud eesmärkide täitmiseks 200 miljonit, millest Eesti riigieelarvelised vahendid moodustavad vaid 15 miljonit eurot,“ ütles EASi juhatuse esimees Alo Ivask.

Ivask märkis, et EAS toetab Eesti ambitsioonikamaid ettevõtteid, kelle ekspordimaht oli 2016. aastal 4,5 miljardit eurot. „Meie klientide kolmanda kvartali käive kasvas 62 miljonit eurot,” sõnas Ivask. Ta lisas, et EASi abil Eestisse toodud välisinvesteeringud on toonud investeeringutena riiki 322 miljonit eurot ning loonud viimase kolme aasta jooksul 2884 uut töökohta. Eesti kogutulu turismiteenuste ekspordist oli 2016. aastal 1,71 miljardit eurot, mis on 2,7% rohkem kui 2015. aastal.

„Mõistlik on juba praegu hakata pidama arutelusid, millistele valdkondadele peab riik vajalikuks eraldada vahendeid 2021. aastal algaval Euroopa Liidu eelarveperioodil. Näiteks täna on praktiliselt kogu ettevõtluse ja ekspordi toetamine rahastatud Euroopa Liidu vahenditest,“ lisas Ivask.

„EAS on oma tegevusega andnud olulise panuse Eesti majanduse arengusse ning ekspordimahu, välisinvesteeringute ja turismi näitajate hoidmine ja kasvatamine on meie selge prioriteet nüüd ja edaspidi,” sõnas Ivask.

Ivask märkis, et EAS pole ainult toetuste jagamise sihtasutus, mis ei tähenda, et erinevate meetmete kaudu ettevõtluse või regionaalarengu toetamine ei ole vajalik. „See on väga oluline, kuid EASi tegevusvaldkond on palju laiem. Me vastutame selle eest, et Eesti oleks atraktiivne sihtkoht turistidele, et meie ettevõtted oleksid üha võimekamad eksportijad ning Eestisse tuleksid välisinvesteeringud, mis loovad meie inimestele töökohti,“ märkis Ivask.

EASi eesmärk on Eesti majandust puudutavaid arutelusid hoogustada, et riigi eesmärgid toetaks läbi sihtasutuse tegevuse ja eelarve suurimal võimalikul moel meie ettevõtlust ja regionaalarengut. Ivaski sõnul plaanib sihtasutuse juhatus kohtuda ka teiste parlamendis esindatud erakondade, valitsuse liikmete, ministeeriumite ja partnerorganisatsioonide esindajatega. Eelmisel kuul esitles EASi juhatus sihtasutuse senist tegevust ja tulemusi ka Riigikogu majanduskomisjonile.

2000. aastal loodud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) on riikliku ettevõtluse tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone ning viib Eesti riigi poolt sihtasutusele antud ülesandeid ellu nelja peamise tegevusvaldkonna kaudu: Eesti ettevõtete ekspordivõimekuse hoogustamine, turistide arvu kasvatamine, välisinvesteeringute Eestisse toomine ning Eesti regionaalsele arengule kaasa aitamine erinevate toetuste kaudu.

Lisainfo:

Mariann Sudakov
EASi pressiesindaja
521 6821
mariann.sudakov@eas.ee
www.eas.ee Loe edasi

Uuring tõi välja ettevõtjate ja investorite koostööd takistavad tegurid

Uuringuga saab tutvuda ettevõtlusõppe programmi kodulehel http://ettevotlusope.edu.ee/uuringud/

Uuring tõi välja ettevõtjate ja investorite koostööd takistavad tegurid

Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel toimuva ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu raames läbi viidud uuringus selgitati välja takistused, miks investorid – nii äriinglid kui ühisrahastusinvestorid – sageli alustavate ettevõtjate ideid ei rahasta.

Uuringus küsitleti investoreid ja alustavaid ettevõtjaid eesmärgiga selgitada välja koostöö eeldused ning seda takistavad ja arendamist vajavad valdkonnad. Kokku tehti uuringu raames 38 intervjuud, sh intervjueeriti 19 investorit, kahe ühisrahastusplatvormi esindajaid (Fundwise ja Funderbeam) ning 17 investeeringuid edukalt ja ka mitteedukalt kaasanud ettevõtjat. Tallinna Ülikooli, Estonian Business Schooli ja Tartu Ülikooli koostöös läbi viidud uuringust „Äriinglite ja ühisrahastuse võimalused alustavale ettevõtjale“ selgus, et äriinglite ehk investorite ja ettevõtjate arvamused koostöö takistuste osas on küllaltki erinevad.

Kui investorid näevad ettevõtjatega koostöö kõige suurema takistusena ettevõtlustiimi ebapiisavat pühendumist ja vähest pädevust äriidee elluviimisel, siis ettevõtjad ise eeldavad, et peamine takistus seisneb selles, et investeeringuks küsitav summa on liiga suur või ei suudeta investeeringuvajadust piisavalt põhjendada. Enamus investoreid tõi takistustena lisaks esile ettevõtjate vähest klientide ja sihtturu tundmist ning tehnoloogiliste riskide alahindamist. Veel mainiti äriidee tehnoloogilise lahenduse ebaselgust ja valdkonnapõhise tehnoloogilise pädevuse puudumist tiimis, eriti infotehnoloogiaga seotud äriideede puhul ning ka äriidee nõrkust, sh selle vähest turupotentsiaali. Ettevõtjad seevastu ootavad investoritelt suuremat avatust ja kannatlikkust ning riskialtimat suhtumist.

Ettevõtjate koolitusvajaduste osas, mis parandaks rahastuse saamist, olid investorite arvamused suhteliselt ühtsed. Toote/teenuse turul testimine ja klientidelt tagasiside saamine ning meeskonnatöö oskused on kaks aspekti, millele ettevõtjad peaksid investorite arvates suuremat tähelepanu pöörama. Samuti tõdesid nii investorid kui ettevõtjad ise üksmeelselt, et osapoolte vaheline kommunikatsioon vajab parandamist. Täna, tulenevalt erinevast taustast, räägitakse kogemustest ja teadmistest „erinevas keeles.“

 

Investorid ise pidasid enda puhul kõige rohkem täiustamist vajavaks valdkonnaks omanikeringist õigel ajal ehk väärtuse kasvades väljumist investeeringu kõrge tulususe tagamiseks, kuid ettevõtjad seda mõtet ei jaganud. Ettevõtjate soovitused investoritele täiendamist vajavate valdkondade osas olid järgmised: kuidas leida kaasinvestoreid ja nendega koostööd teha, investeeringute tasuvuse hindamine ja võrdlemine, enda koostöövõrgustike kasutamine ja arendamine.

 

Ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu Tallinna Ülikooli uuringujuhi Külliki Tafel-Viia sõnul tuleb ettevõtlusõppes senisest enam tähelepanu pöörata ettevõtja ja investori erinevate rollide mõtestamisele ning meeskonnatöö ja osapoolte vahelist kommunikatsiooni toetavate oskuste arendamisele. „Ettevõtlusõppesse erinevate osapoolte kaasamine võimaldab siduda kontaktvõrgustiku arendamist õppeprotsessi osaks. Eelinkubatsioonil ehk äriideede arendamisel on praktilise ettevõtlusõppe osana oluline roll mentorsidemete ja ettevõtja-investor-suhtluse tekitamisel ning idee esitlemise oskuste ja kogemuse pakkumisel,“ rõhutas Tafel-Viia.

Estonian Business Schooli ettevõtluse õppetooli juhataja Tiit Elenurm lisab, et  eriti oluline on investorivaate käsitlemine kliendi ja turu valideerimise protsessis ja samuti ärimudeli kaitsmisel. „See võimaldab vähendada uuringus esile tulnud ettevõtjate teadmiste vajakajäämisi kliendi ja turu tundmise osas ning annab võimaluse tuua ettevõtlusõppesse turu tagasisidet. Investeeringu tegijate seisukohalt on tulususe tagamiseks oluline tähelepanu pöörata oskusele investeeringust mõistliku ajaga väljuda,” selgitas Elenurm.

 

Uuringuga saab tutvuda ettevõtlusõppe programmi kodulehel http://ettevotlusope.edu.ee/uuringud/

Lisainfo uuringu tulemuste kohta:

Külliki Tafel-Viia, ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu uuringujuht Tallinna Ülikoolis, e-mail: kylliki.tafel-viia@tlu.ee.

 

Ettevõtlusõppe programm on Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel ning Euroopa Sotsiaalfondi toel aastatel 2016-2018 ellu viidav programm, mille eesmärk on arendada koolinoorte ettevõtlikkust ning seeläbi kasvatada nende konkurentsivõimet igal elualal. Selleks rakendatakse ettevõtlikkust arendav õpikäsitus ja ettevõtlusõpe süsteemselt kõigil haridustasemetel ja –liikides: luuakse õppevara ja metoodika ning koolitatakse õpetajaid, toetatakse õpilasfirmade ja äriideede arenguprogramme. Oluline märksõna õppe ettevõtlikumaks muutmisel on koostöö  ettevõtjate ja kogukonnaga.
Programmi elluviimisse on kaasatud Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Tööandjate Keskliit, Teenusmajanduskoda, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, samuti kõik ülikoolid, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, SA INNOVE hariduse agentuur, Junior Achievement Eesti ja Ida-Viru Ettevõtluskeskus ning maakondlikud arenduskeskused.v

OÜ Majanduspartner teenused

 

 

 

OÜ Majanduspartner teenused

Meie moto on “Usaldusväärsus ja kvaliteet”  

OÜ MAJANDUSPARTNER on Teile abiks struktuurifondide projektitaotluste kirjutamisel, projektijuhtimisel ja hilisemal aruandlusel, samuti nõuetekohaste äriplaanide koostamisel.

Aitame Teil hinnata projektiidee sobivust ja leida sobivad finantseerimisallikad ja ette valmistada projektitaotluse.

Projektide kirjutamine Kui Teil on sisukas ja toetuskõlbulik projektiidee, sõlmime lepingu projekti koostamiseks ja hilisemaks esitamiseks konkreetsele potentsiaalsele rahastajale.

OÜ MAJANDUSPARTNER koostab projektitaotlusi sellistele asutustele nagu EAS (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus), KIK (Keskkonna Investeeringute Keskus), KÜSK (Kodanikuühiskonna Sihtkapital), AEF (Avatud Eesti Fond), PRIA (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet), jms. struktuurifondid   

 

Projektide kirjutamine

 

TOETUSMEETME LEIDMINE JA DIAGNOSTIKA

Võimaliku rahastaja leidmine lähtudes ideest, tegevusest ja kulutustest. Teostame idee diagnostika ja vastavuse analüüsi.

PROJEKTI KIRJUTAMINE

Projektitaotluse täitmine ja detailse projekti kirjutamine rahastaja nõuete kohaselt.

FINANTSPROGNOOSID

Koostame projekti prognoositava rahavoogude aruande , kasumiaruande ja bilansi.

LISADE KOOSTAMINE

Lisadokumentide koostamine, näiteks majandusaasta aruanded, tegevusload, litsentsid.

ARUANDLUS

Vahe- ja lõpparuanded rahastajale lähtudes kliendi kulu- ja lisadokumentidest.

 

Äriplaani koostamine

OÜ MAJANDUSPARTNER aitab Teid äriplaani koostamisel. Äriplaan on äriidee teostamise kirjeldus, mille eesmärk on testida äriidee teostatavust teoreetiliselt enne selle praktilist teostamist. Äriplaani ülesehitus sõltub valdkonnast, ärikeskkonna tavadest ja rahastajate nõuetest. Äriplaani koostamisel lähtume olulisuse ja tervikliku kirjeldamise printsiibist!

 

Äriplaani koostamine

KOKKUVÕTE

Esitatakse kokkuvõtlikult äriplaani sisu.

ÜLDANDMED

Üldine informatsioon ettevõtte kohta.

ETTEVÕTTE KIRJELDUS

Äriidee, missioon, visioon ja eesmärgid.

KESKKONNA KIRJELDUS

Ettevõtluskeskkonna analüüs, sealhulgas õigusaktid, arengusuunad, ressursid jm.

TOOTED JA TEENUSED

Informatsioon toodete, teenuste ja teeninduse protsessi kohta.

TURG

Ülevaade, mis on toote või teenuse konkurentsieelis kliente ja turgu arvestades.

TEGEVUSPLAAN

Konkreetsed eesmärgid ajaperioodide lõikes.

RISKIANALÜÜS

Võimalike riskide ja investeeringu tasuvuse hindamine.

FINANTSPROGNOOSID

Ennustatakse rahakäivet, kasumit ja bilanssi.

 

OÜ MAJANDUSPARTNER on aidanud ellu viia arendusprojekte ettevõtluse, äriarenduse, toomise ja ekspordiarendamise valdkondades. OÜ Majanduspartner konsultandid on ettevõtlus- ja juhtimiskogemusega valdkonna spetsialistid. 

KOOLITUSKOGEMUS aastast 1993.   HELISTAGE +372 5067751 VÕI SAATKE MEIL toomas@majanduspartner.ee ja saate kvalifitseeritud abi! SKYPE: turnpuu

Kõikide meie teenuste puhul on võimalik tellida eraldi ka ainult teatud kindlat dokumendi osa. Teostame kliendi soovil ka muid spetsiifilise valdkonnaga seotud projektitöid. Tasuta konsultatsiooni ja hinnapakkumise saamiseks võtke meiega ühendust!  

 

TOOMAS TÜRNPUU  

 

OÜ Majanduspartner

konsultant

EVAKUATSIOONIPLAANI KOOSTAMINE

OÜ Majanduspartner koostab Teie ruumidele evakuatsiooniskeemid.

Evakuatsiooni skeemide koostamisel lähtume siseministri määrusest nr 43 “Tulekahju korral tegutsemise plaanile ning evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppuse korraldamisele esitatavad nõuded”.

Kasutatav märgistus vastab eesti standardis EVS 620-2:2012 TULEOHUTUS Osa 2: Ohutusmärgistus.

Värvilised evakuatsiooni skeemide suurused vastavalt kliendi soovidele.

Skeemide koostamine üksnes korrektsete hoonete või ruumide aluspõhjade olemasolul.

Helista

 

5067751

EAS investeerib tootearenduse võimekusse

 

EAS investeerib Eesti ettevõtete tootearenduse võimekuse kasvu
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) kuulutas veebruaris välja järjekordse projektikonkursi, mille seekordseks eesmärgiks oli toetada projekte, mis panustavad Eesti ettevõtete majandustulemuste kasvu läbi tootearenduse.

Konkursile esitati kokku 10 projekti, millest otsustasime toetada nelja: „Valdkondadeülese tootearenduse soodustamine“ (Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit), „Kagu-Eesti Puiduklastri ekspordisuutlikkuse kasv läbi tootearenduse“ (Kagu-Eesti Puiduklaster), „Vahendid toidusektori ettevõtete võimekuse tõstmiseks – sensoorika, analüütika, toidu tervislikkus ja ühisturundus“ (Eesti Toiduainetööstuse Liit) ja „Elektroonikatööstuse tootearendus rahvusvaheliste tootmisstandardite abil“ (Eesti Elektroonikatööstuse Liit).

EASi ettevõtluse keskuse direktori Tanel Rebase sõnul tuleb ettevõtetes tekitada suuremat huvi ja ambitsiooni tegeleda tootearendusega. Selleks on hea viis korraldada projektikonkurss, kus koguda ideid tootearenduse hoogustamiseks. „Läbi erialaliitude ja muude ettevõtteid ühendavate organisatsioonide jõuame suurema hulga ettevõtjateni. Nii saame neile pakkuda erinevaid tootearenduse võimalusi ja anda turusignaale, mida saab ettevõte toote arendamisel kasutada. Lisaks saab ettevõte seeläbi kasvatada oma töötajate kompetentsi tootearenduse vallas,“ lisas Rebane.

Projektikonkursid toimuvad kaks korda aastas. Ühe projekti toetus on maksimaalselt 40 000.- eurot, projekti elluviimise tähtaeg on 18 kuud alates lepingu sõlmimisest.

Projektikonkurssi kaasrahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu fondist.

Lisainfo:
Triin Nõlvak
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
Ettevõtluse keskus
Strateegia ja tootearenduse teemajuht
triin.nolvak@eas.ee
+372 627 9745 Loe edasi