Uuringuga saab tutvuda ettevõtlusõppe programmi kodulehel http://ettevotlusope.edu.ee/uuringud/

Uuring tõi välja ettevõtjate ja investorite koostööd takistavad tegurid

Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel toimuva ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu raames läbi viidud uuringus selgitati välja takistused, miks investorid – nii äriinglid kui ühisrahastusinvestorid – sageli alustavate ettevõtjate ideid ei rahasta.

Uuringus küsitleti investoreid ja alustavaid ettevõtjaid eesmärgiga selgitada välja koostöö eeldused ning seda takistavad ja arendamist vajavad valdkonnad. Kokku tehti uuringu raames 38 intervjuud, sh intervjueeriti 19 investorit, kahe ühisrahastusplatvormi esindajaid (Fundwise ja Funderbeam) ning 17 investeeringuid edukalt ja ka mitteedukalt kaasanud ettevõtjat. Tallinna Ülikooli, Estonian Business Schooli ja Tartu Ülikooli koostöös läbi viidud uuringust „Äriinglite ja ühisrahastuse võimalused alustavale ettevõtjale“ selgus, et äriinglite ehk investorite ja ettevõtjate arvamused koostöö takistuste osas on küllaltki erinevad.

Kui investorid näevad ettevõtjatega koostöö kõige suurema takistusena ettevõtlustiimi ebapiisavat pühendumist ja vähest pädevust äriidee elluviimisel, siis ettevõtjad ise eeldavad, et peamine takistus seisneb selles, et investeeringuks küsitav summa on liiga suur või ei suudeta investeeringuvajadust piisavalt põhjendada. Enamus investoreid tõi takistustena lisaks esile ettevõtjate vähest klientide ja sihtturu tundmist ning tehnoloogiliste riskide alahindamist. Veel mainiti äriidee tehnoloogilise lahenduse ebaselgust ja valdkonnapõhise tehnoloogilise pädevuse puudumist tiimis, eriti infotehnoloogiaga seotud äriideede puhul ning ka äriidee nõrkust, sh selle vähest turupotentsiaali. Ettevõtjad seevastu ootavad investoritelt suuremat avatust ja kannatlikkust ning riskialtimat suhtumist.

Ettevõtjate koolitusvajaduste osas, mis parandaks rahastuse saamist, olid investorite arvamused suhteliselt ühtsed. Toote/teenuse turul testimine ja klientidelt tagasiside saamine ning meeskonnatöö oskused on kaks aspekti, millele ettevõtjad peaksid investorite arvates suuremat tähelepanu pöörama. Samuti tõdesid nii investorid kui ettevõtjad ise üksmeelselt, et osapoolte vaheline kommunikatsioon vajab parandamist. Täna, tulenevalt erinevast taustast, räägitakse kogemustest ja teadmistest „erinevas keeles.“

Investorid ise pidasid enda puhul kõige rohkem täiustamist vajavaks valdkonnaks omanikeringist õigel ajal ehk väärtuse kasvades väljumist investeeringu kõrge tulususe tagamiseks, kuid ettevõtjad seda mõtet ei jaganud. Ettevõtjate soovitused investoritele täiendamist vajavate valdkondade osas olid järgmised: kuidas leida kaasinvestoreid ja nendega koostööd teha, investeeringute tasuvuse hindamine ja võrdlemine, enda koostöövõrgustike kasutamine ja arendamine.

Ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu Tallinna Ülikooli uuringujuhi Külliki Tafel-Viia sõnul tuleb ettevõtlusõppes senisest enam tähelepanu pöörata ettevõtja ja investori erinevate rollide mõtestamisele ning meeskonnatöö ja osapoolte vahelist kommunikatsiooni toetavate oskuste arendamisele. „Ettevõtlusõppesse erinevate osapoolte kaasamine võimaldab siduda kontaktvõrgustiku arendamist õppeprotsessi osaks. Eelinkubatsioonil ehk äriideede arendamisel on praktilise ettevõtlusõppe osana oluline roll mentorsidemete ja ettevõtja-investor-suhtluse tekitamisel ning idee esitlemise oskuste ja kogemuse pakkumisel,“ rõhutas Tafel-Viia.

Estonian Business Schooli ettevõtluse õppetooli juhataja Tiit Elenurm lisab, et eriti oluline on investorivaate käsitlemine kliendi ja turu valideerimise protsessis ja samuti ärimudeli kaitsmisel. „See võimaldab vähendada uuringus esile tulnud ettevõtjate teadmiste vajakajäämisi kliendi ja turu tundmise osas ning annab võimaluse tuua ettevõtlusõppesse turu tagasisidet. Investeeringu tegijate seisukohalt on tulususe tagamiseks oluline tähelepanu pöörata oskusele investeeringust mõistliku ajaga väljuda,” selgitas Elenurm.

 

Uuringuga saab tutvuda ettevõtlusõppe programmi kodulehel http://ettevotlusope.edu.ee/uuringud/

Lisainfo uuringu tulemuste kohta:

Külliki Tafel-Viia, ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu uuringujuht Tallinna Ülikoolis, e-mail: kylliki.tafel-viia@tlu.ee.

 

Ettevõtlusõppe programm on Haridus- ja Teadusministeeriumi eestvedamisel ning Euroopa Sotsiaalfondi toel aastatel 2016-2018 ellu viidav programm, mille eesmärk on arendada koolinoorte ettevõtlikkust ning seeläbi kasvatada nende konkurentsivõimet igal elualal. Selleks rakendatakse ettevõtlikkust arendav õpikäsitus ja ettevõtlusõpe süsteemselt kõigil haridustasemetel ja –liikides: luuakse õppevara ja metoodika ning koolitatakse õpetajaid, toetatakse õpilasfirmade ja äriideede arenguprogramme. Oluline märksõna õppe ettevõtlikumaks muutmisel on koostöö ettevõtjate ja kogukonnaga.
Programmi elluviimisse on kaasatud Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Tööandjate Keskliit, Teenusmajanduskoda, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, samuti kõik ülikoolid, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, SA INNOVE hariduse agentuur, Junior Achievement Eesti ja Ida-Viru Ettevõtluskeskus ning maakondlikud arenduskeskused.v