Archives 2020

TÖÖTAMISEST RIIGIPÜHADEL

24., 25., 26. detsember ning 1. jaanuar on riigipühad, mis on reeglina töötajate jaoks vabad päevad, kuid pühade ajal töötavatele inimestele tuleb maksta töötatud aja eest kahekordset töötasu, meenutab tööinspektsioon.

Riigipühade eel ehk 23. ja 31. detsembril tuleb kõikide töötajate tööpäeva lühendada kolme tunni võrra. Riigipühade eel tööpäeva lühendamine on tööandja kohustus. Tööpäeva lühendamine ei sõltu tööpäeva kestusest. Näiteks kui inimene töötab osaajaga ainult kolm tundi päevas ei pea riigipüha eelsel päeval tööle tulema.

Kui tööandja majandustegevus ei võimalda tööpäeva lühendada, tuleb saavutada töötajaga kokkulepe töötamiseks pühade-eelsel päeval nagu tavalisel tööpäeval. Kui töötaja on sellega nõus, loetakse pühade-eelsel tööpäeval lühendamata jäetud kolm tundi ületundideks ning hüvitatakse vastavalt seadusele kas tasulise vaba aja andmisega või kokkuleppel rahas 1,5 kordselt. Summeeritud tööajaga töötajate ületunnid selguvad arvestusperioodi lõpuks ning need hüvitatakse samamoodi – tasulise vaba ajaga või kokkuleppel rahas. Kui töötaja ei nõustu pühade-eelsel päeval töötama täistööpäeva, ei tohi tööandja teda selleks sundida.

Riigipühal töötatud tundide eest tuleb töötajale maksta kahekordset töötasu sõltumata sellest, kas talle makstakse töötasu kuutasuna või tunnitasuna, ta töötab tavapärase või summeeritud tööajaarvestuse alusel. Kui töötaja vahetus algab tavalisel tööpäeval ja lõpeb riigipühal, tuleb hüvitada riigipühal tehtavad tunnid. Ülejäänud töötunnid tasustatakse aga tavalises korras. Lisatasu ei pea maksma sama vahetuse töötundide eest, mis langevad riigipühale eelnevale või järgnevale päevale.

Tööpäeviti saab nõu küsida tööinspektsiooni infotelefonil 6 406 000. Küsimuse võib saata ka e-postiga jurist@ti.ee.

Infotelefon töötab 23. ja 31. detsembril kuni kella 13-ni. 24., 25. ja 26. detsembril ning 1. jaanuaril nõustamist ei toimu.

EVEA TUNNUSTAB

Hea EVEA liige!

EVEA tunnustab rahandusministri Martin Helme ja riigihalduse ministri Anneli Oti läinud reedel (04.12.2020) tehtud avaldust, milles nad kutsusid üles avaliku sektori asutusi kiirendama arvete tasumist, et raha kiiremini ringlusse suunata ja aidata praegusel raskel ajal ennekõike mikro- ja väikeettevõtteid.

 

„Võtame ministrite avaldust kui toetust EVEA septembris avaliku sektorile suunatud kampaaniale „#Maksa7päevaga“. Loodame, et üleskutse pakkuda erasektorist tarnijatele lühemaid maksetähtaegu ja tasuda arveid ka varasemast kiiremini on riigiasutustele täitmiseks ja teistele eeskujuks, “ märkis EVEA president Heiki Rits pressiteates.

 

Selleks, et saavutada püsiv tulemus, plaanib EVEA seda teemat jätkuvalt üleval hoida ning järgmise sammuna kaasata algatusse ka erasektorit. „Tegemist ei ole vaid kriisiajaks mõeldud algatusega ning soovime laiendada kampaaniat ka erasektorile. Seitsmepäevane maksetähtaeg peab EVEA arvates saama uueks äripraktika normiks,“ kordas Rits juba varasemalt öeldut.

 

Kahjuks ei ole seni ükski riigiasutus EVEAle ametlikult teada andnud, kas ta on nimetatud algatusega liitunud. Kahe ministri ühisavaldus võiks anda kinnitust algatuse vajalikkusest kogu riigi majanduse käekäigule.

 

Üksiti informeerime, et EVEA algatust on märgatud ka väljaspool Eestit ning meie üle-euroopaline katusorganisatsioon European Entrepreneurs CEA-PME on teinud EVEAle ettepaneku laiendada kampaaniat kogu Euroopa Liidule kutsumaks üles avalikku sektorit maksma arved 7 päevaga.

 

Seoses sellega oleme palunud rahandusministrit Martin Helmet, et ta asuks ametlikult kampaania patrooniks. Nii saaksime olla eeskujuks kogu Euroopale, näidates Eestit kui vastutustundlikult juhitud riiki.

Loe palun täismahus pressiteadet siin.

Loe palun ministritele saadetud tunnustusavaldust siin.

Püsigem terved ja tugevad!

Sinu EVEA

Doktorikraadiga teadlaste palkamise toetus

RIIK ANNAB TOETUST DOKTORIKRAADIGA TEADLASTE PALKAMISEKS

Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) avas taotlusvooru, mille raames saavad era- või avaliku sektori asutused endale palgata doktorikraadiga teadlase rakendusuuringute ning tootearendusprojektide kavandamiseks ja läbiviimiseks. Taotlejaid nõustavad Eesti Teadusagentuur (ETAg) ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS).

RTK toetusmeede annab Eesti ettevõtetele võimaluse saada juurde ekspertteadmisi, mis võimaldavad täiustada oma tooteid, protsesse või teenuseid. Toetusmeetme rakendamine aitab kaasa avaliku ja erasektori vahelisele liikuvusele, mis on oluline teadustöö tulemuste rakendamisel.

Avatud sektorivahelise mobiilsuse toetusest on kasu ettevõtetel, kellel on vaja kindla teadlase kompetentse pikema aja vältel. Suuremad teadus- ja arenduskoostöö projektid saavad peagi hoogu juurde ka rakendusuuringute programmi raames ning väiksemamahuliste teadus- ja arendustegevuste jaoks saab tuge EASi innovatsiooni- ja arendusosakutest.

Toetusmeetme maht on 1 820 000 eurot ja seda rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist. Esimene taotlusvoor on e-toetuse keskkonnas nii era- kui ka avaliku sektori asutustele avatud kuni 30. novembrini 2021 või kuni vabade vahendite ammendumiseni. Avaliku sektori asutustele eraldatakse taotlusvoorust kuni 606 000 eurot.

Taotlejad võivad olla kõik eraõiguslikud juriidilised isikud, mis on kantud Eesti äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. Avaliku sektori asutustena saavad toetust taotleda riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuste registrisse kantud asutused.

Taotlemise kohta saab lugeda lähemalt RTK kodulehelt SIIT

KÜSK

Oleme avanud konkursi ja taotlusvooru.
Mõlema kohta saad lähemalt lugeda nii meie kodulehelt kui ka allapoole kerides.

Kodanikuühiskonda arendavate suursündmuste ideekorje konkurss

Selle konkursi raames ootame uusi ideid, mis aitavad kaasa „Kodanikuühiskonna programmi 2021-2024“ eesmärkide saavutamisele.

Konkursi raames toetame:

  • Eesti kodanikuühiskonna üle-eestiliste traditsiooniliste sündmuste algatamist ja jätkumist;
  • valdkonnaüleselt erinevaid vabaühendusi kaasavate ja nende tegevust edendavate algatuste elluviimist.

Ideid ootame kuni 18. detsember 2020 kell 15.00.
Idee esitamiseks tuleb saata taotlusvorm digitaalselt allkirjastatuna ühingu juhatuse liikme (ühise esindusõiguse korral mitme) või volitatud isiku poolt aadressile kysk@kysk.ee.

Projekti abikõlblikkuse periood on 1. jaanuar 2021 – 31. detsember 2021.
Toetussumma ülemmäär sündmuse kohta on maksimaalselt 90% sündmuse kogueelarvest. Kokku on taotlusvooru kogumaht 100 000 eurot.

Lisainfo, tingimused ja taotlusvormi leiate meie kodulehelt:
https://www.kysk.ee/suursyndmused

Küsimuste korral saab pöörduda:

Mariliis Saaret
Koordinaator
Mariliis.Saaret[ät]kysk.ee

Vabaühenduste 2021. aasta arenguhüpet ettevalmistav taotlusvoor

Vabaühenduste arenguhüpet ettevalmistava 2021. aasta taotlusvoorust saab toetust küsida ettevalmistavateks tegevusteks (eneseanalüüsiks, arenguplaanide väljatöötamiseks jms) enne põhjalikuma ühingu arenguhüppe tegemist või sotsiaalse ettevõtlusega alustamist.

Projekti tulemuseks olev tegevuskava või äriplaan peavad olema koostatud nii ühingu sihtrühma kui ühingu tegevuste ja tulemustega seotud osapooli kaasavalt, seetõttu pakume 100 kiiremale infopäevale registreerijale võimalust osaleda “Kaasamise ABC” töötoas. Infopäev koos Kaasamise ABC töötoaga toimub 02. detsembril kell 13:00-15:00 Zoomis ja otseülekandena KÜSKi Facebooki lehel.

Taotluste esitamise tähtaeg on 3.veebruar 2021 kell 15:00 ja toetust saab küsida kuni 4000 eurot.  
Ootame taotlusi aadressile kysk@kysk.ee.
Lisainfo ja infopäevale registreerimine:
https://www.kysk.ee/ahe21

 

Küsimuste korral saab pöörduda:

Kadri Väljaste
Koordinaator
Kadri.Valjaste[ät]kysk.ee

PRIA toiduainete- ja joogisektori toetus


Detsembris avaneb toiduaine- ja joogissektorile toetus seadmetesse ja ehitusse investeerimiseks

Toetuse Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks eesmärgiks on põllumajandustoodetele lisandväärtuse andmine ja põllumajandustoodete töötlejate konkurentsivõime suurendamine. Toetuse näol on tegu regionaalabiga. Toetust taotlev ettevõte võib asuda nii maal kui linnas.

Kui palju ja milleks?

Toetust antakse seadmetesse tehtavate investeeringute katteks kuni 500 000 eurot ettevõtte kohta. Toetuse määr on kuni 45%.

Kes saab taotleda?

1) Väikese suurusega ettevõtja või mikroettevõtja, kelle taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud majandusaasta põhitegevusala oli EMTAK C10 või 11 (toiduainete ja jookide tootmine) välja arvatud kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine, või joogitootmine (EMTAK-i jao C alajagu 11). Väikesteks ettevõtjateks loetakse need ettevõtjad, mis annavad viimase majandusaasta aruande põhjal tööd vähem kui 50 inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 10 miljonit eurot. Mikroettevõtjateks loetakse need ettevõtjad, mis annavad tööd vähem kui 10 inimesele ja mille aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot.

2) Toetust võib taotleda ka mikroettevõtjast taotleja, kelle põhitegevusala taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal ei olnud toiduainete- ja joogitootmine ja kes on vähemalt kaks taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastat tegelenud nimetatud toodete, välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustoodete tootmisega ning kelle omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu koos või eraldi ületas mõlemal majandusaastal 14 000 eurot ning moodustas mõlemal majandusaastal üle 50 protsendi kogu müügitulust;

Ehitise puhul on taotlemisel vaja ehitise kohta ehitusluba, kui see on nõutav ehitusseaduse kohaselt. Ehitis ja selle alune maa peab olema taotleja omandis või on taotleja kasuks seatud hoonestusõigus vähemalt viieks aastaks arvates PRIA viimasest väljamaksest.

Helista 5067751

 

Toomas

EASist saab taotleda uute tingimustega turismisektori ärimudelite toetust

21.05.2020

Alates tänasest, 21. maist saavad turismiettevõtjad taotleda Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest (EAS) ärimudelite rakendamise toetust uuenenud tingimustel. Ettevõtete omafinantseering väheneb 40%-lt 20%-le ning lisandub täiendav võimalus taotleda toetust väikeprojektide.

EASi turismiarenduskeskuse juhi Liina Maria Lepiku sõnul on toetuse muudatuste eesmärk tagada turismisektori ettevõtjate jätkusuutlikkus ning konkurentsivõime kriisijärgses majandusolukorras.

Turismiarenduskeskuse juhi sõnul on toetustega võrdselt oluline, kui hästi on Eesti turism valmis eluks pärast piirangute leevendamist. „Ühelt poolt soovivad kõik pääseda füüsilisest eraldatusest ning inimeste motivatsioon liikuma pääseda on suur – teisalt konkureerivad inimeste piiratud vabale ajale ja rahale korraga paljud ettevõtted ja sihtkohad. Samuti kaaluvad kliendid edaspidi iga teenust ohutuse seisukohast, mistõttu tuleb ettevõtjatel lähiajal teenuseid suuremal või vähemal määral muuta ja kohandada,“ selgitas Lepik.

„Toetus pakub ettevõtjatele tuge, et vaadata ümber oma olemasolevad ärimudelid ning mõelda tegevustele, mis aitavad ettevõtte konkurentsivõimet tõsta ja pikemas perspektiivis kriisist võitjana väljuda,“ lisas Lepik.

Lisanduv väikeprojektide toetus on mõeldud eriolukorrast tulenevate mõjude leevendamiseks, tegevuste ümberkorraldamiseks, teenuste või toodete arendamiseks ja turule toomiseks või eriolukorra järgse ärimudeli muudatuse ettevalmistamiseks. Väikeprojektid võivad olla iseseisvad arendused või ka suure turismi ärimudeli arendusprojekti ettevalmistavad tegevused. Väikeprojekti toetuse maht on 5000-20 000 eurot turismiettevõtja kohta.

Varasemalt EASi poolt juba avatud suurprojekti toetus on suunatud uuendatud või uue ärimudeli arendamise ning rakendamisega seotud tegevusteks, et välja arendada ja ellu viia kõrgema lisandväärtusega tooteid, teenuseid või tehnoloogilise lahendusi. Suurprojekti toetuse maht on 20 000-200 000 eurot ettevõtja kohta ning toetuse omaosaluse määr langeb 20% peale.

Suur- ja väikeprojektide toetust saab taotleda igas suuruses turismiettevõte (mikroettevõttest suurettevõtteni), samuti sihtkoha arendusorganisatsioonid, erialaliidud ja kohaliku omavalitsuste üksused.

Taotlejatele, kes on juba oma projektitaotlused esitanud, rakendatakse uuendatud toetusemäära tagasiulatuvalt.

Toetuste täpsemad tingimused leiab EASi kodulehelt suurprojektide kohta https://www.eas.ee/teenus/turismiettevotete-arimudelite-rakendamise-toetus/ ja lisandunud väikeprojektide kohta https://www.eas.ee/teenus/covid-turismiarimudelid/

EAS toetused

EAS avab lähiajal kaubandus- ja teenindusettevõtjatele suunatud COVID-19 rendimaksete toetuse. Toetust saavad taotleda kaubandus- ja teenindusettevõtjad, kes rendivad pinda kaubanduskeskuses või peavad laste mängutuba (ei pea asuma kaubanduskeskuses). Taotlejad saavad olla äriühingu, FIE või MTÜ vormis. Toetuse suurus on võrdne rendileandja poolt lepingujärgsest ühe kuu üüri- või rendisummast tehtud soodustusega, kuid mitte rohkem kui 25 protsenti lepingu järgsest ühe kuu rendist, mis kehtis 2020. aasta veebruaris. Seejuures peab toetuse taotleja enda kanda jääma vähemalt 25 protsenti kuu rendist lisaks tehtud soodustusele ja saadavale toetusele. Kehtiv rendileping peab olema sõlmitud enne 2020. a. 12. märtsi.
https://www.eas.ee/teenus/covid-renditoetus/?fbclid=IwAR1ObgnuPDBMA3ttF9B5DAleycljV_lM7UjFf737eR3olvBye3EHXVaZBD4

Ida-Virumaa tööstusinvesteeringud

18 mai 2020

Riigi Tugiteenuste Keskus avab 20. mail taotlusvooru Ida-Virumaa tööstusinvesteeringute toetamiseks. Toetusega soovitakse parandada piirkonna majandusaktiivsust ning aidata kaasa keskmisest kõrgema palgaga töökohtade loomisele töötlevas tööstuses. 

„Ida-Virumaa tööstussektor on suure arengupotentsiaaliga, kuid vajab selle realiseerumiseks riigilt tuge,“ selgitas riigihalduse minister Jaak Aab. „Eriolukorrast tõukuvalt muutsime toetuse andmise tingimused ettevõtetele paindlikumaks. Toetust võib kasutada näiteks tootmise alustamiseks või laiendamiseks, tootesortimendi mitmekesistamiseks ning sellega seonduvaks ehituseks või seadmete ostmiseks. Seega on fookuses just need ettevõtted, kellel on soov, plaan ja tahe areneda.“

Riigihalduse minister Jaak Aab / Foto: Eesti eesistumine Euroopa Liidu NõukogusRiigihalduse minister Jaak Aab / Foto: Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus„Varem on aidatud rahastada projekte, mis toetavad töötleva tööstuse sektori keskmisest kõrgema palgatasemega töökohtade loomist,“ ütles Riigi Tugiteenuste Keskuse toetuste rakendamise osakonna ettevõtlus- ja külastuskeskkonna talituse juhataja Lauri Alver. „Nüüd saavad toetust taotleda ka tööstusvaldkonnad, mis loovad projektiga seotud tegevusala keskmisest kõrgema palgatasemega töökohti. See annab võrdsemad võimalused ettevõtjatele, mis tegutsevad tegevusaladel, kus palgatase jääb tunduvalt alla töötleva tööstuse keskmisele, näiteks rõivatööstuses.“

Tulles vastu piirkonna ettevõtjate vajadustele ja soovidele muudeti toetuse andmise tingimused ka väiksemate ettevõtjate jaoks sobilikumaks. „Minu poolt äsja allkirjastatud määrusega langetati minimaalset toetussummat varasemalt 150 000 eurolt 90 000 eurole, tõsteti toetusmäära 25 protsendilt keskmise suurusega ettevõtjatel 35 ja väikeettevõtjatel 45 protsendile ning võimaldati jääkväärtusteta kapitalirendi kasutamist,“ tõi riigihalduse minister mõned näited uutest tingimustest. 

Toetust antakse vahemikus 90 000 eurot kuni 990 000 eurot projekti kohta sõltuvalt loodavate töökohtade arvust. Iga toetatav projekt peab looma piirkonda vähemalt kolm uut töökohta. 

Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus on toetanud Ida-Virumaa töötleva tööstuse  äriühinguid ka varem – kokku ligikaudu 3,8 miljoni euro ulatuses, mille toel luuakse ligi 150 uut töökohta. Sel korral asendab siseriiklikku rahastusallikat Euroopa Regionaalarengu Fond ning toetuse andmise tingimusi muudeti ettevõtjatele paindlikumaks. Ühtlasi peatab Riigi Tugiteenuste Keskus taotluste vastuvõtu siseriiklikusse taotlusvooru. 

Taotlusi saavad esitada Eestis registreeritud äriühingud, kelle taotletav projekt kuulub töötleva tööstuse valdkonda. 

Ettevõtjaid on võimalik toetada kokku 6,2 miljoni euro ulatuses. Taotleda saab alates 20. maist kuni vabade vahendite lõppemiseni. Kõik toetust saanud projektid tuleb lõpetada enne 31. augustit 2023. Taotlemise kohta saab lähemalt lugeda toetusmeetme kodulehelt.

EAS sõnul on laekunud 2500 avaldust

12.05.2020

Eilsest oli ettevõtjatel võimalik Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu taotleda valitsuse otsusega kinnitatud turismiettevõtete kriisitoetust ja väikeettevõtja kahjude hüvitamise toetust. Kokku laekus esimese päevaga üle 2500 taotluse, nendest ligi 1500 on väikeettevõtja kahjude osalise hüvitamise toetuse taotlused ning ülejäänud turismisektorile suunatud toetuste taotlused.

Turismisektorile suunatud toetuse viiest sihtgrupist ühe osas on eelarve täis ehk EAS lõpetas eile õhtul kell 20.50 turismiatraktsioonide toetuse taotluste vastuvõtmise, sest vastav 1,5 miljoni suurune toetuse eelarve on ammendunud. Samal põhjusel sulges EAS eile õhtul eraldi taotlemise saarte turismiettevõtetele, mille jaoks oli valitsus eraldanud omaette eelarve. Saarte ettevõtjad saavad jätkuvalt taotlusi esitada üldise taotlemise raames.

Taotluste esitamine on aktiivne ning prognoositavalt võivad lähiajal täituda eelarved ka väikeettevõtja kahjude hüvitamise toetusmeetmes ning turismisektorile suunatud teiste sihtgruppide toetustes (reisiettevõtted, majutus, toitlustus).

Turismisektori toetamise 25 miljoni euroga ning mikro- ja väikeettevõtjate toetamise 10 miljoni euroga, sealhulgas toetuste määrused ja tingimused, otsustas valitsus. Nii turismi kui ka väikeettevõtjate kriisitoetus on tagastamatu abi, taotlemiseks ühekordselt ning nende peamiseks tingimuseks on ettevõtte raskuste selgelt tuvastatav seos kriisiga. Taotlemisel tuleb kirjeldada, kuidas on viirus avaldanud mõju ettevõtte majandustegevusele. Avaldused vaadatakse läbi taotluste esitamise järjekorras.

Taotluste esitamise ja toetuste täpsete tingimuste kohta leiab info EASi kodulehelt: www.eas.ee/covid-19-toetused/