Eile avati Kesk-Läänemere programm 2021-2027 taotlejatele.
Kes on huvitatud oma projektitaotluse esitamisest programmi esimesse taotlusvooru, sellel on mõistlik külastada programmi veebilehte www.centralbaltic.eu, et tutvuda taotlejatele vajaliku infoga projekti koostamiseks.
Lisaks korraldab programmi sekretariaat taotlejatele seminarid, kus tutvustatakse lähemalt programmi võimalusi ning taotlemise tingimusi.
Seminarid toimuvad ajavahemikus 30. november – 3. detsember 2021 ja seminaridele on võimalik registreerida programmi veebilehe https://centralbaltic.eu/event/project-development-seminars/ kaudu kuni 25. novembrini.
Uue programmi esimesse vooru saab projekte esitada ajavahmikus 10. veebruar – 31 märts 2022 (kuni kell 12.00). Projektitaotlused tuleb esitada elektroonilise seiresüsteemi „Jems“ kaudu.
Edukaks toetuse taotlemiseks on vajalik läbida ka konsultatsioon oma projekti-idee sobivuse kontrollimiseks Kesk-Läänemere programmis. Selleks tuleb taotlejatel täita eelnevalt programmi veebilehel asuv „Project idea form“ ning esitada see programmi sekretariaadile. Pärast seda tuleb võtta vastavalt teemale ühendust konkreetse programmi projektijuhiga (Project manager), kellega lepitakse kokku aeg konsultatsioonideks, mille jooksul projekti-idee läbi arutatakse ning saadakse tagasisidet projekti sobivuse kohta Kesk-Läänemere programmis.
Programmi projektijuhtide kontaktid leiate programmi veebilehelt.
Juhin tähelepanu, et kui taotlejatel on juba enam-vähem oma projekti-idee osas selgus, mida soovitakse projekti raames teha, siis tasub juba kohe, st võimalikult varakult, projektijuhtidega ühendust võtta, et teemat nendega arutada, sest hiljem ei ole neil aega enam põhjalikke konsultatsioone iga projekti kohta anda. Hiljemalt 2 nädalat enne taotluste esitamise tähtaega projektijuhid enam uusi projekti-ideid konsulteerimisele ei võta, vaid keskenduvad varem konsulteeritud projektide toetamisele taotluse ettevalmistamise protsessis.
Lisainfot uue Kesk-Läänemere programmi 2021-2027 ja I taotlusvooru kohta leiate programmi veebilehelt www.centralbaltic.eu.
Lisaküsimuste korral aitab teid programmi kontaktpunkt Eestis, mis asub Riigi Tugiteenuste Keskuses. Kontaktpunkti kontaktid leiate siit veebilehelt https://centralbaltic.eu/contacts/#!
Uusi taotlusvoore oodatesVaatame ringi, mis veel Euroopa kultuuriprojektides toimub. Olulisim sündmus on kindlasti Uudismeedia Foorum, pärandihoidjad kutsuvad kogemusi vahetama, isetegijatele on loodud reistoetuste leidmise tööriist ning Euroopa kirjandusauhinnad on pidulikult üle antud. Vahvaid Euroopa filme näeb kinodes ka. Euroopa Uudismeedia Foorum29.novembril Brüsselis ja online toimuv Euroopa Uudismeedia Foorum keskendub Euroopa uudismeedia organisatsioonide väljakutsetele ja uuendustele. Selles käsitletakse tööstuse põhiteemasid: tuluvood, ärimudelid, kogukonna kaasamine, mitmekesisus, meedia koondumine suurte meediamajade kätte, uued vormingud ja partnerlussuhted. Rohkem infot ja SIIT Cultural Heritage in Action kutsub visiite korraldamaCultural Heritage in Action on ELi kultuuripärandi alane vastastikuse õppimise kava, mis toetab vahetust paljude linnade, piirkondade ja sidusrühmade vahel, luues nii laia õppekogukonna. Kuni 31. detsembrini 2021 on avatud taotlusvoor ühe kohapealse vastastikuse õppimise külastuse korraldamiseks. Vaata rohkem SIIT Interaktiivne otsingumootor parima kogemustevahetamise koha leidmiseksMAX (Makers’ eXchange) projekt esitleb interaktiivset otsingumootorit mobiilsusskeemide otsimiseks tegijate, loomekeskuste ja fab-labi kogukondade vahel. Otsida saab erinevaid reisivõimalusi, mis keskenduvad kogemuste ja tavade vahetamisele tegijate vahel kogu Euroopas ja selle naaberriikides. Vaata lähemalt SIIT “Fit for the Future” uuringud tantsu mõjust2021. aastal tellis European Dancehouse Network partnerorganisatsioonidelt ja teadlastelt uuringu peamistest suundumustest ja seostest tantsu ja heaolu, tantsu ja liikuvuse vahel. Uuriti ka digitaalseid muutusi tantsuvaldkonnas enne ja pärast pandeemiat ning seda, kuidas tants võiks kaasa aidata ELi välissuhetes. Kõik uuringu tulemused on allalaadimiseks saadaval. Avatud konkursikutse mentoritelePõhja- ja Baltimaade kultuuri mobiilsusprogrammi raames kutsub Põhjamaade Kultuuripunkt huvilisi kandideerima pilootprojekti mentoriks. Varem välja valitud mentoreid esitletakse internetis ning juhendatavad märgivad, keda nad soovivad taotluskavas oma mentoriks. Eesmärk on leida tasakaalustatud rühm mentoreid, kes on erineva professionaalse taustaga, eri kunsti- ja kultuurivaldkondadest ning kõigist Põhja- ja Baltimaadest. Programmi tulemus on kuuekuune mentorlus oktoobrist 2022 maini 2023. Euroopa filmid kinodes novembris ja detsembrisNovembris ja detsembris on kinopublikul tõeline filmipidu, sest toimub Pimedate Ööde Filmifestival, mille programmis suur hulk häid Euroopa filme. Kinodesse jõuab aga ka mitmeid levifilme, mis on levitajate poolt hoolega valitud ja kinokavas veidi pikemalt, et kõigil huvilistel võimalus neid vaadata oleks. Linastub kaks imeilusat lastefilmi – animaseiklus “Ainbo. Amasoonia süda”, mis viib meid troopilisse džunglisse ja “Jõulumuinasjutt” hoopis lumisesse võlumaailma. Suurejooneline Soome action-thriller “Omerta 6/12” , lavastatud meie publikulegi teada režissööri Aku Louhimiehe poolt, tasub vaatamist juba sellepärast, et on osaliselt üles filmitud Eestis. Vaata lähemalt |
Ettevõte palgakorralduse diagnostika
Ettevõte palgakorralduse diagnostika eesmärk on läbi viia ettevõttes täielik palgakorralduse valdkonna „ probleemide inventuur „ ja pakkuda parimad lahendused probleemidel lahendamiseks. Organisatsioonisise palgakorralduse optimeerimiseks kaasatakse juhtimiskonsultant.
Milleks palgakonsultanti kaasata?
Esiteks , eksisteerib pidev konflikt ja lõhe tegeliku olukorra ja firma poolt fikseeritud eesmärkide vahel. Näidetena võib tuua olukorra , kus eksisteerivad suured käärid ettevõtte planeeritud finantsmajanduslike näitajate ja tegelike tulemuste vahel. Milliseid olulisi näitajaid ettevõtte tulemuslikkuse hindamisel on arvesse võetud (näit müügimaht, ROI, klientide rahulolu, turuosa ) ja mis on põhjuseks , kui eesmärke ei täideta ja ettevõtte majandustulemused halvenevad.
Teiseks , ettevõtte juhtkond ei suuda kainelt ja realistlikult valitsevat olukorda hinnata ja lahendusi välja pakkuda. Sageli viibitakse nn „mugavustsoonis“ ja ei taheta tunnistada eksisteerivaid probleeme , nende olemust ja sisu. Sageli ei tunta ka vastavaid metoodikaid ja tehnikaid probleemide põhjuste väljaselgitamiseks. Näiteks teenindusettevõttes võib klientide rahulolu langeda mitmel põhjusel: näit langeb toodete kvaliteet, väheneb teenindajate erialane väljaõpe ja teeniduskultuur jms. Sageli võib probleem olla väljaspool konkreetse juhi tegevusvaldkonda. Probleem võib ka olla seotud erinevate faktoritega ,mis esmapilgul ei ole ilma analüüsita nähtavad.
Kolmandaks , organisatsioonis töötavad või on tööle asunud isikud , kes on huvitatud ettevõtte olukorra kaardistamisest ja hindamisest, samuti probleemide lahendamisest ja võimalike arengu- ja muudatusteprotsesside käivitamisest. Sageli on need ettevõtte omanike ringi kuuluvad isikud, kes ei ole rahul organisatsiooni arengutrendidega.
Tabelis 1 on toodud loetelu tüüpilisi probleeme .
Tabel 1
|
|
Kuidas organisatsiooni diagnostikat läbi viia? Töötatakse välja konsulteerimise töökava ja ajagraafik. Määratakse juhtkonna poolt kindlaks juhtrühm ja tegevuse põhimõtted koostöös konsultandiga. Sõlmitakse töövõtuleping.
Konsultandi töö algab intervjuude kokkuleppimise ja alusdokumentide kogumisega Selleks kasutatakse spetsiaalseid meetodeid ja protseduure. Kõige esmase meetodina kasutatakse intervjuude läbiviimist ettevõtte juhtkonna ja töötajatega. Konsultant püüab vastavaid tehnikaid kasutades välja selgitada probleemide olemuse ja tekkepõhjuse. Intervjuu on usalduslik vestlus, mille tulemuslikkus sõltub osapoolte soovist leida probleemidele lahendusi. Oluline on keskenduda võimalike lahendusteede ja meetodite otsimisele. Konsultandid kasutavad probleemide väljaselgitamiseks ka dokumentide analüüsi, kohtumisi andmete saamiseks, diagnostilist jälgimist ja muid juhtimismeetodeid.
Informatsiooni kogumise faasis on oluline
Informatsiooni kogumise faasis pöörab konsultant põhitähelepanu sellele , kuidas leida sisemisi seoseid probleemide tekkimise ja lahendamise viiside vahe. Konsultant grupeerib ja järjestab probleemid tulenevalt probleemide kaalukusest ja teeb ettepaneku probleemide lahendamise järjekorra ja viiside osas.
Konsulteerimise tulemusena valmib tegevuskava ettevõttesiseste muudatuste juhtimiseks.
Vajadusel koostatakse ajakava muudatuste protsessi juhtimise ja firmasisese koolituse osas.
|
Uus EAS toetus turismi- ja jaekaubandusettevõtjatele!
Vabariigi Valitsus otsustas maksta täiendavat toetust nendele ettevõtetele, kes on tegevust alustanud piirangute ajal.
Toetust saavad taotleda majutusettevõtjad, spaad, veekeskused, toitlustusettevõtjad, reisiettevõtjad, nõupidamiste ja messide korraldajad, sõitjate muud maismaavedu teostavad ettevõtjad ja jaekaubanduse ettevõtjad, kelle esmane käibe deklareerimise aeg Maksu- ja Tolliametile on 2020. aastal või hiljem.
EAS avas nendele ettevõtete uue taotlusvooru täna, 17.augustil kell 9:00 ja taotlusi saab esitada kuni 25.augustini kell 16:00.
Toetust saavad taotleda järgmised ettevõtted:
Uueks ettevõtjaks loetakse need käibemaksukohustuslasest ettevõtjad, kes on esmakordselt Maksu- ja Tolliametile esitatud käibedeklaratsioonidel deklareerinud käivet perioodi 1. jaanuaril 2020. (või hiljem) kuni veebruar 2021. a eest. Ettevõte kvalifitseerub taotlejaks, kui ta on kuudel, mil ta deklareerib käivet, teinud tööjõumaksude väljamakse nimetatud kuude aritmeetilise keskmisena vähemalt 800 eurot kuus.
Toetuse suurus:
Vaata täpsemat infot siit, määruse terviktekst on kättesaadav siit.
Taotlemine avatakse EASi e-teeninduses https://aken.eas.ee/Authorization. Taotlusvormil saab ettevõte ise anda info, millise kuu TSD-l on taotleja deklareerinud 2021. a veebruaris tehtud tööga seotud tööjõumaksud ja millisest TSD-st alates taotleja deklareeris perioodi 01.2020-02.2021 eest tööjõumakse. Nimetatud info alusel teeb EAS maksu- ja Tolliametile täiendava päringu ja arvutab välja toetusena makstava summa suuruse.
Täiendava info saamiks palume pöörduda EASi infokeskusesse tel: 6 279 700, e-post: info@eas.ee
|
Tööinspektsiooni peadirektor Maret Maripuu palus edastada info:
“Koroonaviiruse leviku vastu võitlemine nõuab iga inimese panust. Probleemne on olukord töökohtades, mis vajab aktiivset sekkumist. Meie järelevalve näitab, et valdavalt suhtuvad tööandjad probleemi väga tõsiselt, kasutusele on võetud erinevad meetmed, et viiruse levikut takistada. Samas on ka kõige tublimatel aeg-ajalt vaja värskeid ideid või meeldetuletust, mida veel teha võiks, et viirust kontrolli all hoida.
Tööinspektsioonil on valmis saanud video-infektsioonikoolitus tööandjale, et tuletada meelde aasta jooksul omandatud teadmised koroonaviiruse pidurdamiseks. Räägime riskide hindamisest ja meetmetest, mida ettevõttes kasutusele võtta. Samuti anname tööandjale juhiseid mida teha siis, kui töötaja on haigestunud.
Video on leitav Tööelu portaalist. Koolituse järel soovitame kontrollida oma teadmisi küsimustikku täites, et oma ettevõttes viiruse levikut tõkestada. Samas on üleval ka ABC koroonaviiruse leviku tegevustest. Peagi valmib koolitus ka vene keeles, lisame selle esimesel võimalusel Tööelu portaali venekeelsele lehele.
Koostasime ka kaks infograafikut, mida saaksite töökeskkonnas kasutada. Esimene neist puudutab lähikontaktseks osutumist, leitav eesti keeles siin. Infograafikud on saadaval vene keeles siin, peagi ka inglise keeles.
Meie infotelefonilt 640 6000 saab nõu nii töösuhete kui ka töökeskkonna teemadel tööpäevadel kella 9.00-16.30. Samuti saab kutsuda meie töökeskkonna konsultandi oma ettevõttesse, kes annab nõu, kuidas luua ohutu ja tervishoidev töökeskkond.”
Kõike head!
Sinu EVEA |
|
VEEL OLULIST INFOT
EVEA liikmeteenused SIIN
EVEA seisukohad SIIN
EVEA meediakajastus SIIN
EVEA sündmusesd SIIN |
|
Valitsus kiitis eile heaks välistoetuste jaotuse aastatel 2021-2027, mil Eesti saab toetusteks kokku ligi 4,83 miljardit eurot.
“Need miljardid lähevad Eesti tulevikukindlamaks muutmiseks. Umbes pool kogu rahast läheb teadusmahukama Eesti ülesehitamiseks ja rohehüppele,” ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.
“Suured võitjad on teadlased, laiemalt haridusega seotud valdkonnad, tehnoloogiahüppesse, keskkonnasäästu panustajad, aga ka Eesti digiriik ja digilahendusi kasutav erasektor,” rääkis minister. „Soovime arendada ka ettevõtete ekspordivõimekust, sest kui meie ettevõtetel läheb välisturgudel hästi, läheb hästi ka Eesti majandusel ja inimestel üldiselt.“
Uue perioodi rahast jätkub Eesti e-riigi väljaarendamine, uute IT-lahenduste kasutuselevõtt ja investeeringud kiiresse internetiühendusse.
Valitsus soovib enam panustada Eesti inimestesse haridusse, töötamisvõimalustesse ja heaolusse. Selleks on kavas täiendada õppimisvõimalusi ja toetada elukestvat õpet. Luuakse vajalikke tööturuteenuseid riskirühmadele ja noortele, jätkub ka IT-hariduse arendamine ja koolivõrgu korrastamine. Kavas on arendada üldhaiglate ja esmatasandi tervisekeskuste teenuseid.
Elukeskkonna ja kohaliku aktiivsuse edendamiseks jätkub linnaruumi arendamine ja kohaliku ettevõtluse toetamine.
Põlevkivi sõltuvusest vabanemiseks suunatakse 354 miljonit eurot Ida-Virumaale, 273 miljonit sellest läheb uute töökohtade ja ettevõtluse toetamisele ning 66,7 miljonit Ida-Virumaa elukeskkonnale.
„Valitsuses kokku lepitud suunad on aluseks, et luua täpsemad kavad raha kasutuseks, pidada läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga ning koostöös teiste ministeeriumite ja valdkondlike katusorganisatsioonidega välja töötada detailsemad toetuse jagamise tingimused,“ ütles rahandusministeeriumi välisvahendite talituse juhataja Kadri Tali. „Selleks on kavas korraldada temaatilisi töötubasid ja avalik konsultatsioon, et võimalikult palju organisatsioone teaks, kuidas eurotoetuste kaudu enda tegevusele hoogu saada ja seeläbi Eesti elu edendada.“
Uue perioodi 3,4 miljardile eurole lisaks arutas valitsus ka kliima- ja energiapoliitika meetmeid ning moderniseerimisfondi Eesti osa. Nende meetmete ja programmide valikul ning kavandamisel on võetud arvesse teistest vahenditest kavandatavaid kliima- ja energiaeesmärkidesse panustavaid meetmeid, et saavutada võimalikult suur koosmõju ja panus Eesti eesmärkide suunas liikumisel.
Mõlema rahaline maht sõltub CO2 ühikuhinnast enampakkumisel, kuid prognoosi järgi võib moderniseerimisfondist laekuda tänavu 19 ja järgmisel aastal ca 21 miljonit eurot. CO2 kvoodikauplemisest võib prognoosi järgi laekuda tänavu ca 29 miljonit eurot.
Uue perioodi eurotoetuste planeerimise ja kaasamisplaaniga saab tutvuda siin. Esimese avapauguna toimub 22.-26. märtsil partnerite EL toetuste teemaline arutelunädal.