Category Uncategorized

Doktorikraadiga teadlaste palkamise toetus

Uncategorized
Toomas Türnpuu 0 Comment

RIIK ANNAB TOETUST DOKTORIKRAADIGA TEADLASTE PALKAMISEKS

24.11.2020

Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) avas taotlusvooru, mille raames saavad era- või avaliku sektori asutused endale palgata doktorikraadiga teadlase rakendusuuringute ning tootearendusprojektide kavandamiseks ja läbiviimiseks. Taotlejaid nõustavad Eesti Teadusagentuur (ETAg) ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS).

RTK toetusmeede annab Eesti ettevõtetele võimaluse saada juurde ekspertteadmisi, mis võimaldavad täiustada oma tooteid, protsesse või teenuseid. Toetusmeetme rakendamine aitab kaasa avaliku ja erasektori vahelisele liikuvusele, mis on oluline teadustöö tulemuste rakendamisel.

Avatud sektorivahelise mobiilsuse toetusest on kasu ettevõtetel, kellel on vaja kindla teadlase kompetentse pikema aja vältel. Suuremad teadus- ja arenduskoostöö projektid saavad peagi hoogu juurde ka rakendusuuringute programmi raames ning väiksemamahuliste teadus- ja arendustegevuste jaoks saab tuge EASi innovatsiooni- ja arendusosakutest.

Toetusmeetme maht on 1 820 000 eurot ja seda rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist. Esimene taotlusvoor on e-toetuse keskkonnas nii era- kui ka avaliku sektori asutustele avatud kuni 30. novembrini 2021 või kuni vabade vahendite ammendumiseni. Avaliku sektori asutustele eraldatakse taotlusvoorust kuni 606 000 eurot.

Taotlejad võivad olla kõik eraõiguslikud juriidilised isikud, mis on kantud Eesti äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. Avaliku sektori asutustena saavad toetust taotleda riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuste registrisse kantud asutused.

Taotlemise kohta saab lugeda lähemalt RTK kodulehelt SIIT

Arhimedese programmid

Uncategorized
Toomas Türnpuu 0 Comment

Hea täiskasvanuhariduse valdkonna huviline

Soovid oma organisatsiooni arendada läbi strateegilise koostöö? Erasmus+ arendusprojektid annavad selleks suurepärase võimaluse – loo ja jaga uuenduslikke praktikaid, õppematerjale ja meetodeid rahvusvahelises koostöös teiste organisatsioonidega.

Strateegilist koostööd võivad teha nii era- kui avalik-õiguslikud  organisatsioonid – ettevõtted, kohalikud omavalitsused, haridusasutused, kultuuriasutused, raamatukogud, vabaühendused jne. Vaja on leida vähemalt 2 välispartnerit kahest erinevast Euroopa riigist. Partnerite otsingul võib abiks olla Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkonna EPALE partnerotsing.

Viimastel aastatel on kõik head projektid ka rahastuse saanud, kuna täiskasvanuhariduse strateegilise koostöö eelarve on järk-järgult tõusnud, ulatudes käesolevas taotlusvoorus üle 1 miljoni euro. Kasuta võimalust nüüd, kuna taotleda saab vaid kord aastas ning taotlustähtaeg on 21. märts!

Juhul kui Sa pole veel veendunud, et strateegiline koostöö on midagi Sinu organisatsiooni jaoks, vaata meie vebinari, kus räägime lähemalt rahvusvahelise strateegilise koostöö olemusest ja võimalustest. Kui asud taotlust esitama, kuula ka meie vebinare taotlusvormi täitmise tehnilise poole kohta registreerimine ja PIC-koodi taotlemine ning veebivormi täitmine

 

Kui soovid arutada oma projektiidee sobivust Erasmus+ formaadiga võta meie tiimiga julgesti ühendust.

 

Parimate soovidega

 

Kristiina Lutsar

Üld-, kutse- ja täiskasvanuhariduse büroo

Hariduse rahvusvahelistumise agentuur, SA Archimedes

Tel: 697 9233

 

EAS uudis

Uncategorized
Toomas Türnpuu 0 Comment

EASi juht: Eesti väljakutse on kohaneda sadade miljonite võrra väiksema eurorahaga

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhatus kohtus eile Riigikogu Keskerakonna fraktsiooniga, et tutvustada EASi tegevust Eesti majandusarengu hoogustamisel ning arutada selle üle, millistesse valdkondadesse peaks riik panustama pärast Euroopa Liidu toetuste märkimisväärset vähenemist. „Poliitikud peavad juba täna mõtlema, kuidas toetab riik Eesti majanduse arengut pärast 2020. aastat. Näiteks sel aastal on EASile riigi poolt pandud eesmärkide täitmiseks 200 miljonit, millest Eesti riigieelarvelised vahendid moodustavad vaid 15 miljonit eurot,“ ütles EASi juhatuse esimees Alo Ivask.

Ivask märkis, et EAS toetab Eesti ambitsioonikamaid ettevõtteid, kelle ekspordimaht oli 2016. aastal 4,5 miljardit eurot. „Meie klientide kolmanda kvartali käive kasvas 62 miljonit eurot,” sõnas Ivask. Ta lisas, et EASi abil Eestisse toodud välisinvesteeringud on toonud investeeringutena riiki 322 miljonit eurot ning loonud viimase kolme aasta jooksul 2884 uut töökohta. Eesti kogutulu turismiteenuste ekspordist oli 2016. aastal 1,71 miljardit eurot, mis on 2,7% rohkem kui 2015. aastal.

„Mõistlik on juba praegu hakata pidama arutelusid, millistele valdkondadele peab riik vajalikuks eraldada vahendeid 2021. aastal algaval Euroopa Liidu eelarveperioodil. Näiteks täna on praktiliselt kogu ettevõtluse ja ekspordi toetamine rahastatud Euroopa Liidu vahenditest,“ lisas Ivask.

„EAS on oma tegevusega andnud olulise panuse Eesti majanduse arengusse ning ekspordimahu, välisinvesteeringute ja turismi näitajate hoidmine ja kasvatamine on meie selge prioriteet nüüd ja edaspidi,” sõnas Ivask.

Ivask märkis, et EAS pole ainult toetuste jagamise sihtasutus, mis ei tähenda, et erinevate meetmete kaudu ettevõtluse või regionaalarengu toetamine ei ole vajalik. „See on väga oluline, kuid EASi tegevusvaldkond on palju laiem. Me vastutame selle eest, et Eesti oleks atraktiivne sihtkoht turistidele, et meie ettevõtted oleksid üha võimekamad eksportijad ning Eestisse tuleksid välisinvesteeringud, mis loovad meie inimestele töökohti,“ märkis Ivask.

EASi eesmärk on Eesti majandust puudutavaid arutelusid hoogustada, et riigi eesmärgid toetaks läbi sihtasutuse tegevuse ja eelarve suurimal võimalikul moel meie ettevõtlust ja regionaalarengut. Ivaski sõnul plaanib sihtasutuse juhatus kohtuda ka teiste parlamendis esindatud erakondade, valitsuse liikmete, ministeeriumite ja partnerorganisatsioonide esindajatega. Eelmisel kuul esitles EASi juhatus sihtasutuse senist tegevust ja tulemusi ka Riigikogu majanduskomisjonile.

2000. aastal loodud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) on riikliku ettevõtluse tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone ning viib Eesti riigi poolt sihtasutusele antud ülesandeid ellu nelja peamise tegevusvaldkonna kaudu: Eesti ettevõtete ekspordivõimekuse hoogustamine, turistide arvu kasvatamine, välisinvesteeringute Eestisse toomine ning Eesti regionaalsele arengule kaasa aitamine erinevate toetuste kaudu.

Lisainfo:

Mariann Sudakov
EASi pressiesindaja
521 6821
mariann.sudakov@eas.ee
www.eas.ee Loe edasi

EAS UUDISED

Uncategorized
Toomas Türnpuu 0 Comment

EAS aitab avalikul sektoril uudseid lahendusi hankida

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) avas täna, 30. jaanuaril, innovatsiooni toetavate hangete programmi uue vooru, mille eesmärgiks on tõsta avaliku sektori hankijate teadlikkust ja võimekust hankida uudseid lahendusi. Alanud vooru eelarve on 3 miljonit eurot ning kokku on 7 aastat kestva programmi maht 18 miljonit eurot.

Read More

EAS toetab otseinvesteeringuid Eestisse

Uncategorized
Toomas Türnpuu 0 Comment

EAS asub rahalise toetusega meelitama otseinvesteeringuid Eestisse

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) avas taotluste vastuvõtu suurinvestori toetuse jaoks, millega toetatakse uute, suuremahuliste tootmisinvesteeringute tegemist Eestis, sealhulgas tootmisüksuste loomist ja tehnoloogia soetamist. Eesti Vabariigi valitsus on 2017. aasta riigieelarvest eraldanud toetusmeetmele kokku kolm miljonit eurot.

Toetust on võimalik taotleda summas üks kuni kolm miljonit eurot. Teostatava investeeringu minimaalne kogumaht on 10 miljonit eurot. Toetust saab taotleda Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kelle enda, emaettevõtte või kontserni, kuhu ta kuulub, käive eelmisel majandusaastal oli vähemalt 100 miljonit eurot.
„Suurinvestori toetuse kaudu soovitakse mõjutada eelkõige selliseid välisinvestoreid, kes on valimas investeeringute tegemisel Eesti ja mõne teise riigi vahel ning aidata Eestil võrreldes naaberriikidega välisinvesteeringute maaletoomises konkurentsis püsida,“ ütles Indrek Kaju, EASi juhatuse liige.
EASi suurinvestori toetusmeetme eesmärgiks on meelitada Eestisse investeeringuid tehnoloogiamahukasse tööstusesse, mis aitab Eestil rahvusvahelisel tasandil tõusta väärtusahelas kõrgemale ja sellega luua ka suurema lisandväärtusega töökohti. Ettevõtte või tema algatatava projekti tegevusala peab kuuluma töötleva tööstuse tegevusvaldkonda ning toetatakse materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamist.
Alates tänasest, 5. jaanuarist, saab toetuse taotlusi esitada jooksvalt aasta vältel. Enne taotluse esitamist peab taotleja läbima eelnõustamise EASi välisinvesteeringute keskuse esindaja juures.

Lisainfo ja kontakt:
Emilie Toomela
EASi pressiesindaja
+372 58145058
emilie.toomela@eas.ee

EAS tegevuskava 2017.a.

Uncategorized
Toomas Türnpuu 0 Comment

Eile kinnitati EASi tegevuskava aastaks 2017

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) nõukogu kinnitas aastaks 2017 tegevuskava, mille peamine fookus järgmisel aastal on veel enam Eesti ettevõtete äri kasvatamine ja ekspordi arendamine välisturgudel. EASi 2017. aasta eelarve on planeeritud 200,5 miljonit eurot.

Võrreldes eelmise aastaga suureneb kogueelarve 18%. Lisandunud eelarve on suunatud ettevõtluse, ekspordi ja turismivaldkonna toetusteks ning investeeringuteks.

  1. aastal ületas EASi klientide ekspordimaht planeeritud 3,5 miljardi euro, ulatudes 4,5 miljardi euroni. Viimasel kolmel aastal on välisinvesteeringuid EASi abil kaasatud 286 miljoni euro väärtuses. EASi abil Eestisse toodud välisinvesteeringud on viimase kolme aasta eesmärgiks seatud 2000 uue töökoha asemel loonud Eestisse 2712 uut töökohta.

„EASi tegevuste sihiks on aidata Eesti ettevõtjatel teenida rohkem tulu kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste müügist. Oleme oma peamised teenused suunanud selle eesmärgi täitmiseks ja plaanime seda suunda hoida ja tugevdada,“ ütles EASi juhatuse esimees Sille Talvet-Unt. „Jätkame ärianalüüsi- ja arendusteenustega, info ja kontaktide vahendamisega uutele turgudele sisenemisel, aitame klientide arengutakistusi ületada personaalse nõustamisega ning viime ellu turundustegevusi välisturgudel.“

Järgmisel aastal on kavas aidata EASi kliendiportfellis olevate ettevõtete ekspordimüügitulu tõsta 7,8 miljardi euroni. Oluliseks sihiks on ka Eesti ettevõtete lisandväärtuse suurendamine, mis võiks saavutada 33 000 euro taseme töötaja kohta.

„EAS tervikuna on muutuste protsessis. Töötame 2017. aasta esimese kvartali lõpuks välja täpse plaani, kuidas olla parim partner arengu- ja ekspordipotentsiaaliga ettevõtetele ning pakkuda enim väärtust Eesti majandusele,“ lisas Talvet-Unt.

Lisaks jätkab EAS tegevustega turismiarenduse-, regionaalarengu, kosmose- ja loomeettevõtluse vallas, mis on suunatud ekspordi lisandväärtuse ja tööjõu suurendamisele. Alustavaid ettevõtteid soovitakse paremini nõustada ja toetada läbi nendele mõeldud teenuste üleviimisega maakondlikesse arenduskeskustesse. Maakondlikud arenduskeskused tegelevad lisaks ka üldhariduslike programmidega, mis annavad edasi infot ettevõtluse alustõdedest ning soodustavad ettevõtlusteadlikkust, eriti noorte seas.

Tegevuskava EASi kodulehel.

Lisainfo ja kontakt:

Emilie Toomela
EASi pressiesindaja
+372 58145058
emilie.toomela@eas.ee

EAS pereturismi atraktsioonide toetus

Uncategorized
Toomas Türnpuu 0 Comment

EASi pereturismi atraktsioonide toetust taotleb 34 ettevõtet

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse rahvusvaheliste pereturismi atraktsioonide toetusele esitas 1. detsembriks taotluse kokku 34 atraktsiooni kogumahus ligi 60 miljonit eurot. Ühe projekti toetus on 750 000 kuni 2,75 miljonit eurot. Toetust on võimalik anda ligi 6 kuni 10 projektile, millega arendatakse olemasolevaid või rajatakse uusi peredele suunatud atraktsioone.
„Eestis on palju vägevaid pereatraktsioone ning Eesti tuntus pereturismi sihtkohana on iga aastaga kasvanud. Rõõm on ka selles taotlusvoorus näha, et nii paljud turismiettevõtted mõtlevad peredele elamuste pakkumisele,“ ütles EASi turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso. „EAS soovib panustada pereturismi atraktsioonide arengusse, mis on atraktiivsed ka välisriikidest tulevatele peredele. Suured atraktsioonid omakorda aitavad kaasa ka väiksemate seotud ettevõtete kasvule. Eestis pole pika ajalooga lõbustusparke, mille lapsena külastamist mäletaksid pere mitu põlvkonda. Küll aga võiksime teistelt õppida, kuidas luua lapsepõlve meeldejäävaid mälestusi ning müüa „elu kõige õnnelikumaid hetki“,“ lisas Mutso.
Toetuse miinimumtingimusteks on, et atraktsioon peab olema avatud vähemalt 6 kuud aastas ning teisel aastal peale valmimist oodatakse toetust saanud atraktsioonilt minimaalselt 10 000 väliskülastajat.
Toetusele kandideerivad erinevad atraktsioonid – lõbustuspargid, veepargid, erineva temaatikaga muuseumid ja erinevate tegevustega elamuskeskused, sh ka vähem või rohkem kombineeritud kujul virtuaal-reaalsust pakkuvad atraktsioonid. Kõige rohkem huvilisi on Tallinnast, kuid pea pooled on asukohaga üle Eesti: Narvast Saaremaani ja Lõuna-Eestisse välja. Märtsis 2017 tehakse teatavaks projektide hindamise tulemused ning selguvad need, kes on pingereas parimad, kellele broneeritakse ära toetus ja kes saavad põhitaotluse esitamise õiguse. Põhitaotlusega esitatakse detailsed kavandid ning seejärel asutakse projekte ellu viima. Esimesed projektid võiksid valmida 2018.aastal, aga kindlasti on ka neid, mille valmimine on planeeritud pigem 2020. aastasse.
Toetust antakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.
Lugupidamisega,
Kadri Kütt
Kommunikatsioonijuht
Arendusüksus
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
Lasnamäe 2, 11412, Tallinn, Eesti
Mob: +372 56800467
Tel: +372 627 9433
kadri.kytt@eas.ee

EAS toetused

Uncategorized
Toomas Türnpuu 0 Comment

EASilt taotlevad 30 sündmust rahvusvahelise turunduse toetust

Rahvusvaheliste sündmuste turunduse toetamise teises voorus laekus EASile 30 taotlust, millest 14 olid spordisündmuste ja 16 kultuurisündmuste projektid. Kokku taotleti toetust mahus 1,6 miljonit eurot. Toetust väliskülastajatele huvipakkuvatele spordi- ja kultuurisündmustele antakse käesolevas voorus 400 000 eurot. Toetusesaajad avalikustatakse 2017.a. jaanuaris.    
„Toetust taotlevate kultuuri- kui ka spordisündmuste valik on väga mitmekülgne. Taotlejaid on ooperist elektroonilise tantsumuusikani,“ ütles EAS turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso. „Spordivaldkonna taotlustes on samuti esindatud erinevad võistlused talispordist saalimängudeni.“
„Projektide hindamisel lähtume eelkõige sellest, millist mõju avaldab toetatav sündmus Eestisse saabuvate väliskülastajate ööbimistele, koostööle sihtkohaga ning ettevõtlusele. 2018. a toimuvate sündmuste hindamine on veidi keerulisem, kuna toimuvad ka EV100 sündmused kõikjal Eestis. Seega pööratakse erilist tähelepanu sellele, kas reaalselt on olemas ööbimiskohti piirkonna majutusettevõtetes. Soovime, et sündmusele saabuva väliskülastaja elamus oleks mitmekülgne ja aitaks Eesti turismimaana teiste sihtkohtade hulgas eristuda,“ jätkas Mutso.
Toetuse eesmärk on luua sündmuste tutvustamise kaudu põhjuseid Eesti külastamiseks ning vähendada madalhooaja mõjusid Eesti turismisektorile, eelkõige Tallinnast kaugemates piirkondades. Sündmuste rahvusvaheliseks turunduseks jagatakse toetusi igal aastal. Järgmine voor taotlemiseks avatakse 2017. aastal.
Eelmises voorus said toetust ja on ka 2016 juba edukalt toimunud Weekend, Saaremaa Ooperipäevad, Tallinn Music Week, Ironman 70.3 Otepää, 2016. aasta orienteerumise veteranide maailmameistrivõistlused, auto24 Rally Estonia, Simple Session. Lisaks toetab EAS järgmisel kolmel aastal kokku miljoni euroga viit regulaarselt toimuvat suursündmust, mis aitavad tõsta Eesti riigi tuntust maailmas ja toovad Eestisse arvukalt väliskülalisi. Need viis sündmust on Tallinn Music Week, Pimedate Ööde Filmifestival, SEB Tallinna Maraton, Tartu Maraton ja Simple Session.
Toetust antakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.
Lisainfo:
Kadri Kütt
Kommunikatsioonijuht
Arendusüksus
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
Mob: +372 568 00467
Tel: +372 627 9433
kadri.kytt@eas.ee

Viimased uudised

 

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (E

Sihtasutuse Arhimedes rahvusvahelise koostöö päev

Uncategorized
Toomas Türnpuu 0 Comment

Seminarid

RAHVUSVAHELISE KOOSTÖÖ PÄEV TÄISKASVANUHARIDUSES

Asutuse arendamine läbi rahvusvahelise koostöö

20.oktoober 2016 Eesti Arhitektuurikeskus 9:30-14:00

Sihtasutus Archimedes koostöös sihtasutusega Kutsekoda korraldavad täiskasvanud õppija nädala raames20.oktoobril täiskasvanuhariduse asutustele rahvusvahelise koostöö võimalusi tutvustava päeva.

Päeva eesmärgiks on jagada innustavaid kogemusi, kuidas rahvusvahelise koostöö kaudu täiskasvanuhariduse asutust arendada ning tutvustada lähemalt Euroopa ja Põhjamaade haridusprogrammide Erasmus+, Nordplus, EPALE ning Europass võimalusi.
Sündmusel saab kuulda huvitavaid lugusid täiskasvanuhariduse asutuste senistest rahvusvahelise õpirände kogemustest ja mõtteid avaldada, mida on see organisatsioonile ja tema töötajatele andnud. Lisaks saab arutleda, kuidas välja selgitada oma asutuse ja töötajate koolitusvajadusi ning kuidas aitab siin rahvusvaheline koostöö. Kes lõpuni vastu peavad saavad tantsida ka!
Rahvusvahelise koostöö päevale ootame täiskasvanutele õppimisvõimalusi  pakkuvate asutuste esindajaid, eelkõige rahvaülikoolidest, täiskasvanute gümnaasiumidest, keeltekoolidest, muuseumidest ja raamatukogudest. Kõige rohkem ootame asutuste juhte, et koos mõelda, kuidas oma organisatsiooni tervikuna, sh koolitus- ja haridusprogramme läbi rahvusvahelise koostöö arendada.
Päevakava
09.30-10.00        Saabumine, kohv, suupisted
10.00-10.05        Korraldajate tervitussõnad

10.05-10.30        Sissejuhatus teemasse: Kuidas on rahvusvaheline tegevus aidanud minu organisatsiooni arendada? Agnes Aljas, Eesti Rahva Muuseum
10.30-11.15          Rahvusvahelise koostöö võimalused täiskasvanuhariduses: Erasmus+, Nordplus, EPALE ja Europassi tutvustused Sihtasutus Archimedes, sihtasutus Kutsekoda
11.15-11.45            Erasmus+ toetusesaajate kogemuslood: minu asutuse areng läbi rahvusvahelise koostöö – Maire Breede, Tartu rahvaülikool; Merle Koik, Võrumaa keskraamatukogu         
11.45-12.15          Kiire lõunapaus
12.15-12.30         Sissejuhatus töötubadesse: Kuidas hinnata oma asutuse töötajate koolitusvajadusi? Georgi Skorobogatov, sihtasutus Kutsekoda
12.30-13.30          Kogemuste vahetamine ja arutelud töötubades – Multilingua keeltekool, Eesti Pärimusmuusika keskus, Võrumaa keskraamatukogu
13.30-14.00         Kokkuvõtted ja Eesti Pärimusmuusika keskuse tantsuline lõpuakord
 Registreeru aegsasti siin.
Kohtumiseni!
 
TOIMUNUD SEMINARID
Vasaku menüütulba linke klikkides leiad sulle huvi pakkuvate valdkondade infoürituste materjale.
Kõiki valdkondi hõlmavad sündmused:

Erasmus+ strateegilise koostöö projektide avaseminar (26.08.2016)
Ettekanded:
2016.aasta taotlusvooru ülevaade (Kätlin Lepa)
Toetuse kasutamise leping (Ülle Kase)
Ühikuhind (Katriin Ranniku)
Developing methods of teaching tadelakt and natural building and creating wider opportunities for adults to learn it (Gerda Kättmann, Säästvad Ehituslahendused OÜ)
Strateegiline koostöö – erijuhtumid (Hannelore Juhtsalu)
Rahastamise reeglid (Katriin Ranniku)
Koolidevaheline strateegiline koostöö: projekti eelarve ja selle reeglid (Ülle Kase)
Koolidevaheline strateegiline koostöö (Kätlin Lepa)
Hea strateegilise koostöö projekt (Ramia Allev)

Erasmus+ üld-, kutse- ja täiskasvanuhariduse valdkonna õpirändeprojektide avaseminar ja lõpetavate projektide aruandlusseminar (9.06.2016)
Ettekanded:
Õpirändeprojektid taotlusaastal 2016 (Merike Sanglepp)
Projekti elukaar, aruandluskeskkond Mobility Tool, Europass (Kerli Liivak)
Toetuse kasutamise leping (Ülle Kase)
Kriisikäitumine õpirände ajal (Made Kirtsi)
Õpirände mõju analüüsimisest ühe uuringu tulemuste näitel (Juta Jaani, Jaanika Piksööt, Halliki Harro-Loit Tartu Ülikool)
Lõpparuande esitamine ja selle hindamine (Asse Sild)
Aruande koostamine Mobility Tool’is (Karolin Mäe)
Õpirännete sisestamine Mobility Tool’is (Ülle Kase)
Seminar strateegilise koostöö projekti taotluse kirjutajatele (17.02.2016)
Ettekanded:
Strateegilise koostöö prioriteedid
Vajaduste analüüs
Eelarve planeerimine
Strateegiline koostöö erinevates haridusvaldkondades
Taotluste hindamisprotsess ja tagasiside ekspertidelt
Juhiseid taotluse täitmiseks
Seminar algajatele üld-, kutse- ja täiskasvanuhariduse Erasmus+ õpirändetaotluse kirjutajatele (15.01.2016)

Erasmus+ õpirände taotlusvoor 2016
Hea õpirändeprojekti põhitunnused
Ekspertide tagaside põhjal taotluste levinumad vead
Õpiväljundid Erasmus+ õpirändeprojektis
KA1 taotluse esitamise tehnilised aspektid
Erasmus+ infovebinar (10.12.2015)
Ettekanded:
Erasmus+ programmi tutvustus (Youtube) 
Ettekande PDF-versioon.

Õpiränne üld- ja täiskasvanuhariduses (Youtube)
Ettekande PDF-versioon.
Õpiränne kutsehariduses (Youtube)
Ettekande PDF-versioon.
Euroopa sisene õpiränne kõrghariduses (Youtube)
Ettekande PDF-versioon.
Strateegilise koostöö projekti põhiolemus (Youtube)
Ettekande PDF-versioon.
Strateegilise koostöö prioriteedid (Youtube)
Ettekande PDF-versioon.
Koolidevahelised koostööprojektid (Youtube)
Ettekande PDF-versioon.
Strateegilise koostöö partnerite otsimine (Youtube)
Ettekande PDF-versioon.
Strateegilise koostöö projekti eelarve (Youtube)
Ettekande PDF-versioon.
Temaatiline seminar “Kaasamine Erasmus+ projektides” (11.11.2015)
Mida mõtleme kaasamise all?  (Siim Värv)
LAK projektid Sisekaitseakadeemia Keelekeskuses  (Tiina Meos, Sisekaitseakadeemia)
Kaasamine ja osalemine õpirändes (Maie Üürike, Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool)
Takistavad tegurid rahvusvahelisse õpirändesse minekul (Katriin Ranniku)
Kikerikii või kukkurukuu? Kultuurilised erinevused ja kohanemine välisriigis (Kristina Lukk, psühholoog)
Padleti link (grupitööd, sorteerimata)
Erasmus+ strateegilise koostöö projektide avaseminar (25.08.2015)
Kokkuvõte strateegilise koostöö projektide taotlusvoorust (2015) (Kätlin Lepa)
Hea strateegilise koostöö projekt (Ramia Allev)
Toetuse kasutamise leping (Ülle Kase)
Strateegilise koostöö projekti eelarve ja selle reeglid (Katriin Ranniku)
Levita laineid luues (Ramia Allev)
Promoting Energy Efficient and Environmentally Friendly Stoves (Sigrid Ester Tani, Kütte- ja Ventilatsioonisüsteemide Teabekeskus)
Erasmus+ õpirändeprojektide avaseminar (09.06.2015)
Õpirändeprojektid taotlusaastal 2015 (Merike Sanglepp)
Projekti elukaar (Asse Sild)
Toetuse kasutamise leping (Kadri Klaos)
Kutsehariduse õppurite õpirännet takistavad tegurid (Katriin Ranniku)
Õpilaste õpirände ettevalmistus ja hindamine Tartu Kutsehariduskeskuses (Signe Vedler)
Haridustöötajate õpiränne Kuressaare Ametikoolis (Sirje Ellermaa)
Projekti aruandlus (Merike Talli)
Europassi õpirändetunnistuse täitmine (Margit Paakspuu)
Erasmus+ tehniline seminar taotlejatele (17.02.2015)
KA2: strateegiline koostöö
KA1 ja KA2:tehnilised aspektid taotluse esitamisel
2015 Erasmus+ prioriteedid (KA2)
Erasmus+ teabepäevad 2015 (29.-30.01.2015)
Ülevaade Erasmus+ programmist ja 2014. aasta taotlusvoorust (Made Kirtsi)
Tegevuste lühiülevaade: Õpirändeprojektid (KA1) (Merike Talli)
Strateegilise koostöö projektid (KA 2) (Kätlin Lepa)
Erasmuspluss KA1 ja KA2 taotluse esitamise tehnilised aspektid (Taotlusvorm, tähtajad, PIC ja URF) (Signe Reinumägi)
Teematuba: Õpirändeprojektid (KA1)
Õpiränne üld-, kutse- ja täiskasvanuhariduses (Merike Sanglepp)
Õpiväljundid Erasmus+ õpirändeprojektis (Sirje Rekkor)
Näita ennast parimast küljest Europassi dokumentidega (Margit Paakspuu)
Eksperdi nägemus (Olev Saluveer)
Teematuba: Strateegilise koostöö projektid (KA2)
Hea strateegilise koostöö projekt (Ramia Allev)
Mis saab peale taotluse esitamist? (Kätlin Lepa)
Strateegilise koostööprojekti eelarve (Ülle Kase)
Valdkondadevahelised strateegilise koostöö projektid (Hannelore Juhtsalu)
Projekti edukast kirjutamisest KSG saksakeelse majandusõppe näitel (Suviliis Sakk)
Temaatiline seminar “Sotsiaalne kaasatus kui võimalus” (26.11.2014):
Erivajadustega inimeste olukorrast riigis (Tiina Kangro)
Haridus ja sotsiaalne kaasatus (Tiina Kivirand, Haridus- ja Teadusministeerium)
Noored, kool ja noorsootöö – sotsiaalse kaasatuse vajadus ja võimalus (Siim Värv, SA Archimedes)
Erivajadustega täiskasvanud täiskasvanuhariduses miks ja kuidas? (Anneli Habicht, Eesti Puuetega Inimeste Koda)
Temaatiline seminar “Keelteoskus kutsemeisterlikkuse komponendina” (25.11.2014):
Keeleharidusest Eestis ja teistes Euroopa Liidu liikmesriikides (Tõnu Tender, Haridus- ja Teadusministeerium)
Võõrkeelte õpe kutsehariduses (Rita Siilivask, Haridus- ja Teadusministeerium)
Strateegilise koostöö projektide toetusesaajate avaseminari (8. september 2014, Tallinn) materjalid:
Toetuse kasutamise leping
Hea strateegilise koostöö projekt
2014. aasta taotlusvooru tulemustest
Kuidas levitada?
Raivo Sell_Erasmuspluss arendus ja koostööprojektid
 10 0 0