Archives 2017

Ühinevate omavalitsuste personalitöö korraldus

 

 

 

Omavalitsusreform ja valdade ühinemine toob kaas vajaduse loodava omavalitsuse personalipoliitikate ühtlustamiseks. OÜ Majanduspartner pakub ühinevatele omavalitsustele personalivaldkonna regulatsioonide diagnostikat ja ühinevate omavalitsuste ametiasutuse personaliga seotud tegevuste ja dokumentatsiooni väljatöötamist.

Meie poolt pakutav personalivaldkonna teenus sisaldab alljärgnevaid tegevusi;

  • ühinevate omavalitsuste kehtivate personalidokumentide ja regulatsioonide analüüs;
  • olemasolevate teenistujate ja töötajate motivatsiooni ja erialaste oskuste kaardistamine;
  • uue ametiasutuse struktuuri ning teenistus- ja töökohtade koosseisu  väljatöötamine ja eelnõu vormistamine koostöös ühinevate linnade ja valdade omavalitsusjuhtidega;
  • ühinevate omavalitsuste personalikomisjoni nõustamine;
  • ametnike värbamise ja valiku korra eelnõu väljatöötamine;
  • ametnike haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele esitatavate nõuete väljatöötamine;
  • ametijuhendite ja tööülesannete kirjelduse eelnõude väljatöötamine;
  • olemasolevate ametnike ja töötajate vastavuse hindamine teenistus- ja töökohtadele esitatavatele nõuetele;
  • omavalitsuse palgajuhendi väljatöötamine;
  • ametnike ja töötajate üleviimise, ümberpaigutamise ja koondamise teadete ja käskkirjade ettevalmistamine;
  • ettepanekute tegemine ametnike/töötajate koolitamiseks, ümber- ja täiendõppeks ametikohale vastavuse mõistes;
  • protsessi tähtaegade jälgimine.

 

Küsi pakkumist  50 67751

 

 

Toomas Türnpuu

konsultant

EVAKUATSIOONIPLAANI KOOSTAMINE

 

 

 

 

OÜ Majanduspartner koostab Teie ruumidele evakuatsiooniskeemid.

Evakuatsiooni skeemide koostamisel lähtume siseministri määrusest nr 43 “Tulekahju korral tegutsemise plaanile ning evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppuse korraldamisele esitatavad nõuded”.
Kasutatav märgistus vastab eesti standardis EVS 620-2:2012 TULEOHUTUS Osa 2: Ohutusmärgistus.
Värvilised evakuatsiooni skeemide suurused vastavalt kliendi soovidele.

Skeemide koostamine üksnes korrektsete hoonete või ruumide aluspõhjade olemasolul.

Helista

 

5067751

Väikesadamate võrgustiku arendamine

MKM kinnitas väikesadamate võrgustiku väljaarendamise toetamise tingimused, mille järgi toetab riik viie miljoni euroga 25 väikesadama arendamist. Toetuse suurus ühe projekti kohta on 50 000 kuni 200 000 eurot. Toetusskeemi rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Toetusskeemi eelarve perioodil 2014–2020 on viis miljonit eurot, millele lisandub taotlejate omafinantseering.
Toetuse andmise eesmärgiks on Eesti kui mereturismi sihtkoha rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine harrastusmeresõitjatele suunatud väikesadamate võrgustiku kaudu.
Toetust annab EAS Eesti rannikut katva vajalikke teenuseid pakkuvate ja piisava tihedusega väikesadamate võrgustiku arendamiseks, et sadamas oleks võimalik peatuda iga päevateekonna ehk vähemalt iga kolmekümne meremiili järel. Sadamatelt ootame külastajatele suunatud teenuste väljaarendamist ja täiendamist, et luua täiendavat reisimotivatsiooni Eesti külastamiseks ning pikendada meie vetes seilavate külalisaluste Eestis viibimise aega.
Toomas Türnpuu
küsi lisa
5067751

Majanduspartner koostab riskianalüüsi

OÜ Majanduspartner aitab ettevõtetel teostada ettevõttes töökeskkonna riskianalüüsi.

Vastavalt seadusele (TTOS) on Tööandja kohustus on tagada ettevõttes ohutu töökeskkond.

Tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste vältimiseks on vajalik ettevõttes vastavalt seadusele läbi viia töökeskkonna riskianalüüs.

Tulenevalt Töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse § 16 lõige 2 alusel võib tööandja tellida ettevõttesse pädeva töökeskkonnaspetsialisti teenuse, põhjusel, et ei ole ise valmis töökeskkonnaspetsialist olema, ei soovi spetsialisti määrata oma tööliste hulgast.

OÜ Majanduspartner pakub võimalust osta pädev töökeskkonnaspetsialisti teenus sisse.

OÜ Majanduspartner poolt ettevõttes läbi viidav riskianalüüs sisaldab tegevusi, mis on määratletud Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses.

Seadus näeb ette, et iga tööandja on kohustatud läbi viima oma ettevõttes/asutuses töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajadusel nende parameetrid ning hinnatakse ohutegurite mõju töötaja tervisele.

Riskianalüüsi läbiviimine ettevõttes või selle struktuuriüksustes (igas konkreetses allüksuses) kohapeal sisaldab;

  1. töötajate töötingimustega tutvumist, tööks vajaliku informatsiooni kogumine, kusjuures võimaluse korral soovime läbi viia töötajate ankeetküsitluse;
  2. riskianalüüs riskifaktorite ja riskisuuruste määramisega töökohtade ja/või kutsealade lõikes (vormistatuna tabeli kujul). Analüüsi läbiviimisel tuginetakse nähtud-kuuldud andmetele ja töökeskkonna tegurite faktilistele näitajatele (laboratoorsete mõõtmiste andmed). Hinnatakse vastavust kehtivale seadusandlusele, töötervishoiu- ja tööohutuse nõuetele/põhimõtetele, ergonoomiapõhimõtetele, samuti töötingimustest ja töö iseloomust võimalikku tekkida võivat tervisekahju;
  3. kokkuvõte esinenud puudustest ja võimalikku tervisekahju põhjustada võivatest töökeskkonnateguritest;
  4. töökeskkonna parendamiseks, riskisuuruste vähendamiseks vajalike abinõude plaani, tegevuskava koostamine;
  5. tervisekontrollile kuuluvate töötajate määramine, tervisekontrolle tingivate töökeskkonnategurite määramine, soovitatava tervisekontrolli perioodilisuse määramine;
  6. aruande koostamine ja riskianalüüsi vormistamine kirjalikult ;

Töökeskkonna analüüsi  eesmärkidest ja vajalikkusest ettevõttele

Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärk on võimalike töötaja tervist ohtustavate tegurite välja selgitamine ja hindamine. Ohustav tegur, e. ohutegur on igasugune tegur mis võib kahjustada töötaja tervist töökohal. Peamised ohutegurid on:

  1. füüsikaline (õnnetusoht masinatelt ja tööriistadest, ohtlikud elektripaigaldised, plahvatus ja tuleoht, halb valgustus, müra, tolm, vibratsioon, kõrge või madal temperatuur, õhu liikumise kiirus, elektromagnetväli jne),
  2. füsioloogiline (raske füüsiline töö, raskuste käsitsi teisaldamine, sundasendid- liigutused jne),
  3. keemiline (kokkupuude kemikaalidega, ka aurud ja gaasid),
  4. psühholoogiline (pikk vahetus, öö töö, vajadus kiirustada, tähelepanu pingelisus jne), bioloogiline (mikroorganismid, putukad, hallitus).

Risk on ohuteguritest tingitud võimalike tervisekahjustuste tekkimise tõenäosus. Riskide hindamist alustatakse töökeskkonna ja tööprotsessi info kogumisest.

Töötajate vahel jagatakse töökeskkonna kaardistamise ankeedid. Iga töötaja märgib ankeedi tabelis enda töökohal esinevad ohutegurid esinemise sageduse järgi eraldi lahtritesse: kas tihti, mõnikord, harva või mitte kunagi. Kogutud info põhjal tuvastatakse töökeskkonnas esinevad ohutegurid.

Töökeskkonnas viiakse vajadusel läbi füüsikaliste ohutegurite (valgustus, müra, õhu temperatuur, niiskus jne) mõõdistamine.

Saadud andmed analüüsitakse, hinnatakse võimaliku tagajärje raskusastet ning selle tõenäosust. Samuti otsustatakse kas risk on lubatav või mitte.

Järgmise sammuna koostatakse tegevuskava riskide kõrvaldamiseks või vähendamiseks. Tegevuskavas märgitakse vastutajad ja täitmise aeg.

Kõik läbiviidud etapid dokumenteeritakse – saadud dokumendi nimetatakse töökeskkonna riskianalüüsiks.

Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele (Riigikogu poolt vastu võetud 16 juunil 1999 a.) on töökeskkonna riskianalüüs kohustuslik igale ettevõttele.

 

Töökeskkonna riskianalüüs määrab töökoha ohutegureid ja aitab oluliselt parandada töötingimusi:

Töökeskkonna riskianalüüsi tulemusena;

  1. väheneb tööõnnetuste oht;
  2.  paraneb Teie töötajate tervis ja ettevõtte tootlikus;
  3.  ennetate kutsetööga seotud haigestumisi;
  4.  Tööandja peab tööõnnetuste vältimiseks või vähendamiseks;
  5.  korraldama uue töökeskkonna riskianalüüsi, kui töötingimused on muutunud ja töövahendeid või tehnoloogiat on uuendatud;
  6.  teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest.

Meie poolt pakutav töökeskkonnaspetsialisti teenus aitab Teil säästa aega ja raha ning keskenduda oma ettevõtte põhitegevusele!

Töökeskkonnaspetsialisti kohustused toetudes seadusele ja tuginedes praktikale:

  1. Tööohutuse üldine korraldamine ettevõttes;
  2.  Süstemaatilise sisekontrolli läbiviimine;
  3.  Töökeskkonnariskianalüüsi koostamine ja vajadusel töökeskkonna parameetrite mõõtmiste tellimine;
  4.  Kirjaliku tegevuskava koostamine, toetudes riskianalüüsi tulemustele;
  5.  Töötajate teavitamine töökeskkonna ohuteguritest;
  6.  Tervisekontrolli korraldamine töötajatele;
  7. Töökeskkonnavolinike valimine (üle 10 töötajaga ettevõttes), esmaabiandjate valimine; töökeskkonnanõukogu kokkukutsumine (üle 50 töötajaga ettevõttes);
  8.  Esmaabivahendite kättesaadavuse tagamine;
  9.  Isikukaitsevahendite valik ja töötajatele väljastamine;
  10. Töötaja tööle asumisel esmase-, sissejuhatava juhedamise läbiviimine.
  11.  Vajadusel täiendjuhendamise läbiviimine;
  12.  Ohutusjuhendite ja muude pädevusse kuuluvate ülesannete täitmine vastavalt ametijuhendile;

 

OÜ Majanduspartner pakub töökeskkonna spetsialisti teenust (TKS)

 

Helista ja küsi lisa

 

 

Toomas Türnpuu

 

 

5067751

 

SA Arhimedes ja Eesti Teadusagentuur Nutikas toetusmeede

NUTIKAS toetusmeetme teine taotlusvoor annab rohkem raha ettevõtte käsutusse

SA Archimedes ja Eesti Teadusagentuur pakuvad ettevõtetele taas toetust teadusasutustelt rakendusuuringute või tootearendusprojektide tellimiseks. 23. jaanuarist avatud nutika spetsialiseerumise rakendusuuringute toetusmeetme (NUTIKAS) teises taotlusvoorus on pööratud varasemast rohkem tähelepanu kulutustele, mida tehakse teadusasutuselt tellitava arendusprojekti ellu viimiseks ettevõtte sees.

Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsler Indrek Reimand märkis, et NUTIKAS toetusmeede on muudetud ettevõtetele märksa atraktiivsemaks. „Anname ettevõtetele rohkem vabadust ja võimalusi toetussummade kasutamisel, et suurendada nende huvi teadlastelt rakendusuuringute ja tootearendusprojektide tellimise vastu. Erasektori tellimusel või ettevõtetega koostöös toimuva teadus- ja arendustegevuse soodustamine on ühe eesmärgina toodud välja ka valitsuse tegevusprogrammis.“

Toetussumma ühe projekti kohta on 20 tuhat kuni 2 miljonit eurot. Sellest vähemalt 80 protsenti peab moodustama teadusasutuselt tellitav rakendusuuring või tootearendus. Kuni 20 protsenti toetuse summast on aga lubatud kasutada nende kulude katteks, mis tehakse projektiga seonduvalt ettevõtte sees. Võrreldes esimese taotlusvooruga on laienenud abikõlbulike kulude ring ning on suurenenud nende kulude osakaal.

NUTIKAS toetuse määr on 25-70 protsenti projekti abikõlbulike kulude maksumusest. Täpne ulatus sõltub ettevõtte suurusest ja sellest, kas tellitav projekt on rakendusuuring või tootearendus.

Vooru lõpuni üheksa miljonit eurot

Taotlusi saavad esitada Eesti äriregistrisse kantud ettevõtted, kes võivad kaasata ka projekti tulemustest  huvitatud partnereid. Taotlemine toimub elektrooniliselt Eesti Teadusinfosüsteemis (ETIS). Taotlusvooru eelarve on üheksa miljonit eurot. Taotlusvoor kestab kuni 20.12.2017 või eelarvemahu täitumiseni.  

Toetustingimusi tutvustatakse lähemalt infopäevadel 30.01.17 Tartus ja 31.01.17 Tallinnas. Infopäevadele saab eelnevalt registreeruda kuni 29. jaanuarini või kohtade täitumiseni siin.

„Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ on Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusmeede, mille eesmärk on soodustada koostööd ettevõtete ning teadus- ja arendusasutuste vahel, suunates teaduasutusi rohkem arendama ettevõtetele olulisi valdkondi. Aastani 2022 on toetusmeetmes kasutamiseks 26,6 miljonit eurot. Raha selleks tuleb Euroopa Regionaalarengufondist ja Eesti riigilt.

Lisainfo:
Taotlusvooru info SA Archimedese kodulehel
Ülevaatlik infovoldik veebis
Ettevõtetele teaduspartneriks sobilikud Eesti teadus- ja arendusasutused SA Eesti Teadusagentuuri kodulehel
Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade kirjeldus

Kontakt:
Tea Tassa – SA Archimedes meetmehoidja, tel 730 0396, tea.tassa@archimedes.ee
Viktor Muuli  – ETAg, nutika spetsialiseerumise valdkonna juht, 730 0325, viktor.muuli@etag.ee

Teate edastas
Piret Ehrenpreis
Kommunikatsioonispetsialist
Eesti Teadusagentuur
58160090

EAS UUDISED

EAS aitab avalikul sektoril uudseid lahendusi hankida

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) avas täna, 30. jaanuaril, innovatsiooni toetavate hangete programmi uue vooru, mille eesmärgiks on tõsta avaliku sektori hankijate teadlikkust ja võimekust hankida uudseid lahendusi. Alanud vooru eelarve on 3 miljonit eurot ning kokku on 7 aastat kestva programmi maht 18 miljonit eurot.

Read More

EAS toetab otseinvesteeringuid Eestisse

EAS asub rahalise toetusega meelitama otseinvesteeringuid Eestisse

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) avas taotluste vastuvõtu suurinvestori toetuse jaoks, millega toetatakse uute, suuremahuliste tootmisinvesteeringute tegemist Eestis, sealhulgas tootmisüksuste loomist ja tehnoloogia soetamist. Eesti Vabariigi valitsus on 2017. aasta riigieelarvest eraldanud toetusmeetmele kokku kolm miljonit eurot.

Toetust on võimalik taotleda summas üks kuni kolm miljonit eurot. Teostatava investeeringu minimaalne kogumaht on 10 miljonit eurot. Toetust saab taotleda Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kelle enda, emaettevõtte või kontserni, kuhu ta kuulub, käive eelmisel majandusaastal oli vähemalt 100 miljonit eurot.
„Suurinvestori toetuse kaudu soovitakse mõjutada eelkõige selliseid välisinvestoreid, kes on valimas investeeringute tegemisel Eesti ja mõne teise riigi vahel ning aidata Eestil võrreldes naaberriikidega välisinvesteeringute maaletoomises konkurentsis püsida,“ ütles Indrek Kaju, EASi juhatuse liige.
EASi suurinvestori toetusmeetme eesmärgiks on meelitada Eestisse investeeringuid tehnoloogiamahukasse tööstusesse, mis aitab Eestil rahvusvahelisel tasandil tõusta väärtusahelas kõrgemale ja sellega luua ka suurema lisandväärtusega töökohti. Ettevõtte või tema algatatava projekti tegevusala peab kuuluma töötleva tööstuse tegevusvaldkonda ning toetatakse materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamist.
Alates tänasest, 5. jaanuarist, saab toetuse taotlusi esitada jooksvalt aasta vältel. Enne taotluse esitamist peab taotleja läbima eelnõustamise EASi välisinvesteeringute keskuse esindaja juures.

Lisainfo ja kontakt:
Emilie Toomela
EASi pressiesindaja
+372 58145058
emilie.toomela@eas.ee