EAS avas klastrite toetuse II taotlusvooru

EAS avas klastrite toetuse II taotlusvooru

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) avas 22. aprillil 2016 klastrite toetuse II taotlusvooru, mille eesmärk on ettevõtete koostöö suurendamine rahvusvahelise konkurentsivõime parandamiseks.

EASi ettevõtluse ja ekspordi keskuse juhi Tea Danilovi sõnul toetatakse klastri ja tema partnerite turundus- ja arendustegevust. „Klastritesse koondumine võimaldab ettevõtetel läbi koostöö oma toodete, teenuste ja tehnoloogiatega välisturgudel edukamalt konkureerida. Toetuse tulemusena ootame ettevõtete müügitulu ja lisandväärtuse kasvu ning turule uusi tooteid ja teenuseid,“ selgitas Danilov. „On heameel tõdeda, et huvi uute klastrite loomise vastu on ettevõtjate seas jätkuvalt suur, mistõttu leidsime võimaluse korraldada klastriprojektidele täiendav taotlusvoor,“ lisas ta.

Toetusega kaetakse klastri arendus- ja ühisturundustegevuste läbiviimist ja koordineerimist. Fookuses on projektid, mille tegevused panustavad tervisetehnoloogiate ja –teenuste arendamisse, ressursside efektiivsemasse kasutamisse läbi tõhusama energiakasutuse ja kulude kokkuhoidu ning suurendavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutuselevõttu.

Toetust saavad taotleda Eesti mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud mittetulundusühingud või sihtasutused. Ühe projekti kohta eraldatakse maksimaalselt 600 000 eurot ja finantseerimise piirmäär on kuni 50% abikõlbulikest kuludest.

Meetme eelarve on 10 miljonit eurot. Taotlemine toimub vooruliselt. Teise taotlusvooru eelarve on 1,5 miljonit eurot. Taotlusi saab esitada kuni 27. juunini 2016.

EAS korraldab 3. mail 2016 klastrite II taotlusvooru toetuse taotlejatele infotunni. Vajalik on eelregistreerimine EASi veebilehel www.eas.ee/klastrid.

Klastrite arendamist rahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist.

 

Lisainfo:

Triin Nõlvak
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
Klastrite arendamise programmijuht
triin.nolvak@eas.ee

Tekkepõhise eelarvestamise rakendamine avalikus sektoris

Koolituste eesmärk on anda süsteemne ülevaade tekkepõhise eelarvestamise eesmärkidest, meetoditest, eripäradest ja juurutamise protsessidest kohalikus omavalitsuses, arendades ametnike ja/või töötajate tekkepõhise eelarve koostamise oskusi ning tõstes nende finantsalaseid kompetentse.

 

 

Majandusplogo2016

 

 

 

OÜ MAJANDUSPARTNER  pakub avaliku sektori asutustele uut aktuaalset koolitust teemal

 

”   TEKKEPÕHISE EELARVESTAMISE RAKENDAMINE AVALIKUS SEKTORIS“

Eesmärk 

 Koolituste eesmärk on anda süsteemne ülevaade tekkepõhise eelarvestamise eesmärkidest, meetoditest, eripäradest ja juurutamise protsessidest avalikus sektoris, arendades ametnike ja/või töötajate tekkepõhise eelarve koostamise oskusi ning tõstes nende finantsalaseid kompetentse.  

Koolitusvajadus  

Aastaks 2017 plaanitakse minna Eesti Vabariigi kõigis ministeeriumites , asutustes s.h. ka kohalikes omavalitsustes ja nende asutustes üle tekkepõhistele eelarvetele ning sellest tulenevalt ka tekkepõhisele riigieelarvele. 

Aasta 2011 detsembris jõustus Euroopa Nõukogu direktiiv 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku miinimumnõuete kohta. Selle direktiiviga  seati liikmesriikidele kohustus kehtestada valitsussektorile ühtsed eelarvereeglid tagamaks valitsussektori eelarvedistsipliini ja seeläbi ka eelarvetasakaalu. Kõigis riigiasutustes on finantsplaneerimise kvaliteedi tõstmiseks ja finantsaruannete kasutamisvõimaluste suurendamiseks vajalik samade arvestusprintsiipide kasutamine eelarvestamisel ja raamatupidamises.  Käesoleval ajal koostatakse tüüpiliselt eelarveid lähtudes kassapõhisest arvestusprintsiibist, samal ajal kui raamatupidamine toimub rahvusvaheliselt aktsepteeritud standarditest lähtuvalt tekkepõhiselt, mistõttu kasutusel olevatel finantsaruannetel on raske anda lisaväärtust asutustele eelarveprotsessis otsuste tegemisel.   Euroopa Majandus- ja Rahaliidu (Economic and Monetary Union) täisliikme staatus kohustab Eestit järgima Euroopa Liidus valitsussektori eelarvepositsiooni kohta sätestatud kriteeriume. Valitsussektori tugev eelarvepositsioon on üheks peamiseks eelarvepoliitiliseks eesmärgiks ning oluline tulemusnäitaja rahvusvahelisel tasandil.

Koolituse kestvus ja kava 

Koolituskava koostatakse “rätsepameetodil”  koostöös Tellijaga ja selle kestvus on   1-2 õppepäeva (8-16 akadeemilist tundi). Koolituskava koostatakse Tellija soovidest lähtuvalt.  

Õpitulemus 

Koolitusel osalejad oskavad peale koolitust majanduslikult mõtestada tekkepõhist eelarvet koolitusel saadud juhendmaterjali (teoreetilised kontseptsioonid, näited, ülesanded) järgi.  

Õpiväljundid 

Koolituse läbinu peaks olema suuteline:  

  • mõistma eelarvestamise protsessi, etappe ja seoseid kohalike avalikus sektoris;
  • koostama ja analüüsima tekkepõhist eelarvet;
  • eristama tekkepõhise eelarve planeerimist kassapõhisest erinevate   elementide lõikes (tulud, kulud, investeeringud, rahavood).
  • hindama ressursside kasutamise sihipärasust;
  • hindama oma asutuse tulemuslikkust eelarve ja finantsaruannete järgi;
  • jagama oma hinnanguid teiste sarnastel ametikohtadel töötavate ametnikega. 

Koolitus viiakse läbi tuginedes eelarvestamise õiguslikele regulatsioonidele, tekkepõhise eelarvestamise Eesti ja rahvusvahelisele praktikale. Koolitusel lahendatakse läbivalt avaliku sektori tegevusalaga seotud näidisülesandeid, mis on koostatud koostöös avaliku sektori esindajatega.   

Koolituse põhiteemad: 

1.Avaliku sektori finantsjuhtimine ja eelarvestamise lähtealused

  • Uue haldusjuhtimise (New Public Management) ja avaliku sektori finantsjuhtimise (New Public Financial Management) mõjud
  • Finantsjuhtimine kui terviklik seostatud tegevuste süsteem.
  • Avaliku sektori eelarvestamise eripärad. „Strateegiline plaan-eelarve- aruanne- meetmed“ (PDCA) tsükkel avaliku sektori juhtimises. Eelarvestamise protsess ja seosed finantsarvestusega. Peamised vastuolud PDCA tsüklis avaliku sektori juhtimises.
  • EN direktiivi 2011/85 mõju ja nõuded Eesti avaliku sektori
  • Eelarvestamise regulatsioonid Eestis (finantsjuhtimise regulatsioonid, raamatupidamise seadus, valitsuse määrused jm) .
  • Eelarveraamistik (eelarvepoliitika elluviimise komponendid). Eelarvestrateegia.
  • Avaliku sektori eelarve koostamise sisendid. 

2.Tekkepõhise ja kassapõhise eelarve erisused ning eelarvete seos juhtimisega 

  • Kassapõhise ja tekkepõhise eelarve olemus ning erisused (kassapõhise ja tekkepõhise eelarvete näited). Eelarvestamise ja aruandluse seosed.
  • Eelarve koostamise etapid.
  • Eelarve täitmise analüüs, sh vajaliku informatsiooni kogumine ja eelarve täitmise seire.
  • Eelarved (tulemi eelarve, rahavoo eelarve, eelarveline bilanss) ja nendevahelised seosed. Avaliku sektori teenuste eelarvete eripärad.
  • Planeerimise ajaline raamistik. Lühiajaline versus kesk-pikk planeerimine (eelarvestamine).
  • Tulemuspõhine eelarvestamine (Performance budgeting).
  • Tekkepõhise eelarvestamise praktika Eesti avalikus sektoris.  
  1. Tulude planeerimine  
  • Eelarve tulude liigid.
  • Kassapõhise ja tekkepõhise tegevustulude planeerimise põhimõtete erinevus. Tekkepõhiste tegevustuludega seotud nõuete ja kohustuste muutuste mõju.
  • Tulude kajastamine kassapõhise ja tekkepõhise eelarve näidisülesandes.

   4.Kulude planeerimine  

  • Eelarve kulude liigid. Muutuvate ja püsivate ning otseste ja kaudsete kulude planeerimine. Tegevuspõhise kuluarvestuse rakendamine avalikus sektoris.
  • Tegevuspõhine planeerimine. Kassapõhise ja tekkepõhise tegevuskulude planeerimise põhimõtete erinevus.
  • Varude, kohustuste, ettemaksete jt muutuste mõju tekkepõhistele kulueelarvetele .
  • Kulude kajastamine kassapõhise ja tekkepõhise eelarve näidisülesandes.
  • Probleemkohtade arutelu 

  5.Investeeringute ja finantseerimistegevuse planeerimine

  • Põhivarainvesteeringu liigid.
  • Investeeringute eelarvestamise protsess.
  • Põhivara kasulik eluiga ja amortisatsioonimeetodid. Põhivara väärtus. Investeeringute ajastamine.
  • Eelarve piirangud. Üldised probleemid investeeringute eelarvestamises.
  • Põhivara ost versus kasutusrent.
  • Finantseerimisvõimalused ja instrumendid. Laenukohustused ja nendega seotud maksed.
  • Investeeringute ja finantseerimise kajastamine kassapõhise ja tekkepõhise eelarve näidisülesandes.
  • Probleemkohtade arutelu 

  6.Rahavoo ja tulemi planeerimine  

  • Rahavood põhitegevusest.
  • Rahavood investeerimisest.
  • Rahavood finantseerimistegevusest.
  • Rahavoogude kujunemine kassapõhise ja tekkepõhise eelarve näidisülesandes.
  • Tulemi kujunemine kassapõhise ja tekkepõhise eelarve näidisülesandes.
  • Varade, kohustuste ja netovara kujunemine näidisülesandes.
  • Koolituspäeva(de) kokkuvõte.   

Koolituse oodatavad tulemused 

Mida Tellija saab koolituse tulemusena? Koolituse tulemusena paraneb avaliku  asutuse juhtide, juhtrühma ja spetsialistide arusaamine asutuse eelarvestamise ja finantsjuhtimise arenguvajadustest ja konkreetsetest sammudest asutuse tulemuslikkuse juhtimisel. Paraneb juhtrühma arusaamine eelarvestamise ja finantsjuhtimise  protsessidest ja meeskonna tunnetus. Koolituse käigus arutatakse läbi asutuse finantsjuhtimise  arendamisega seonduvad kriitilised faktorid ja arengutegurid.

 

Koolitaja: Koolituskursuse viib läbi prof. TOOMAS HALDMA Tartu

Ülikoolist

 

Koolituse maksumus ja tellimine Koolituse maksumus kujuneb läbirääkimistel Tellijaga ja sõltub kursuse  ajalisest mahust, korralduskuludest, kursuse ettevalmistamise ja kliendi konkreetsete soovide arvestamisega seotud ajakulust jms teguritest. 

 

Koolituse tellimine ja informatsioon OÜ Majanduspartner , tel. 5067751

Toomas Türnpuu    

www.majanduspartner.ee

 

Ettevõte palgakorralduse diagnostika

Ettevõte palgakorralduse diagnostika

 

Ettevõte palgakorralduse diagnostika eesmärk on läbi viia ettevõttes täielik palgakorralduse valdkonna „ probleemide inventuur „  ja pakkuda parimad lahendused probleemidel lahendamiseks. Organisatsioonisise palgakorralduse optimeerimiseks kaasatakse juhtimiskonsultant.

Milleks palgakonsultanti kaasata?

Esiteks , eksisteerib pidev konflikt ja lõhe tegeliku olukorra ja firma poolt fikseeritud eesmärkide vahel. Näidetena võib tuua olukorra , kus eksisteerivad suured käärid ettevõtte planeeritud finantsmajanduslike näitajate ja tegelike tulemuste vahel. Milliseid olulisi näitajaid ettevõtte tulemuslikkuse hindamisel on arvesse võetud (näit müügimaht, ROI, klientide rahulolu, turuosa ) ja mis on põhjuseks , kui eesmärke ei täideta ja ettevõtte majandustulemused halvenevad.

Teiseks , ettevõtte juhtkond ei suuda kainelt ja realistlikult valitsevat olukorda hinnata ja  lahendusi välja pakkuda. Sageli viibitakse nn „mugavustsoonis“ ja ei taheta tunnistada eksisteerivaid  probleeme , nende  olemust ja sisu. Sageli ei tunta ka vastavaid metoodikaid ja tehnikaid probleemide põhjuste väljaselgitamiseks. Näiteks teenindusettevõttes võib klientide rahulolu langeda mitmel põhjusel: näit  langeb toodete  kvaliteet, väheneb teenindajate erialane väljaõpe ja teeniduskultuur jms. Sageli võib probleem olla väljaspool konkreetse juhi tegevusvaldkonda. Probleem võib ka olla seotud erinevate faktoritega ,mis esmapilgul ei ole ilma analüüsita nähtavad.

Kolmandaks , organisatsioonis töötavad või on tööle asunud isikud , kes on huvitatud ettevõtte olukorra kaardistamisest ja hindamisest, samuti probleemide lahendamisest ja võimalike arengu- ja muudatusteprotsesside käivitamisest. Sageli on need ettevõtte omanike ringi kuuluvad isikud, kes ei ole rahul organisatsiooni arengutrendidega.

Tabelis 1 on toodud loetelu tüüpilisi probleeme .

Tabel 1

 

  • Ettevõtte finantsnäitajate halvenemine.
  • Müügiplaanide mitte täitmine
  • Rahulolematute klientide hulga suurenemine
  • Tootmiskadude ja praagi suurenemine
  • Ettenägematute kulude suurenemine
  • Tellimuste ja projektide täitmise tähtaegade pikenemine.
  • Suur personali voolavus.
  • Personali madal kvalifikatsioon
  • Teostatud tööde ja osutatud teenuste kvaliteedi halvenemine.
  • Debitoorse ja kreditoorse võlgnevuse suurenemine.

 

 

  • Madal tööviljakus.
  • Ettevõttesiseste konfliktsituatsioonide suurenemine
  • Probleemid organisatsiooni juhtimises
  • Vastuseis muudatustele, Боязнь перемен, сопротивление изменениям.
  • Аutokraatia ja struktuuriüksustevaheliste koostöö
  • Demotiveeriv juhtimisstiil. meeskonnatöö puudumine
  • Töötajate rahulolu , loojalsuse ja töömotivatsiooni vähenemine.
  • Laovarude  suurenemine

 

Kuidas organisatsiooni diagnostikat läbi viia? Töötatakse välja konsulteerimise töökava ja ajagraafik. Määratakse juhtkonna poolt kindlaks juhtrühm ja tegevuse põhimõtted koostöös konsultandiga. Sõlmitakse töövõtuleping.

Konsultandi töö algab intervjuude kokkuleppimise ja alusdokumentide kogumisega Selleks kasutatakse spetsiaalseid meetodeid ja protseduure. Kõige esmase meetodina kasutatakse intervjuude läbiviimist ettevõtte juhtkonna ja töötajatega. Konsultant püüab vastavaid tehnikaid kasutades välja selgitada  probleemide olemuse ja tekkepõhjuse.  Intervjuu on usalduslik vestlus, mille tulemuslikkus sõltub osapoolte soovist leida probleemidele lahendusi. Oluline on keskenduda võimalike lahendusteede ja meetodite otsimisele. Konsultandid kasutavad probleemide väljaselgitamiseks ka  dokumentide analüüsi, kohtumisi andmete saamiseks, diagnostilist jälgimist ja muid juhtimismeetodeid.

Informatsiooni kogumise faasis on oluline

 

  1. Ettevõtte probleemide loogiline ja analüütiline mõtestamine
  2. Probleemi sisuliste põhjuste väljaselgitamine
  3. Probleemide puu kirjeldamine
  4. Ettevõtte arenguks vajalike meetmete ja ettepanekute väljatöötamine
  5. Ettevõtte muudatuste tegevuskava koostamine

Informatsiooni kogumise faasis pöörab konsultant põhitähelepanu sellele , kuidas leida sisemisi seoseid probleemide  tekkimise ja lahendamise viiside vahe.  Konsultant grupeerib ja järjestab probleemid tulenevalt probleemide kaalukusest  ja teeb ettepaneku probleemide lahendamise järjekorra ja viiside osas.

Konsulteerimise tulemusena valmib tegevuskava ettevõttesiseste muudatuste juhtimiseks.

Vajadusel koostatakse ajakava muudatuste protsessi juhtimise ja firmasisese koolituse osas.