Category Avalike teenuste arendamise analüüside läbiviimine

EAS UUDISED

EAS aitab avalikul sektoril uudseid lahendusi hankida

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) avas täna, 30. jaanuaril, innovatsiooni toetavate hangete programmi uue vooru, mille eesmärgiks on tõsta avaliku sektori hankijate teadlikkust ja võimekust hankida uudseid lahendusi. Alanud vooru eelarve on 3 miljonit eurot ning kokku on 7 aastat kestva programmi maht 18 miljonit eurot.

Read More

Riik läheb üle tekkepõhisele eelarvele

Riik läheb üle tekkepõhisele eelarvele

Rahandusministeerium koostab järgmise aasta riigieelarve tekkepõhiselt, mis on senisest kassapõhisest eelarvestamisest usaldusväärsem ning annab parema ülevaate raha kasutamisest.
 
„Tekkepõhine eelarve võimaldab maksumaksja raha kasutada efektiivsemalt ja läbipaistvamalt kui seni kasutatud kassapõhine eelarve,“ ütles rahandusminister Sven Sester. „Peame aru saama riigi kohustustest, kui need tekivad. Samuti peab meil olema võimalikult hea ülevaade riigi varast. Tekkepõhine eelarvestamine on pika aja vältel end tõestanud eraettevõtluses.“ 
 
Praegu riigieelarves kasutatav kassapõhine arvestus põhineb tehingute kajastamisel vastavalt raha laekumisele või väljamaksmisele. Tekkepõhiselt kajastatakse tehinguid vastavalt nende toimumisele sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Samuti paraneb võrreldavus eri eelarveperioodide vahel. 
 
Tekkepõhine riigieelarve on usaldusväärsem, kuna kajastab täpsemalt otsuste majanduslikku sisu. Tekkepõhine eelarvestamine sisaldab tulusid ja kulusid, mis planeeritakse eelarveperioodiks sõltumata sellest, millal toimub tulude laekumine või kulude eest tasumine. Erinevalt kassapõhisest eelarvest sisaldab tekkepõhine eelarve ka selliseid kulusid, millega ei kaasne raha väljaminekut, näiteks põhivara amortisatsioon. 
 
Kui kassapõhine eelarvestamine ja finantsarvestus keskendub ainult rahale, siis tekkepõhine võtab arvesse tehingute kogumõju maksumaksja jaoks, sealhulgas ka mitterahalist mõju. See võimaldab riigil ja maksumaksjatel paremini hinnata nende mõju. Sealhulgas saab tekkepõhine eelarvestamise toel paremini võrrelda riigi erinevaid teenuseid omavahel ja erasektori teenustega.
 
Suurem osa rahvusvahelist fiskaal- ja finantsstatistikat, sealhulgas eelarve ülejäägi või puudujäägi andmed, tuleb koostada tekkepõhiste andmete põhjal. Tekkepõhine eelarvestamine võimaldab siin vähendada tehtavat tööd, kuna aruandlus ja alusandmete koostamine muutub lihtsamaks ja vähem töömahukaks.
 
Eesti kuulub tekkepõhise eelarvega kogu maailma avaliku sektori uuenduslikumate riikide hulka. Tekkepõhist eelarvet oli OECD andmetel rakendanud 2013. aastaks täielikult üksnes kolm riiki: Uus-Meremaa, Austraalia ja Suurbritannia. 
 
Eesti avalik sektor läks 2004. aastal üle tekkepõhisele raamatupidamisele, olles üks esimesi riike maailmas, mis rakendas avalikus sektoris puhtalt tekkepõhiseid rahvusvahelistel avaliku sektori raamatupidamisstandarditel (IPSAS) tuginevaid arvestuspõhimõtteid. Üleminek tekkepõhisele eelarvestamisele seab eelarvestamise ja raamatupidamise samadele alustele.
 
Riigieelarve on seni olnud kassapõhine, kuid ministeeriumid ja asutused on läinud tekkepõhisele eelarvele üle järk-järgult. Esimesena on alates 2010. aastast alates tekkepõhist eelarvet asutusesiseselt kasutanud politsei- ja piirivalveamet, samuti on maanteeameti asutusesisene eelarve tekkepõhine.
 
Rahandusministeerium on hinnanud tekkepõhisele eelarvele üleminekut koostöös konsultatsiooniettevõttega AS PricewaterhouseCoopers, kelle toel koostati ja täiustati metoodika ja juhendmaterjalid ning hinnati teiste riikide tekkepõhise eelarve kogemusi Uus-Meremaa, Austraalia ja Austria näidetel.
 
22.1.2016
 
Lisainfo: 
 
Ott Heinapuu
avalike suhete osakond 
Rahandusministeerium 
tel 611 3035 | 56 659 98056 659 980 

Taotlusvoorud rahvusvahelistele kultuuri- ja spordisündmustele

Taotlusvoorud rahvusvahelistele kultuuri- ja spordisündmustele

<

p class=”articleinfo”> Last Updated (Kolmapäev, 09 September 2015 12:02) Kolmapäev, 09 September 2015 11:58

9. september 2015

Taotlusvoorud rahvusvahelistele kultuuri- ja spordisündmustele on avatud alates 22. oktoobrist 2015. Taotluste esitamise lõpptähtaeg on 13. novembril 2015 kell 17:00.

Toetuse eesmärgiks on suurendada Eesti tuntust rahvusvaheliste spordi- ja kultuurisündmuste ning konverentside toimumise sihtkohana. Toetust saab taotleda kultuuri- või spordisündmusele, millega kaasneb vähemalt 1000 väliskülastaja ööbimist Eestis.

Toetust antakse meetmest „Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamine“. Kultuuri- ja spordisündmuste toetamise eelarve 2015. aastaks on 400 000 eurot ja seda kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Infopäev taotlejatele toimub 13. oktoobril Tallinnas.

Lisainfo taotlemise kohta ning infopäevale registreerumine http://eas.ee/rsk

Ettevõte palgakorralduse diagnostika

Ettevõte palgakorralduse diagnostika

 

Ettevõte palgakorralduse diagnostika eesmärk on läbi viia ettevõttes täielik palgakorralduse valdkonna „ probleemide inventuur „  ja pakkuda parimad lahendused probleemidel lahendamiseks. Organisatsioonisise palgakorralduse optimeerimiseks kaasatakse juhtimiskonsultant.

Milleks palgakonsultanti kaasata?

Esiteks , eksisteerib pidev konflikt ja lõhe tegeliku olukorra ja firma poolt fikseeritud eesmärkide vahel. Näidetena võib tuua olukorra , kus eksisteerivad suured käärid ettevõtte planeeritud finantsmajanduslike näitajate ja tegelike tulemuste vahel. Milliseid olulisi näitajaid ettevõtte tulemuslikkuse hindamisel on arvesse võetud (näit müügimaht, ROI, klientide rahulolu, turuosa ) ja mis on põhjuseks , kui eesmärke ei täideta ja ettevõtte majandustulemused halvenevad.

Teiseks , ettevõtte juhtkond ei suuda kainelt ja realistlikult valitsevat olukorda hinnata ja  lahendusi välja pakkuda. Sageli viibitakse nn „mugavustsoonis“ ja ei taheta tunnistada eksisteerivaid  probleeme , nende  olemust ja sisu. Sageli ei tunta ka vastavaid metoodikaid ja tehnikaid probleemide põhjuste väljaselgitamiseks. Näiteks teenindusettevõttes võib klientide rahulolu langeda mitmel põhjusel: näit  langeb toodete  kvaliteet, väheneb teenindajate erialane väljaõpe ja teeniduskultuur jms. Sageli võib probleem olla väljaspool konkreetse juhi tegevusvaldkonda. Probleem võib ka olla seotud erinevate faktoritega ,mis esmapilgul ei ole ilma analüüsita nähtavad.

Kolmandaks , organisatsioonis töötavad või on tööle asunud isikud , kes on huvitatud ettevõtte olukorra kaardistamisest ja hindamisest, samuti probleemide lahendamisest ja võimalike arengu- ja muudatusteprotsesside käivitamisest. Sageli on need ettevõtte omanike ringi kuuluvad isikud, kes ei ole rahul organisatsiooni arengutrendidega.

Tabelis 1 on toodud loetelu tüüpilisi probleeme .

Tabel 1

 

  • Ettevõtte finantsnäitajate halvenemine.
  • Müügiplaanide mitte täitmine
  • Rahulolematute klientide hulga suurenemine
  • Tootmiskadude ja praagi suurenemine
  • Ettenägematute kulude suurenemine
  • Tellimuste ja projektide täitmise tähtaegade pikenemine.
  • Suur personali voolavus.
  • Personali madal kvalifikatsioon
  • Teostatud tööde ja osutatud teenuste kvaliteedi halvenemine.
  • Debitoorse ja kreditoorse võlgnevuse suurenemine.

 

 

  • Madal tööviljakus.
  • Ettevõttesiseste konfliktsituatsioonide suurenemine
  • Probleemid organisatsiooni juhtimises
  • Vastuseis muudatustele, Боязнь перемен, сопротивление изменениям.
  • Аutokraatia ja struktuuriüksustevaheliste koostöö
  • Demotiveeriv juhtimisstiil. meeskonnatöö puudumine
  • Töötajate rahulolu , loojalsuse ja töömotivatsiooni vähenemine.
  • Laovarude  suurenemine

 

Kuidas organisatsiooni diagnostikat läbi viia? Töötatakse välja konsulteerimise töökava ja ajagraafik. Määratakse juhtkonna poolt kindlaks juhtrühm ja tegevuse põhimõtted koostöös konsultandiga. Sõlmitakse töövõtuleping.

Konsultandi töö algab intervjuude kokkuleppimise ja alusdokumentide kogumisega Selleks kasutatakse spetsiaalseid meetodeid ja protseduure. Kõige esmase meetodina kasutatakse intervjuude läbiviimist ettevõtte juhtkonna ja töötajatega. Konsultant püüab vastavaid tehnikaid kasutades välja selgitada  probleemide olemuse ja tekkepõhjuse.  Intervjuu on usalduslik vestlus, mille tulemuslikkus sõltub osapoolte soovist leida probleemidele lahendusi. Oluline on keskenduda võimalike lahendusteede ja meetodite otsimisele. Konsultandid kasutavad probleemide väljaselgitamiseks ka  dokumentide analüüsi, kohtumisi andmete saamiseks, diagnostilist jälgimist ja muid juhtimismeetodeid.

Informatsiooni kogumise faasis on oluline

 

  1. Ettevõtte probleemide loogiline ja analüütiline mõtestamine
  2. Probleemi sisuliste põhjuste väljaselgitamine
  3. Probleemide puu kirjeldamine
  4. Ettevõtte arenguks vajalike meetmete ja ettepanekute väljatöötamine
  5. Ettevõtte muudatuste tegevuskava koostamine

Informatsiooni kogumise faasis pöörab konsultant põhitähelepanu sellele , kuidas leida sisemisi seoseid probleemide  tekkimise ja lahendamise viiside vahe.  Konsultant grupeerib ja järjestab probleemid tulenevalt probleemide kaalukusest  ja teeb ettepaneku probleemide lahendamise järjekorra ja viiside osas.

Konsulteerimise tulemusena valmib tegevuskava ettevõttesiseste muudatuste juhtimiseks.

Vajadusel koostatakse ajakava muudatuste protsessi juhtimise ja firmasisese koolituse osas.