KÜSKi INFOKIRI
jaanuar 2024

TAOTLUSVOORUD
Vabaühenduste 2024. aasta arenguhüppe taotlusvoor avaneb 15. veebruaril
Tänavu saab arenguhüppe toetust taotleda mõnevõrra varasemal perioodil kui varem – 15. veebruarist kuni 15. märtsini. Loe lähemalt meie kodulehelt.

Millised on KÜSKi toetusmeetmed vabaühendustele ja kogukondadele 2024. aastal, sealhulgas rahvusvaheline suund
Loe ettevaatavalt, millised taotlusvoorus on seal aastal plaanis, meie kodulehe uudistest.

Väliskogukondade väljaannete toetusprogrammi ja rahvuskaaslastest noortele suunatud praktikastipendiumi koordineerimist jätkab välisministeerium
2024. aastast ei koordineeri KÜSK kaht programmi, aga toetusprogrammid jätkuvad ja nende kohta saab edaspidi infot välisministeeriumi kodulehelt.

MEIE TOETUSE SAAJATE LOOD
Vandjala külavanem Tiia Välk: kogukonna eestvedamine on minu jaoks võitlus parema elukeskkonna nimel
Loe KÜSKi kogukonna eestvedaja stipendiumi saaja kogemuslugu meie kodulehelt.

Elanikkonnakaitse koostöövõrgustiku loomise plaanid Saku vallas innovatsioonifondi abiga
Loe lähemalt meie kodulehelt (vahendatud ajalehest Saku Sõnumid).

Innovatsioonifondi toel saavad Sargvere keskusehoone ja Roosna-Alliku rahvamaja Järvamaal generaatorivalmiduse
Loe meie koduleheküljelt (vahendatud Paide linnalehe infot)-

Kohaliku omavalitsuse ja elanike roll kriisides
Kodanikuühiskonna innovatsioonifondi taotlusvoor tuleb uuesti 2024. aastal (ei ole veel välja kuulutatud). Selle fookus on elanikkonnakaitse ja kriisiks valmistumine. Avaldame Päästeameti kirjutise, kus kirjeldatakse, milline on KOV-i ja elanike (kogukondade) rolli kriisideks ettevalmistamisel.

CERV
„Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmis“ ehk CERV programmis on avatud nelja toetusmeetme voorud. KÜSK on CERV programmi kontaktpunkt Eestis
Kuni 29.02.24 on avatud soolise võrdõiguslikkuse taotlusvoor. Eestikeelse kokkuvõtte voorust ja viited taotluskeskkonda leiad siit.
Kuni 26.03.24 on avatud laste õiguste ja osalemise taotlusvoor. Eestikeelse kokkuvõtte voorust ja viited taotluskeskkonda leiad siit.
Kuni 18.04.24 on avatud linnade ja valdade koostöövõrgustike taotlusvoor. Eestikeelse kokkuvõtte voorust ja viited taotluskeskkonda leiad siit.
Kuni 24.04.24 on avatud naiste ja laste vastu suunatud vägivalla vastu võitlemise ehk DAPHNE taotlusvoor. Eestikeelse kokkuvõtte voorust ja viited taotluskeskkonda leiad siit.
2024. aasta veebruaris on avanemas veel kaks taotlusvooru, milleks on sõpruslinnade voor ja ajaloolise mälu voor! Vaata avanevate voorude tabelit siit.

CERV programmiga seotud sündmused
15.02.24 kell 14.00 kuni 15.30 toimub ZOOMis linnade ja valdade võrgustike toetusmeetme infopäev. Palume infopäevale registreerida siin.

Muu info
CERV programmi eestikeelne Facebooki leht www.facebook.com/cervestonia ootab jälgijaid. Uute voorude info jõuab kõige kiiremini just Facebooki.
CERV võimaldab infopäevi järelvaadata:
Eesti infopäeva, kus tutvustame soolise võrdõiguslikkuse riiklikke poliitikaid ja tegevusi, saab järelvaadata siis, kui registreerite end siin.
Eesti poliitikaid, kus tutvustame naiste ja laste vastu suunatud vägivalla ennetamise ja ohvriabi poliitikaid ja tegevusi, saab järelvaadata siis, kui registreerite end siin.

Kui soovid CERV programmi või avanenud voorude kohta nõu või abi, siis sind aitavad CERV programmi koordinaatorid Katre Tamm – Katre.Tamm@kysk.ee ja Marju Mäger – Marju.Mager@kysk.ee

KOOSTÖÖPARTNERITE INFO
MTÜ-d saavad taotleda toetust maakonna arengustrateegia elluviimiseks
RTK ootab taotlusvoorus osalema muuhulgas mittetulundusühingud, kes on taotlejaks märgitud maakonna arengustrateegia tegevuskavas.

Vabaühendustel võimalus taotleda sektoritevahelise mobiilsuse (SekMo) toetust
RTK kutsub vabaühendusi taotlema toetust, et soodustada koostööd Eesti teadus- ja arendusasutuste ning kolmanda sektori vahel.

Panusta ja tee vabatahtlikuna üks heategu – hakka keelesõbraks!
Integratsiooni Sihtasutus kutsub kaasa lööma. Vaata lähemalt.

NB! Igas maakonnas töötavad vabaühenduste konsultandid, kellelt saab küsida tasuta nõu ja abi. Kontaktid on siin.
Küsimustele leiad vastused ka lehelt mtyabi.ee

Infokirja koostas:

Priit Põiklik
kommunikatsioonijuht
Priit.Poiklik@kysk.ee
+372 5055 222
priit@kysk.ee

Eesti-Läti programmi neljanda vooru fookus on ühiselt arendatud toodetel ja teenustel (manuses reklaamleht EST) ning tööjõu liikumisel üle Eesti-Läti piiri (manuses reklaamleht EST 2).

Ootame kõiki huvilisi peatselt toimuvatele taotlusvormi täitmise seminaridele:

• novembril eestikeelne seminar Tartus (https://estlat.eu/en/events/training-how-to-fill-the-project-application-in-ems-in-estonia.html)
• novembril lätikeelne seminar Riias (https://estlat.eu/en/events/training-how-to-fill-the-project-application-in-ems-in-latvia.html)

Konsultatsioonid on kohustuslikud, soovitame selle läbida juba enne seminari. Võtke julgesti ühendust konsultantidega sekretariaadis https://estlat.eu/en/contacts (JS).

Rohkem infot vooru kohta leiate siit https://estlat.eu/en/for-applicants/for-4th-call-applicants

Oleme tänulikud, kui edastate ja levitate sõnumit oma asjakohastele kontaktidele, projekti partneritele ja sihtgrupile!

Eesti-Läti programm

Sõbra 56, 51013 Tartu

www.estlat.eu

OÜ Majanduspartner koostab ettevõtetele ja asutustele projektitaolusi ja äriplaane.

Pakkumise saamiseks helistage 5067751

Kõikide toetuste taotlemise võimalistega saate tutvuda siit

OÜ Majanduspartner teenused

Meie moto on “Usaldusväärsus ja kvaliteet”  

OÜ MAJANDUSPARTNER on Teile abiks struktuurifondide projektitaotluste kirjutamisel, projektijuhtimisel ja hilisemal aruandlusel, samuti nõuetekohaste äriplaanide koostamisel.

Aitame Teil hinnata projektiidee sobivust ja leida sobivad finantseerimisallikad ja ette valmistada projektitaotluse.

Projektide kirjutamine Kui Teil on sisukas ja toetuskõlbulik projektiidee, sõlmime lepingu projekti koostamiseks ja hilisemaks esitamiseks konkreetsele potentsiaalsele rahastajale.

OÜ MAJANDUSPARTNER koostab projektitaotlusi sellistele asutustele nagu EAS (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus), KIK (Keskkonna Investeeringute Keskus), KÜSK (Kodanikuühiskonna Sihtkapital), AEF (Avatud Eesti Fond), PRIA (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet), jms. struktuurifondid   

Projektide kirjutamine

Äriplaani koostamine

OÜ MAJANDUSPARTNER aitab Teid äriplaani koostamisel. Äriplaan on äriidee teostamise kirjeldus, mille eesmärk on testida äriidee teostatavust teoreetiliselt enne selle praktilist teostamist. Äriplaani ülesehitus sõltub valdkonnast, ärikeskkonna tavadest ja rahastajate nõuetest. Äriplaani koostamisel lähtume olulisuse ja tervikliku kirjeldamise printsiibist!

OÜ MAJANDUSPARTNER on aidanud ellu viia arendusprojekte ettevõtluse, äriarenduse, toomise ja ekspordiarendamise valdkondades. OÜ Majanduspartner konsultandid on ettevõtlus- ja juhtimiskogemusega valdkonna spetsialistid. 

KOOLITUSKOGEMUS aastast 1993.   HELISTAGE +372 5067751 VÕI SAATKE MEIL toomas@majanduspartner.ee ja saate kvalifitseeritud abi! SKYPE: turnpuu

Kõikide meie teenuste puhul on võimalik tellida eraldi ka ainult teatud kindlat dokumendi osa. Teostame kliendi soovil ka muid spetsiifilise valdkonnaga seotud projektitöid. Tasuta konsultatsiooni ja hinnapakkumise saamiseks võtke meiega ühendust!  

TOOMAS TÜRNPUU  

OÜ Majanduspartner

konsultant

EAS aitab avalikul sektoril uudseid lahendusi hankida

Ettevõtte arenguprogramm

Miks seda vaja on?

Ettevõtte arenguprogrammi eesmärk on, et Eestis oleks rohkem ettevõtteid, kes suudavad maksta kõrget palka, investeerivad rohkem, teenivad suuremat kasumit ja on välisturgudel konkurentsivõimelised.

Erinevatest uuringutest nähtub, et enamikel Eesti ettevõtetel ei ole ettevõtte arengut kirjeldavat ja ellu viia aitavat strateegiat või tegevuskava. Selle puudumine aga paneb ettevõtted olukorda, kus ettevõtteid juhitakse operatiivtasandil ning puudub kaart, mille abil sihtpunkti jõuda. Ettevõtete innovatiivse tegevuse uuringud näitavad, et tootearendusega tegeletakse vähe ja käive uutest toodetest ja teenustest on tagasihoidlik.

Ettevõtte arenguprogramm on mõeldud ambitsioonikatele ettevõtetele, kes soovivad areneda ja on valmis muutusteks. Arenguprogramm aitab ettevõtetel teha julgemaid plaane ja neid edukalt ellu viia.

Mis kasu saab ettevõte?

Ettevõte saab teada, kuidas paremini ära kasutada oma arengueeldusi ja uusi ärivõimalusi, et  saavutada kiiremat kasvu ning tuua turule tooteid ja teenuseid, mida nõuab ülehomne päev.

Millist lahendust pakume?

Ettevõtte arenguprogramm toetab ettevõtet planeerimis- ja juhtimisotsuste tegemisel ja elluviimisel. EAS leiab koos arenguprogrammis osaleva ettevõttega parimad lahendused, kuidas ettevõttes muutusi ellu viia ja arenguhüpet saavutada. Programmi keskmes on ettevõtte mitmeaastane arenguplaan.

Kellele mõeldud?

Rohkem kui 3 aastat tegutsenud vähemalt 8 töötajaga ettevõtetele, kes on omandanud esmased kogemused eksportimisest või kiire kasvu juhtimisest:

• tööstusettevõte, kellel on selge ambitsioon kasvada ning tuua turule uusi tooteid/teenuseid.
• ettevõte, kes tegutseb nutika spetsialiseerumise valdkondades ja  kellel on selge ambitsioon kasvada ning tuua turule uusi tooteid/teenuseid.

Kõige ambitsioonikamatele – arenguplaani toetus

Ambitsioonikad ja heade kasvuväljavaadetega ettevõtted, kelle arenguplaani on EAS heaks kiitnud, saavad taotleda toetust arenguplaani elluviimiseks. Toetuseni jõuavad ainult kõige tugevamad ja väga selge visiooniga ettevõtted.

Rahastustingimused:

• Maksimaalne toetussumma ühe ettevõte kohta on 500 000 eurot.
• Toetust saab kasutada:
  • personali arendamiseks, sh uute talentide palkamiseks
  • protsesside arendamiseks
  • müügi- ja turundustegevuse arendamiseks
  • uue toote tootmiseks vajaminevate seadmete ostmiseks (kuni 200 000 eurot).
• Väikeettevõtted saavad toetust 45% projekti maksumustest
• Keskmised ettevõtted saavad toetust 35% projekti maksumusest.
• Suurettevõtted saavad toetust 25% projekti maksumusest.

Programm avaneb 2016. aasta alguses ja veebilehel täieneb info jooksvalt.

OÜ MAJANDUSPARTNER  pakub avaliku sektori asutustele uut aktuaalset koolitust teemal

”   TEKKEPÕHISE EELARVESTAMISE RAKENDAMINE AVALIKUS SEKTORIS“

Eesmärk 

 Koolituste eesmärk on anda süsteemne ülevaade tekkepõhise eelarvestamise eesmärkidest, meetoditest, eripäradest ja juurutamise protsessidest avalikus sektoris, arendades ametnike ja/või töötajate tekkepõhise eelarve koostamise oskusi ning tõstes nende finantsalaseid kompetentse.  

Koolitusvajadus  

Aastaks 2017 plaanitakse minna Eesti Vabariigi kõigis ministeeriumites , asutustes s.h. ka kohalikes omavalitsustes ja nende asutustes üle tekkepõhistele eelarvetele ning sellest tulenevalt ka tekkepõhisele riigieelarvele. 

Aasta 2011 detsembris jõustus Euroopa Nõukogu direktiiv 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku miinimumnõuete kohta. Selle direktiiviga  seati liikmesriikidele kohustus kehtestada valitsussektorile ühtsed eelarvereeglid tagamaks valitsussektori eelarvedistsipliini ja seeläbi ka eelarvetasakaalu. Kõigis riigiasutustes on finantsplaneerimise kvaliteedi tõstmiseks ja finantsaruannete kasutamisvõimaluste suurendamiseks vajalik samade arvestusprintsiipide kasutamine eelarvestamisel ja raamatupidamises.  Käesoleval ajal koostatakse tüüpiliselt eelarveid lähtudes kassapõhisest arvestusprintsiibist, samal ajal kui raamatupidamine toimub rahvusvaheliselt aktsepteeritud standarditest lähtuvalt tekkepõhiselt, mistõttu kasutusel olevatel finantsaruannetel on raske anda lisaväärtust asutustele eelarveprotsessis otsuste tegemisel.   Euroopa Majandus- ja Rahaliidu (Economic and Monetary Union) täisliikme staatus kohustab Eestit järgima Euroopa Liidus valitsussektori eelarvepositsiooni kohta sätestatud kriteeriume. Valitsussektori tugev eelarvepositsioon on üheks peamiseks eelarvepoliitiliseks eesmärgiks ning oluline tulemusnäitaja rahvusvahelisel tasandil.

Koolituse kestvus ja kava 

Koolituskava koostatakse “rätsepameetodil”  koostöös Tellijaga ja selle kestvus on   1-2 õppepäeva (8-16 akadeemilist tundi). Koolituskava koostatakse Tellija soovidest lähtuvalt.  

Õpitulemus 

Koolitusel osalejad oskavad peale koolitust majanduslikult mõtestada tekkepõhist eelarvet koolitusel saadud juhendmaterjali (teoreetilised kontseptsioonid, näited, ülesanded) järgi.  

Õpiväljundid 

Koolituse läbinu peaks olema suuteline:  

• mõistma eelarvestamise protsessi, etappe ja seoseid kohalike avalikus sektoris;
• koostama ja analüüsima tekkepõhist eelarvet;
• eristama tekkepõhise eelarve planeerimist kassapõhisest erinevate   elementide lõikes (tulud, kulud, investeeringud, rahavood).
• hindama ressursside kasutamise sihipärasust;
• hindama oma asutuse tulemuslikkust eelarve ja finantsaruannete järgi;
• jagama oma hinnanguid teiste sarnastel ametikohtadel töötavate ametnikega. 

Koolitus viiakse läbi tuginedes eelarvestamise õiguslikele regulatsioonidele, tekkepõhise eelarvestamise Eesti ja rahvusvahelisele praktikale. Koolitusel lahendatakse läbivalt avaliku sektori tegevusalaga seotud näidisülesandeid, mis on koostatud koostöös avaliku sektori esindajatega.   

Koolituse põhiteemad: 

1.Avaliku sektori finantsjuhtimine ja eelarvestamise lähtealused

• Uue haldusjuhtimise (New Public Management) ja avaliku sektori finantsjuhtimise (New Public Financial Management) mõjud
• Finantsjuhtimine kui terviklik seostatud tegevuste süsteem.
• Avaliku sektori eelarvestamise eripärad. „Strateegiline plaan-eelarve- aruanne- meetmed“ (PDCA) tsükkel avaliku sektori juhtimises. Eelarvestamise protsess ja seosed finantsarvestusega. Peamised vastuolud PDCA tsüklis avaliku sektori juhtimises.
• EN direktiivi 2011/85 mõju ja nõuded Eesti avaliku sektori
• Eelarvestamise regulatsioonid Eestis (finantsjuhtimise regulatsioonid, raamatupidamise seadus, valitsuse määrused jm) .
• Eelarveraamistik (eelarvepoliitika elluviimise komponendid). Eelarvestrateegia.
• Avaliku sektori eelarve koostamise sisendid. 

2.Tekkepõhise ja kassapõhise eelarve erisused ning eelarvete seos juhtimisega 

• Kassapõhise ja tekkepõhise eelarve olemus ning erisused (kassapõhise ja tekkepõhise eelarvete näited). Eelarvestamise ja aruandluse seosed.
• Eelarve koostamise etapid.
• Eelarve täitmise analüüs, sh vajaliku informatsiooni kogumine ja eelarve täitmise seire.
• Eelarved (tulemi eelarve, rahavoo eelarve, eelarveline bilanss) ja nendevahelised seosed. Avaliku sektori teenuste eelarvete eripärad.
• Planeerimise ajaline raamistik. Lühiajaline versus kesk-pikk planeerimine (eelarvestamine).
• Tulemuspõhine eelarvestamine (Performance budgeting).
• Tekkepõhise eelarvestamise praktika Eesti avalikus sektoris.  

3. Tulude planeerimine  

• Eelarve tulude liigid.
• Kassapõhise ja tekkepõhise tegevustulude planeerimise põhimõtete erinevus. Tekkepõhiste tegevustuludega seotud nõuete ja kohustuste muutuste mõju.
• Tulude kajastamine kassapõhise ja tekkepõhise eelarve näidisülesandes.

   4.Kulude planeerimine  

• Eelarve kulude liigid. Muutuvate ja püsivate ning otseste ja kaudsete kulude planeerimine. Tegevuspõhise kuluarvestuse rakendamine avalikus sektoris.
• Tegevuspõhine planeerimine. Kassapõhise ja tekkepõhise tegevuskulude planeerimise põhimõtete erinevus.
• Varude, kohustuste, ettemaksete jt muutuste mõju tekkepõhistele kulueelarvetele .
• Kulude kajastamine kassapõhise ja tekkepõhise eelarve näidisülesandes.
• Probleemkohtade arutelu 

  5.Investeeringute ja finantseerimistegevuse planeerimine

• Põhivarainvesteeringu liigid.
• Investeeringute eelarvestamise protsess.
• Põhivara kasulik eluiga ja amortisatsioonimeetodid. Põhivara väärtus. Investeeringute ajastamine.
• Eelarve piirangud. Üldised probleemid investeeringute eelarvestamises.
• Põhivara ost versus kasutusrent.
• Finantseerimisvõimalused ja instrumendid. Laenukohustused ja nendega seotud maksed.
• Investeeringute ja finantseerimise kajastamine kassapõhise ja tekkepõhise eelarve näidisülesandes.
• Probleemkohtade arutelu 

  6.Rahavoo ja tulemi planeerimine  

• Rahavood põhitegevusest.
• Rahavood investeerimisest.
• Rahavood finantseerimistegevusest.
• Rahavoogude kujunemine kassapõhise ja tekkepõhise eelarve näidisülesandes.
• Tulemi kujunemine kassapõhise ja tekkepõhise eelarve näidisülesandes.
• Varade, kohustuste ja netovara kujunemine näidisülesandes.
• Koolituspäeva(de) kokkuvõte.   

Koolituse oodatavad tulemused 

Mida Tellija saab koolituse tulemusena? Koolituse tulemusena paraneb avaliku  asutuse juhtide, juhtrühma ja spetsialistide arusaamine asutuse eelarvestamise ja finantsjuhtimise arenguvajadustest ja konkreetsetest sammudest asutuse tulemuslikkuse juhtimisel. Paraneb juhtrühma arusaamine eelarvestamise ja finantsjuhtimise  protsessidest ja meeskonna tunnetus. Koolituse käigus arutatakse läbi asutuse finantsjuhtimise  arendamisega seonduvad kriitilised faktorid ja arengutegurid.

Koolitaja: Koolituskursuse viib läbi prof. TOOMAS HALDMA Tartu

Ülikoolist

Koolituse maksumus ja tellimine Koolituse maksumus kujuneb läbirääkimistel Tellijaga ja sõltub kursuse  ajalisest mahust, korralduskuludest, kursuse ettevalmistamise ja kliendi konkreetsete soovide arvestamisega seotud ajakulust jms teguritest. 

Koolituse tellimine ja informatsioon OÜ Majanduspartner , tel. 5067751

Toomas Türnpuu    

www.majanduspartner.ee

Avalike teenuste arendamise analüüside läbiviimine

Taotlusvooru “Avalike teenuste arendamise eel-, äri- ja kasutatavuse analüüside läbiviimine” eesmärk on rahastada projekte, milles tuvastatakse analüüside käigus avalike teenuste pakkumise ja osutamisega seotud probleemid.

Analüüside tulemites tuuakse välja võimalikud lahendused, kuidas muuta avalikke teenuseid kättesaadavamaks ja kasutajakesksemaks, tõsta nende kvaliteeti ning osutada neid nutikamalt ja tõhusamalt IKT-vahendite abil.

Toetust võivad taotleda:

• riigi osalusega sihtasutused,
• põhiseaduslikud institutsioonid,
• valitsusasutused ja nende hallatavad asutused,
• kohalikud omavalitsused ja nende hallatavad asutused,
• kohalike omavalitsuste liidud ning
• avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

Taotlusvooru kogumaht on 2 500 000 eurot. Projekti maksimaalne eelarve on 50 000 eurot. Projekti toetuse määr on 85% ja toetuse saaja omafinantseering 15%.

Jooksva taotlusvooru põhitingimused ja valikukomisjoni koosseis (.pdf, KB) – voor algatati majandus- ja taristuministri 24. aprilli 2015 käskkirjaga nr 15-0108.

Vooru mahu suurendamine (pdf, KB)- Finantseeritavate taotluste kogumahtu suurendati majandus- ja taristuministri 14. juuli 2015 käskkirjaga nr 15-0210.

„Avalike teenuste pakkumise arendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ (.pdf, 116 KB) – majandus- ja taristuministri 15. aprilli 2015 määrus nr 31, mis reguleerib toetuse andmist.

Taotluste esitamine

Taotlusi saab esitama hakata alates 18. maist 2015.

Taotlus tuleb elektrooniliselt sisestada aadressil https://www.eesti.ee/portaal/pjis.struktuuritoetus.

Taotluste deklaratsioon tuleb allkirjastada ning sisestada samas infosüsteemis dokumentide hulka.

Taotluste vastuvõtmine lõpetatakse, kui esitatud taotluste kogumaht ulatub 2 500 000 euroni. Taotluste vastuvõtmise lõpetamisest teavitatakse taotlejaid RIA veebilehel.

Küsimuste korral kirjutage meiliaadressil ria at ria dot ee ria at ria dot ee ria@ria.ee.

Ettevõte palgakorralduse diagnostika

Ettevõte palgakorralduse diagnostika eesmärk on läbi viia ettevõttes täielik palgakorralduse valdkonna „ probleemide inventuur „  ja pakkuda parimad lahendused probleemidel lahendamiseks. Organisatsioonisise palgakorralduse optimeerimiseks kaasatakse juhtimiskonsultant.

Milleks palgakonsultanti kaasata?

Esiteks , eksisteerib pidev konflikt ja lõhe tegeliku olukorra ja firma poolt fikseeritud eesmärkide vahel. Näidetena võib tuua olukorra , kus eksisteerivad suured käärid ettevõtte planeeritud finantsmajanduslike näitajate ja tegelike tulemuste vahel. Milliseid olulisi näitajaid ettevõtte tulemuslikkuse hindamisel on arvesse võetud (näit müügimaht, ROI, klientide rahulolu, turuosa ) ja mis on põhjuseks , kui eesmärke ei täideta ja ettevõtte majandustulemused halvenevad.

Teiseks , ettevõtte juhtkond ei suuda kainelt ja realistlikult valitsevat olukorda hinnata ja  lahendusi välja pakkuda. Sageli viibitakse nn „mugavustsoonis“ ja ei taheta tunnistada eksisteerivaid  probleeme , nende  olemust ja sisu. Sageli ei tunta ka vastavaid metoodikaid ja tehnikaid probleemide põhjuste väljaselgitamiseks. Näiteks teenindusettevõttes võib klientide rahulolu langeda mitmel põhjusel: näit  langeb toodete  kvaliteet, väheneb teenindajate erialane väljaõpe ja teeniduskultuur jms. Sageli võib probleem olla väljaspool konkreetse juhi tegevusvaldkonda. Probleem võib ka olla seotud erinevate faktoritega ,mis esmapilgul ei ole ilma analüüsita nähtavad.

Kolmandaks , organisatsioonis töötavad või on tööle asunud isikud , kes on huvitatud ettevõtte olukorra kaardistamisest ja hindamisest, samuti probleemide lahendamisest ja võimalike arengu- ja muudatusteprotsesside käivitamisest. Sageli on need ettevõtte omanike ringi kuuluvad isikud, kes ei ole rahul organisatsiooni arengutrendidega.

Tabelis 1 on toodud loetelu tüüpilisi probleeme .

Tabel 1

Kuidas organisatsiooni diagnostikat läbi viia? Töötatakse välja konsulteerimise töökava ja ajagraafik. Määratakse juhtkonna poolt kindlaks juhtrühm ja tegevuse põhimõtted koostöös konsultandiga. Sõlmitakse töövõtuleping.

Konsultandi töö algab intervjuude kokkuleppimise ja alusdokumentide kogumisega Selleks kasutatakse spetsiaalseid meetodeid ja protseduure. Kõige esmase meetodina kasutatakse intervjuude läbiviimist ettevõtte juhtkonna ja töötajatega. Konsultant püüab vastavaid tehnikaid kasutades välja selgitada  probleemide olemuse ja tekkepõhjuse.  Intervjuu on usalduslik vestlus, mille tulemuslikkus sõltub osapoolte soovist leida probleemidele lahendusi. Oluline on keskenduda võimalike lahendusteede ja meetodite otsimisele. Konsultandid kasutavad probleemide väljaselgitamiseks ka  dokumentide analüüsi, kohtumisi andmete saamiseks, diagnostilist jälgimist ja muid juhtimismeetodeid.

Informatsiooni kogumise faasis on oluline

1. Ettevõtte probleemide loogiline ja analüütiline mõtestamine
2. Probleemi sisuliste põhjuste väljaselgitamine
3. Probleemide puu kirjeldamine
4. Ettevõtte arenguks vajalike meetmete ja ettepanekute väljatöötamine
5. Ettevõtte muudatuste tegevuskava koostamine

Informatsiooni kogumise faasis pöörab konsultant põhitähelepanu sellele , kuidas leida sisemisi seoseid probleemide  tekkimise ja lahendamise viiside vahe.  Konsultant grupeerib ja järjestab probleemid tulenevalt probleemide kaalukusest  ja teeb ettepaneku probleemide lahendamise järjekorra ja viiside osas.

Konsulteerimise tulemusena valmib tegevuskava ettevõttesiseste muudatuste juhtimiseks.

Vajadusel koostatakse ajakava muudatuste protsessi juhtimise ja firmasisese koolituse osas.