Category Majanduspartner OÜ uudised

EASist saab taotleda uute tingimustega turismisektori ärimudelite toetust

21.05.2020

Alates tänasest, 21. maist saavad turismiettevõtjad taotleda Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest (EAS) ärimudelite rakendamise toetust uuenenud tingimustel. Ettevõtete omafinantseering väheneb 40%-lt 20%-le ning lisandub täiendav võimalus taotleda toetust väikeprojektide.

EASi turismiarenduskeskuse juhi Liina Maria Lepiku sõnul on toetuse muudatuste eesmärk tagada turismisektori ettevõtjate jätkusuutlikkus ning konkurentsivõime kriisijärgses majandusolukorras.

Turismiarenduskeskuse juhi sõnul on toetustega võrdselt oluline, kui hästi on Eesti turism valmis eluks pärast piirangute leevendamist. „Ühelt poolt soovivad kõik pääseda füüsilisest eraldatusest ning inimeste motivatsioon liikuma pääseda on suur – teisalt konkureerivad inimeste piiratud vabale ajale ja rahale korraga paljud ettevõtted ja sihtkohad. Samuti kaaluvad kliendid edaspidi iga teenust ohutuse seisukohast, mistõttu tuleb ettevõtjatel lähiajal teenuseid suuremal või vähemal määral muuta ja kohandada,“ selgitas Lepik.

„Toetus pakub ettevõtjatele tuge, et vaadata ümber oma olemasolevad ärimudelid ning mõelda tegevustele, mis aitavad ettevõtte konkurentsivõimet tõsta ja pikemas perspektiivis kriisist võitjana väljuda,“ lisas Lepik.

Lisanduv väikeprojektide toetus on mõeldud eriolukorrast tulenevate mõjude leevendamiseks, tegevuste ümberkorraldamiseks, teenuste või toodete arendamiseks ja turule toomiseks või eriolukorra järgse ärimudeli muudatuse ettevalmistamiseks. Väikeprojektid võivad olla iseseisvad arendused või ka suure turismi ärimudeli arendusprojekti ettevalmistavad tegevused. Väikeprojekti toetuse maht on 5000-20 000 eurot turismiettevõtja kohta.

Varasemalt EASi poolt juba avatud suurprojekti toetus on suunatud uuendatud või uue ärimudeli arendamise ning rakendamisega seotud tegevusteks, et välja arendada ja ellu viia kõrgema lisandväärtusega tooteid, teenuseid või tehnoloogilise lahendusi. Suurprojekti toetuse maht on 20 000-200 000 eurot ettevõtja kohta ning toetuse omaosaluse määr langeb 20% peale.

Suur- ja väikeprojektide toetust saab taotleda igas suuruses turismiettevõte (mikroettevõttest suurettevõtteni), samuti sihtkoha arendusorganisatsioonid, erialaliidud ja kohaliku omavalitsuste üksused.

Taotlejatele, kes on juba oma projektitaotlused esitanud, rakendatakse uuendatud toetusemäära tagasiulatuvalt.

Toetuste täpsemad tingimused leiab EASi kodulehelt suurprojektide kohta https://www.eas.ee/teenus/turismiettevotete-arimudelite-rakendamise-toetus/ ja lisandunud väikeprojektide kohta https://www.eas.ee/teenus/covid-turismiarimudelid/

EAS toetused

EAS avab lähiajal kaubandus- ja teenindusettevõtjatele suunatud COVID-19 rendimaksete toetuse. Toetust saavad taotleda kaubandus- ja teenindusettevõtjad, kes rendivad pinda kaubanduskeskuses või peavad laste mängutuba (ei pea asuma kaubanduskeskuses). Taotlejad saavad olla äriühingu, FIE või MTÜ vormis. Toetuse suurus on võrdne rendileandja poolt lepingujärgsest ühe kuu üüri- või rendisummast tehtud soodustusega, kuid mitte rohkem kui 25 protsenti lepingu järgsest ühe kuu rendist, mis kehtis 2020. aasta veebruaris. Seejuures peab toetuse taotleja enda kanda jääma vähemalt 25 protsenti kuu rendist lisaks tehtud soodustusele ja saadavale toetusele. Kehtiv rendileping peab olema sõlmitud enne 2020. a. 12. märtsi.
https://www.eas.ee/teenus/covid-renditoetus/?fbclid=IwAR1ObgnuPDBMA3ttF9B5DAleycljV_lM7UjFf737eR3olvBye3EHXVaZBD4

Ida-Virumaa tööstusinvesteeringud

18 mai 2020

Riigi Tugiteenuste Keskus avab 20. mail taotlusvooru Ida-Virumaa tööstusinvesteeringute toetamiseks. Toetusega soovitakse parandada piirkonna majandusaktiivsust ning aidata kaasa keskmisest kõrgema palgaga töökohtade loomisele töötlevas tööstuses. 

„Ida-Virumaa tööstussektor on suure arengupotentsiaaliga, kuid vajab selle realiseerumiseks riigilt tuge,“ selgitas riigihalduse minister Jaak Aab. „Eriolukorrast tõukuvalt muutsime toetuse andmise tingimused ettevõtetele paindlikumaks. Toetust võib kasutada näiteks tootmise alustamiseks või laiendamiseks, tootesortimendi mitmekesistamiseks ning sellega seonduvaks ehituseks või seadmete ostmiseks. Seega on fookuses just need ettevõtted, kellel on soov, plaan ja tahe areneda.“

Riigihalduse minister Jaak Aab / Foto: Eesti eesistumine Euroopa Liidu NõukogusRiigihalduse minister Jaak Aab / Foto: Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus„Varem on aidatud rahastada projekte, mis toetavad töötleva tööstuse sektori keskmisest kõrgema palgatasemega töökohtade loomist,“ ütles Riigi Tugiteenuste Keskuse toetuste rakendamise osakonna ettevõtlus- ja külastuskeskkonna talituse juhataja Lauri Alver. „Nüüd saavad toetust taotleda ka tööstusvaldkonnad, mis loovad projektiga seotud tegevusala keskmisest kõrgema palgatasemega töökohti. See annab võrdsemad võimalused ettevõtjatele, mis tegutsevad tegevusaladel, kus palgatase jääb tunduvalt alla töötleva tööstuse keskmisele, näiteks rõivatööstuses.“

Tulles vastu piirkonna ettevõtjate vajadustele ja soovidele muudeti toetuse andmise tingimused ka väiksemate ettevõtjate jaoks sobilikumaks. „Minu poolt äsja allkirjastatud määrusega langetati minimaalset toetussummat varasemalt 150 000 eurolt 90 000 eurole, tõsteti toetusmäära 25 protsendilt keskmise suurusega ettevõtjatel 35 ja väikeettevõtjatel 45 protsendile ning võimaldati jääkväärtusteta kapitalirendi kasutamist,“ tõi riigihalduse minister mõned näited uutest tingimustest. 

Toetust antakse vahemikus 90 000 eurot kuni 990 000 eurot projekti kohta sõltuvalt loodavate töökohtade arvust. Iga toetatav projekt peab looma piirkonda vähemalt kolm uut töökohta. 

Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus on toetanud Ida-Virumaa töötleva tööstuse  äriühinguid ka varem – kokku ligikaudu 3,8 miljoni euro ulatuses, mille toel luuakse ligi 150 uut töökohta. Sel korral asendab siseriiklikku rahastusallikat Euroopa Regionaalarengu Fond ning toetuse andmise tingimusi muudeti ettevõtjatele paindlikumaks. Ühtlasi peatab Riigi Tugiteenuste Keskus taotluste vastuvõtu siseriiklikusse taotlusvooru. 

Taotlusi saavad esitada Eestis registreeritud äriühingud, kelle taotletav projekt kuulub töötleva tööstuse valdkonda. 

Ettevõtjaid on võimalik toetada kokku 6,2 miljoni euro ulatuses. Taotleda saab alates 20. maist kuni vabade vahendite lõppemiseni. Kõik toetust saanud projektid tuleb lõpetada enne 31. augustit 2023. Taotlemise kohta saab lähemalt lugeda toetusmeetme kodulehelt.

EAS sõnul on laekunud 2500 avaldust

12.05.2020

Eilsest oli ettevõtjatel võimalik Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu taotleda valitsuse otsusega kinnitatud turismiettevõtete kriisitoetust ja väikeettevõtja kahjude hüvitamise toetust. Kokku laekus esimese päevaga üle 2500 taotluse, nendest ligi 1500 on väikeettevõtja kahjude osalise hüvitamise toetuse taotlused ning ülejäänud turismisektorile suunatud toetuste taotlused.

Turismisektorile suunatud toetuse viiest sihtgrupist ühe osas on eelarve täis ehk EAS lõpetas eile õhtul kell 20.50 turismiatraktsioonide toetuse taotluste vastuvõtmise, sest vastav 1,5 miljoni suurune toetuse eelarve on ammendunud. Samal põhjusel sulges EAS eile õhtul eraldi taotlemise saarte turismiettevõtetele, mille jaoks oli valitsus eraldanud omaette eelarve. Saarte ettevõtjad saavad jätkuvalt taotlusi esitada üldise taotlemise raames.

Taotluste esitamine on aktiivne ning prognoositavalt võivad lähiajal täituda eelarved ka väikeettevõtja kahjude hüvitamise toetusmeetmes ning turismisektorile suunatud teiste sihtgruppide toetustes (reisiettevõtted, majutus, toitlustus).

Turismisektori toetamise 25 miljoni euroga ning mikro- ja väikeettevõtjate toetamise 10 miljoni euroga, sealhulgas toetuste määrused ja tingimused, otsustas valitsus. Nii turismi kui ka väikeettevõtjate kriisitoetus on tagastamatu abi, taotlemiseks ühekordselt ning nende peamiseks tingimuseks on ettevõtte raskuste selgelt tuvastatav seos kriisiga. Taotlemisel tuleb kirjeldada, kuidas on viirus avaldanud mõju ettevõtte majandustegevusele. Avaldused vaadatakse läbi taotluste esitamise järjekorras.

Taotluste esitamise ja toetuste täpsete tingimuste kohta leiab info EASi kodulehelt: www.eas.ee/covid-19-toetused/

Riigi tugimeetmed seoses corona kriisiga

Maksuamet teeb järgmised muudatused:

  • tööandja vabastatakse kohustusest tasuda sotsiaalmaksu vähemalt kuumääralt (sh palgata puhkuse ajal ja osakoormusega töötamisel)
    • minimaalset sotsiaalmaksu ei tule tasuda märtsi, aprilli ja maikuu väljamaksetelt;
    • see on kasulik olukorras, kus tööandja on töötajad saatnud näiteks palgata puhkusele. Varem pidi sellises olukorras tasuma minimaalse sotsiaalmaksu (178,20€) iga sellise töötaja kohta, mis siis, et töötasu väljamakset ei toimunud;
    • sellistel töötajatel säilib ravikindlustus;
  • maksuvõla intresside arvestamine peatatakse perioodil 01. märts -01. mai automaatselt (st. ei pea tegema ajatamist);
  • maksuvõla intressi muutmine 0,06%-lt 0,03% peale päevas alates 01. mai (aastane intress 21,9% => 10,95%) ja seda tähtajatult;
  • Maksuamet saab õiguse intressid nulliks määrata, kui maksude tasumisel põhjustab raskusi just koroonaviirusega seonduvad asjaolud;
  • ka maksuvõla ajatamise tingimusi muudetakse paindlikumaks;
    • maksuvõla ajatamine on oluline väiksema intressi saamiseks ja ettevõtjatele, kes kavatsevad osaleda riigihankel, taotleda riigilt toetusi või lube;
  • peatatud on maksuvõlgade info kuvamine.

Kõik deklaratsioonid tuleb ikka tähtajaks esitada. Makse ei või lihtsalt maksmata jätta. =)

Töötasu hüvitis

Töötukassa töötasu hüvitise saamiseks peab olema täidetud vähemalt kaks tingimust kolmest – käibe langus, töömahu langus, töötasu langus:

  • tööandja käive või tulu on sellel kuul, mille eest hüvitist taotletakse, langenud vähemalt 30% võrreldes eelmise aasta sama kuu käibe või tuluga;
  • tööandjal ei ole vähemalt 30%-le töötajatest kokkulepitud mahus tööd anda (rakendatakse TLS §35 või §37);
  • tööandja on vähemalt 30%-l töötajatest vähendanud töötasu TLS §37 alusel vähemalt 30% või alampalgani.

Hüvitis kehtib töölepinguga töötajatele ja juhatuse liikme ega töövõtulepingu alusel tasu saanud isikud hüvitist ei saa.

Uued (alla aasta vanused) ettevõtted saavad hüvitist taotleda, kui täidetud on töö mitteandmise ja töötasu vähendamise kriteeriumid (käibe kriteeriumit ei saa täita).

Hüvitis on 70% keskmisest kuupalgast (arvutamise põhimõtted) (max 1000€ bruto) ja tööandja peab ise tasuma lisaks vähemalt 150€ bruto. Töötaja saab tööandjalt ja Töötukassalt kokku vähemalt alampalga (584€ bruto). Kui töötati osalise ajaga ja palk oli alampalgast väiksem, siis säilib töötaja senine sissetulek. Lisaks kehtivad veel järgnevad tingimused:

  • õigus on hüvitist saada kahe kuu eest kolmekuulise (03.-05.2020) perioodi jooksul;
  • avalduse esitab tööandja, hüvitise saab töötaja otse oma kontole;
  • tööandja esitab avalduse iga kuu kohta eraldi pärast väljamakse tegemist;
  • hüvitis tuleb tööandjal tagastada, kui hüvitise saanud töötaja koondatakse samal või järgmisel kuul;
  • töötasu hüvitis on maksustatud nagu palk ja hüvitise maksud tasub Eesti Töötukassa (tööandja tasub maksud ise makstud töötasult nagu tavaliselt).

Avalduste esitamine avati e-töötukassa lehel aprilli alguses.
Soovitan avalduse esitamine delegeerida raamatupidajale, kes on nüanssidega paremini kursis. e-töötukassa lehel tuleb töötasu hüvitise avalduse esitamiseks teha raamatupidajale volitus.

Järgnevalt arvutusnäited:

(Tabelite allikas: määruse seletuskiri)

Mitmete töötajate jaoks on olnud pettumuseks Töötukassalt saadud hüvitise summa. Tähele tuleb panna, et see arvutatakse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksa kuu töötasude alusel Maksuameti andmete põhjal ning hüvitise määr sellest on 70%. Kui vastaval perioodil on palgatulud väiksemad, siis tuleb ka hüvitis praegusega võrreldes väiksem.

Vaata ka avalikku nimekirja kõigist töötasu hüvitise saajatest.

Eksimused ja pettused töötasu hüvitise taotlemisel

Kahtlemata leidub ka neid, kes soovivad hüvitist ära kasutada kuigi tegelikult töömaht vähenenud ei ole. Kõik esitatud taotlused läbivad kontrolli ja siiani on esinenud väheseid avalduste tagasilükkamisi. Peamised põhjused, miks avaldust ei ole rahuldatud, on järgmised:

  • Pärast hüvitise meetmete tutvustamist lisatakse töösuhe töötamise registrisse (näiteks algusega 01.03.2020) ja esitatakse samal päeval ka töötasu hüvitise avaldus. Iseenesest midagi keelatut ei ole, kuid see tekitab kahtlusi.
  • Juhatuse liikmed teevad endaga töölepinguid või muudavad olemasoleva lepingu töölepinguks ja taotlevad selle järgselt kohe hüvitist.
  • Avalduses ja töötamise registris on märgitud erinevad töökoormused.
  • Kuna hüvitise arvutamise aluseks on Maksuameti andmed kuni 12 kuud tagasi, siis hüvitise suurendamise eesmärgil muudetakse maksudeklaratsioone tagantjärgi ja näidatakse palgasummad suuremana.
  • Eksitakse dokumentide vormistamisel – näiteks teatatakse töötajatele palga vähendamisest enne eriolukorra algust.
  • Tööandja ei maksa välja kohustuslikku miinimumi 150€ bruto.
  • Töötasu vähendatakse aprillist, kuid taotlus esitatakse märtsikuu eest.
  • Tööandja laseb hüvitised kanda ettevõtte kontole.

Seega tasub taotlemisel olla tähelepanelik ja hoiduda skeemitamisest. Allikas: Äripäev

Mida veel tähele panna:

  • Hüvitist makstakse igal juhul kogu kalendrikuu eest. Seda ka olukorras, kui tööandja on töötasu vähendanud näiteks üheks nädalaks.
  • Kui töötaja on olnud osa kuust haiguslehel, siis tasutakse talle ikkagi hüvitis terve kuu eest (mitte vastavalt tööl oldud päevade arvule).
  • Hüvitise saamine ei sõltu töötasu suurusest. Oluline on, et töötaja töötasu oleks vähendatud võrreldes töölepingus kokkulepituga.

Laenud

Swedbanki ärikliendid saavad ajutiste makseraskuste tekkimisel taotleda kuni kuue kuu pikkust maksepuhkust laenu põhiosa maksetele (lisatasusid ja tingimusi ei kaasne). Intressimaksed tuleb endiselt tasuda igakuiselt. Tasumata jäänud põhiosamaksed jaotatakse ülejäänud laenuperioodile. Maksepuhkuse taotluse saab mugavalt esitada internetipangas.

Maksepuhkuse võtmisse ei tasu suhtuda kergekäeliselt, sest see annab pangale alusel vaadata üle ka lepingutingimusi (sh intressimäära) ja võib kokkuvõttes laenaja kulusid suurendada.

Kredex pakub laenukäendust ja erakorralist laenu (investeerimislaen ja käibelaen, mõlemad maksimaalselt viis miljonit eurot ettevõtte kohta). Loe lähemalt siit.

Muud meetmed riigi poolt:

  • perioodil 01.03-30.04.2020 kompenseeritakse töövõimetuslehe korral ka 1.-3. päev (info Haigekassa lehel);
  • tavaolukorras oli varem 1.-3. päev hüvitiseta;
  • järgnevad päevadel jääb kehtima sama süsteem: 4.-8. päev hüvitab tööandja 70% ja alates 9. päevast Haigekassa hüvitis 70%;
  • töövõimetuslehte saab töötaja ise alustada digilugu.ee keskkonnas;
  • märtsis-aprillis toimuma pidanud, kuid COVID-19 tõttu ära jäänud kultuuri- ja spordiürituste otseste kulude osa hüvitatakse kuni 3 miljoni euro ulatuses. (Allikas)

Uuri lisa ja küsi 5067751

TÖÖKESKKONNASPETSIALISTI TEENUS

Tulenevalt Töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse § 16 lõige 2 alusel võib tööandja tellida ettevõttesse pädeva töökeskkonnaspetsialisti teenuse, põhjusel, et ei ole ise valmis töökeskkonnaspetsialist olema, ei soovi spetsialisti määrata oma töötliste hulgast või on soov saada pädev töökeskkonnaspetsialisti teenus omaala asjatundjatelt kõige mugavamal viisil.

OÜ Majanduspartner on võimalik tellida töökeskkonnaspetsialisti teenus Teie ettevõttele.

Meie poolt pakutav töökeskkonnaspetsialisti teenus aitab Teil säästa aega ja raha ning keskenduda oma ettevõtte põhitegevusele!

Töökeskkonnaspetsialisti kohustused toetudes seadusele ja tuginedes praktikale:

  • Tööohutuse üldine korraldamine ettevõttes.
  • Süstemaatilise sisekontrolli läbiviimine.
  • Töökeskkonnariskianalüüsi koostamine ja vajadusel töökeskkonna parameetrite mõõtmiste tellimine.
  • Kirjaliku tegevuskava koostamine, toetudes riskianalüüsi tulemustele.
  • Töötajate teavitamine töökeskkonna ohuteguritest.
  • Tervisekontrolli korraldamine töötajatele.
  • Töökeskkonnavolinike valimine (üle 10 töötajaga ettevõttes), esmaabiandjate valimine, töökeskkonnanõukogu kokkukutsumine (üle 50 töötajaga ettevõttes).
  • Esmaabivahendite kättesaadavuse tagamine.
  • Isikukaitsevahendite valik ja töötajatele edastamine
  • Töötaja tööle asumisel esmase-, sissejuhatava juhedamise läbiviimine. Vajadusel täiendjuhendamise läbiviimine
  • Ohutusjuhendite koostamine.
  • Tööõnnetuste ja kutsehaiguste käsitlemine.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, mis hakkas EV kehtima 1999 a. näeb ette, et iga tööandja on kohustatud läbi viima oma ettevõttes/asutuses töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajadusel nende parameetrid ning hinnatakse ohutegurite mõju töötaja tervisele.

Metoodika

Majanduspartner  OÜ poolt läbi viidav riskianalüüs sisaldab :

  • ettevõttes või selle struktuuriüksustes (igas konkreetses allüksuses) kohapeal töötajate töötingimustega tutvumine, tööks vajaliku informatsiooni kogumine, kusjuures võimaluse korral sooviksime läbi viia töötajate ankeetküsitluse;
  • riskianalüüs riskifaktorite ja riskisuuruste määramisega töökohtade ja/või kutsealade lõikes (vormistatuna tabeli kujul). Analüüsi läbiviimisel tuginetakse nähtud-kuuldud andmetele ja töökeskkonna tegurite faktilistele näitajatele (laboratoorsete mõõtmiste andmed). Hinnatakse vastavust kehtivale seadusandlusele, töötervishoiu- ja tööohutuse nõuetele/põhimõtetele, ergonoomiapõhimõtetele, samuti töötingimustest ja töö iseloomust võimalikku tekkida võivat tervisekahju;
  • kokkuvõte esinenud puudustest ja võimalikku tervisekahju põhjustada võivatest töökeskkonnateguritest;
  • töökeskkonna tervendamiseks, riskisuuruste vähendamiseks vajalike abinõude plaani, tegevuskava koostamine;
  • tervisekontrollile kuuluvate töötajate määramine, tervisekontrolle tingivate töökeskkonnategurite määramine, soovitatava tervisekontrolli perioodsuse määramine;
  • töö vormistamine.

Helistage ja ssate pakkumise meilie.

 

Toomas Türnpuu

5067751

EAS UUENENUD TINGIMUSED

EAS-i arendusosaku toetussumma uued tingimused

Prognoositavalt alates 7. aprillist tõuseb arendusosaku toetussumma 35 000-le eurole ning atraktiivsemaks muutuvad ka toetuse tingimused. Toetuse andmise eesmärgiks on väikse ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime suurendamine uuenduslike ja kõrgema lisandväärtusega toodete, teenuse ja tehnoloogiate väljatöötamise kaudu.

Kui palju ja milleks?

Uus toetussumma on 35 000 eurot, toetuse määr moodustab 70% projekti kuludest. Toetatavad tegevused on:

1) prototüübi valmistamine;

2) tootekatsetuste ja tööstusliku eskperimendi korraldamine, teostatavusuuringu läbimine;

3) akrediteerimise, metroloogia, standardimise, vastavushindamise ja sertifitseerimise teenus;

4) tehnoloogiliselt komponentide arendus, testimine ja demonstreerimine;

5) toote- ja teenusearenduse tehnoloogiaalane nõustamine;

6) patendi, kasuliku mudeli või tööstudisainilahenduse alane õiguskaitsealane nõustamine, uuring ja registreerimine.

Teenuse osutajateks saavad olla teadus- ja arendusasutused, insenertehniliste teenuste osutajad, uuendusena infotehnoloogiaalase teenuse osutajad

(EMTAK 6201 – Programmeerimine), biotehnoloogialane teadus- ja arendusteenuse osutajad (EMTAK 7211),

teadus- ja arendustegevus muude loodus- ja tehnikateaduste valdkonnas osutajad

(EMTAK  7219).

Seda kõike koos nõudega, et teenuseosutajal on olemas meeskond tööde teostamiseks ja mille antud tegevusalaalane müügitulu eelmisel majandusaastal oli suurem kui 50 000 eurot.

IT teenuste osa ei toetata näiteks veebipoe ja kodulehe loomist.

Kes saab taotleda?

Toetus saavad taotleda väiksed ja keskmised ettevõtted. Esmakordselt saavad taotleda ka alkoholitootjad. Siiski on taotlemisel ka välistatud tegevusvaldkondi: näiteks põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük ning kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine, kinnisvaraalane tegevus, hasartmängude ja kihlvedude korraldamine, finants- ja kindlustustegevus jne.

Minimaalne projekti pikkus on 4 kuud, maksimaalne 18 kuud. Uuenenud kujul saab toetust taotleda kaks korda. Kahest projektist ühel peab vähemalt ühel olema teenuseosutaja välisriigist.

Mainime ka ära, et suuruneb ka innovatsiooniosaku toetussumma – 6000-le eurole.

Kui antud toetus haakub Sinu ettevõtte arenguplaanidega ning sooviksid kasutada meie abi toetuse taotlemisel, siis anna endast märku juba nüüd:

Toomas Türnpuu

506775

juhtimiskonsultant

PRIA avab mikroettevõtte toetuse

PRIA avab 2020. aasta II pooles mikroettevõtetele seadmetesse ja ehitistesse investeerimiseks toetuse suurusega 150 000 €

Toetuse üldine eesmärk on maapiirkonnas püsiva majandusliku baasi ning sobivate ja atraktiivsete töökohtade loomine. Pria toetust võib taotleda majandustegevuse mitmekesistamiseks ja arendamiseks. Toetuse näol on tegu vähese tähtsusega abiga. Oluline on, et eelnimetatud tegevustega kavandatav investeeringuobjekt asuks maapiirkonnas (ettevõtte registreerimisaadress võib olla ka mujal).

Maapiirkonnaks peetakse:

  • valdu, va Tallinnaga piirnevad vallad (Kiili vald, Viimsi vald, Harku vald, Rae vald, Saue vald, Saku vald);
  • kuni 4000 elanikuga väikelinnu, sh kuni 4000 elanikuga vallasisesed linnad.

 

Kui palju ja milleks?

Toetust antakse seadmete soetamiseks (v.a. sõidu-,veovahend või veesõiduk), ehitise püstitamiseks, laiendamiseks, ümberehitamiseks või parendamiseks ehitusseadustikus sätestatud tingimustel ja korras (sh ettevalmistavad tegevused) ning rändkaupluse sisseseade soetamiseks.

Toetuse suurus on kuni 150 000 eurot ettevõtte kohta ning toetuse määr 40-50% (50% põllumajandustootjatele).

Kes saab taotleda?

Toetust saavad taotleda ainult mikroettevõtjad (vähem kui 10 töötajat, aastakäive ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot). Taotleja peab olema enne taotluse esitamist tegutsenud vähemalt kaks majandusaastat, millest taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta oli vähemalt 12 kuu pikkune.

Voor jaguneb kahe sihtgrupi vahel:

põllumajandustootjatest mikroettevõtjad, kelle omatoodetud põllumajandustoodete (välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustooted) või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu kas koos või eraldi oli mõlemal taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahel majandusaastal üle 4000 euro ja see moodustas mõlemal majandusaastal üle 50 protsendi tema kogu müügitulust;

mittepõllumajandusliku ettevõtlusega tegelev mikroettevõtja, kelle müügitulu oli mõlemal taotluse esitamisele vahetult eelnenud kahel majandusaastal üle 4000 euro.

Taotleja võlakordaja ehk võõrkapitali osakaalu näitaja, mille arvutamisel jagatakse kohustuste summa koguvara summaga, ei tohi olla taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal suurem kui 0,70. Taotleja maksevõime näitaja, mille arvutamisel jagatakse käibevara summa lühiajaliste kohustuste summaga, peab olema taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal suurem kui 1,00.

Ehitise puhul on taotlemisel vaja ehitise kohta ehitusluba, kui see on nõutav ehitusseaduse kohaselt. Ehitis ja selle alune maa peab olema taotleja omandis või on taotleja kasuks seatud hoonestusõigus vähemalt kolmeks aastaks arvates PRIA viimasest väljamaksest.

Ehitis, kuhu seade paigaldatakse, peab olema taotleja omandis või on antud taotlejale kasutamiseks vähemalt kolmeks aastaks arvates PRIA viimasest väljamaksest.

Kui antud toetus haakub Sinu ettevõtte arenguplaanidega ning sooviksid kasutada meie abi toetuse taotlemisel, siis anna endast märku juba nüüd:

 

Toomas Türnpuu

5067751

toomas@majanduspartner.ee