Vabariigi Valitsuse riigireformi kava perioodiks jaanuar 2017 kuni märts 2019

 

1. Vabariigi Valitsus on kokku leppinud riigireformi läbiviimises. Riigireformi on tarvis, kuna Eesti peab edukalt hakkama saama piiratud ressursside tingimustes. Kodanike ootused riigile kasvavad – riik peab pakkuma kvaliteetseid avalikke teenuseid üle Eesti ning olema tulemuslik.

 

2. Riigireformi edukas läbiviimine vajab laiapõhjalist ühiskondlikku kokkulepet riigireformi sisu terviklikuks määratlemiseks parlamendi tasemel, kus on võimalik kokku leppida riigireformi mõiste määratluses ja peamistes sisukomponentides. Samas on riigireformi elluviimiseks vaja tegutseda kohe, mistõttu astub Vabariigi Valitsus järgmise kahe aasta jooksul olulised sammud riigi reformimiseks. Vabariigi Valitsus näeb riigireformi elluviimise vajadust erinevates lõikudes: 1) kohalikud omavalitsused, 2) keskvõim; 3) demokraatia ja kaasamine. Demokraatia ja rahva kaasamise teemadel saab juhtroll olla vaid parlamendil, sest need on täitevvõimu korraldamisest laiemad küsimused. Kuni Riigikogu ei ole otsustanud teisiti, on Vabariigi Valitsuse käsitluse kohaselt riigireformi sisuks avaliku võimu organisatsiooni audit ja ümberkorraldamine koos avaliku võimu funktsioonide, ülesannete ning teostamise viiside ja toimemehhanismide revisjoni ja korrigeerimisega.

 

Riigireformi elluviimise ja riigivalitsemise aluspõhimõtted1

 

3. Tasakaal
4. Riik taotleb regionaalselt tasakaalustatud arengut ning vähendab ääremaastumist.
5. Peab oluliseks avalike ülesannete täitmise mõistliku tasakaalu keskvõimu ja kohalike omavalitsuste vahel. Samuti otsitakse võimalusi avaliku sektori ülesannete täitmise delegeerimiseks era- või kolmandale sektorile.
6. Peab oluliseks rahaliste ressursside jaotuse mõistliku tasakaalu keskvõimu ja kohalike omavalitsuste vahel.
7. Lihtsustab avalike teenuste kättesaadavust elanikele ning hoiab teenuste kvaliteeti.
8. Peab oluliseks avaliku võimu asutuste hajutatust üle Eesti.
9. Toetab otsuste tegemist võimalikult madalal otstarbekal tasandil (lähimuspõhimõte).

 

4. Tõhusus
5. Riik suurendab efektiivsust, vähendab ülemäärast administreerimist, tõhustab bürokraatlikke protsesse, vähendab dubleerimist ametkondade vahel, vähendab õigusloome mahtu, ülereguleerimist ning muudab õigusruumi 1 Koostatud dokumendi „Eesti Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu valitsusliidu aluspõhimõtted 2016-2019“ alusel arusaadavaks.
6. Võtab kasutusele kaasaegseid juhtimispõhimõtteid.
7. Toetab ettevõtluse arendamist ning loob eeldused majanduskasvu saavutamiseks.

 

5. Avatus
6. Riik soodustab demokraatia arengut ning elanike kaasamist otsustusprotsessidesse kõikidel võimutasanditel. Vabaühenduste kaasamine ja osalemine poliitika kujundamises on igapäevaelu kindel osa.
7. Toetab innovatsiooni kõikidel valitsemistasanditel ning on avatud uutele ideedele.

 

Riigireformi eesmärgid

 

6. Tasakaalus riik – majanduslikud ja regionaalsed erisused pealinna ning ülejäänud Eesti keskuste vahel on enam tasakaalus
7. Kohalikud omavalitsused on muutunud tugevamaks ning kogukondade huvid on esindatud kohaliku omavalitsuse tasandil.
8. Omavalitsuslikku laadi ning kohapealset otsustamist võimaldavad ülesanded on koos vajalike ja piisavate ressurssidega riigilt üle antud kohalikele omavalitsustele.
9. Regionaalhalduse korraldust on tõhustatud ning riiklike avalike teenuste pakkumine on tagatud kõikides maakonnakeskustes.
10. Riigipalgalised konkurentsivõimelise töötasuga töökohad on kättesaadavad väljaspool pealinna.

 

7. Tõhus riik – riiklike ülesannete täitmine on muutunud tõhusamaks.
8. Kasutusele on võetud kaasaegsed juhtimispõhimõtted ning juhtimiskvaliteet on paranenud kõikidel tasanditel.
9. Keskvalitsuse asutuste tegevus on muutunud efektiivsemaks, dubleerimised on vähenenud ning avalike ülesannete täitmist on konsolideeritud.
10. Riigiasutuste tugitegevuste konsolideerimisel on edasi liigutud ning saavutatud kokkuhoid administreerimise kuludes.
11. Vabariigi Valitsuse töökorraldus on paindlikum ning astutud on samme õigusloome mahu vähendamiseks.
12. Riigivalitsemise efektiivistamine toetab majanduskasvu saavutamist, halduskoormus ettevõtjatele ja elanikele on vähenenud ning avalike teenuseid pakutakse kasutajasõbralikumalt.

 

8. Avatud riik – Eesti elanikud on kaasatud otsustusprotsessidesse nii kohalikul, kui keskvõimu tasandil.
9. Kasutusele on võetud kaasaegsed kaasamise põhimõtted.
10. Riik ja kohalikud omavalitsused on avatud uutele ideedele.

 

9. Riigireformi eesmärkide saavutamiseks on Vabariigi Valitsuse poolseteks prioriteetideks haldusreform, maavalitsuste reform, riigimajade loomine ning riigiasutuste pealinnast väljaviimine.

 

Eesmärkide poole liikumist iseloomustavad mõõdikud

 

10. Tasakaalus riik
11. 2017. aasta lõpuks elab vähemalt 90% elanikest üle 5000 elanikuga kohalikes omavalitsustes.
12. Tööhõive määr maapiirkonnas vanusegrupis 20–64 aastat on üle 73,2%.
13. 2019. a. märtsiks on keskvalitsuse asutuste töötajate osakaal Tallinnas alla 43,5% (algtase 2016. a. 45%, 2019. a. andmeid on võimalik avalikustada septembris 2019. a.).

 

11. Tõhus riik
12. Valitsussektori töötajate osakaal tööealises elanikkonnas ei suurene (alla 12%) (algtase 2015. a. 12%).
13. Valitsemissektori kulutuste osakaal SKP-s ei kasva (algtase 2015. a. 37,9%).

 

12. Avatud riik
13. Transparency International korruptsioonitajumise indeksi väärtus on üle 70 palli (algtase 2016. a. 70 palli).

 

Riigireformi eesmärkide saavutamist toetavad tegevused

 

13. Tegevused on jaotatud eesmärkide kaupa, kuid enamus neist mõjutavad rohkem kui ühe eesmärgi saavutamist. Kava täieneb jooksvalt vastavalt käimasolevatele ja käivitatavatele analüüsidele ning Vabariigi Valitsuse otsustele.

 

Tasakaalus riik

 

14. Viime ellu haldusreformi (riigihalduse minister, oktoober 2017).
15. Veebruaris 2017. kinnitas valitsus haldusreformi elluviimiseks omavalitsuste algatatud ühinemised ning esitas ühinemisettepaneku omavalitsustele, kus elab endiselt vähem kui 5000 elanikku. Lõpliku otsuse ettepaneku saanud kohalike omavalitsuste liitumise kohta teeb valitsus hiljemalt 15. juulil 2017. a. (riigihalduse minister, juuli 2017).
16. Ettepanekud omavalitsustele tulubaasi ja finantsautonoomia suurendamiseks (riigihalduse minister, rahandusminister, aprill 2017).
17. Omavalituste tulubaasi suurendamiseks neile laekuva tulumaksu osakaalu tõstmine (rahandusminister, mai 2017).
18. Ettepanekud omavalitsustele ülesannete üleandmiseks koos finantseerimisega (riigihalduse minister, aprill 2017).
19. Haldusterritoriaalse muutuste jõustumine kohalike valimistega (riigihalduse minister, oktoober 2017).
20. Kohalike omavalitsuste infotehnoloogilise võimekuse parandamine (riigihalduse minister, detsember 2018).

 

15. Korrastame regionaalhaldust, tagame riigi teenuste kättesaadavuse piirkondades ja riigipalgaliste töökohtade hajutatuse (riigihalduse minister).
16. Maavalitsuste ülesannete hulk on järjekindlalt vähenenud, mistõttu otsustas valitsus jaanuaris 2017. maavalitsuste tegevuse 1. jaanuarist 2018. a lõpetada. Maavalitsuste ülesanded jagatakse ministeeriumide valitsemisala asutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste või nende liitude vahel, andes ülesanded võimalikult madalale otstarbekale tasandile. Maavalitsuste reformi teostamine (riigihalduse minister, jaanuar 2018).
17. Piirkondliku ühistranspordi korralduse uuendamine (majandus- ja taristuminister, oktoober 2017).
18. Valitsus arutas jaanuaris 2017. riigipalgaliste töökohtade pealinnast väljaviimise võimalusi ja põhimõtteid ning veebruaris ja märtsis töökohtade pealinnast väljaviimise aja- ja tegevuskava. Järgmise sammuna hakatakse kava ellu viima  (riigihalduse minister, märts 2019). Töökohtade pealinnast väljaviimise kontekstis analüüsitakse muuhulgas kaugtöökohtade korraldamise senist praktikat ja esitatakse ministeeriumitele ettepanekud kaugtöö laiendamise võimaluste kohta.
19. Veebruaris toetas valitsus riigihalduse ministri esitatud tegevus- ja ajakava riigimajade loomiseks. Järgmiste sammudena lepitakse kokku, milliste avalike teenuste pakkumine riigimajadesse koondatakse, kirjeldatakse riigimajade täpsem toimimine ning koostatakse üldistest põhimõtetest lähtuv rätseplahendus iga maakonna riigimaja jaoks. Riigimajade kontekstis analüüsitakse muuhulgas kaugtöökohtade loomist (riigihalduse minister, jaanuar 2018).

 

Tõhus riik

 

16. Pakume vajadustele vastavaid avalikke teenuseid nutikalt ning muudame avalike teenuste kasutamise kiiremaks ja mugavamaks (ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister).
17. Avalike teenuste ja teabehalduse määruse eelnõu (ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister, märts 2017).
18. Valminud on ülevaade riigiasutuste otsestest avalikest teenustest (sh on asutustes määratud teenuste omanikud ja üldvastutajad; loodud teenuste peakoordinaatorite nõukogu; koostatud on juhised teenuste kirjeldamiseks ja kvaliteedinäitajate arvutamiseks; koostatud on ülevaade ülesannete täitmise protsessidest ning nendega seotud teenustest ja teabest; koostatud ja avaldatud on teenuste loetelu; asutuste sisemised aktid ja juhendid on viidud vastavusse teenuste määrusega) (ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister, juuli

Riigimaja on ühtne teenusvärav kodanikele ja ettevõtetele erinevate riigi (ja potentsiaalselt ka KOVide) nn otseste letiteenuste tarbimiseks, mis paikneb teenuste tarbija seisukohalt võimalikult soodsas füüsilises asukohas vähemalt igas maakonnakeskuses. (2018).

 

17. Vaatame üle riigiasutuste ja riigi poolt loodud organisatsioonide ülesanded ning tõhustame nende juhtimist (riigihalduse minister).
18. Põllumajandusvaldkonna asutuste võimaliku ümberstruktureerimise analüüs ja ettepanekud (maaeluminister ja riigihalduse minister, juuni 2017).
19. Transpordiameti loomise täiendav analüüs ja ettepanekud (majandus- ja taristuminister ning riigihalduse minister, juuli 2018).
20. Tugifunktsioonide ühendamine ministeeriumide ühishoones (riigihalduse minister koos seotud ministritega, august 2017).
21. Riigiüleste ühetaoliste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste kirjeldamise ja hinnastamise mudelite väljatöötamine (riigihalduse minister koos seotud ministritega, september 2017).
22. Kohtute ressursikasutuse ja tööprotsesside optimeerimise väljatöötamiskavatsus (justiitsminister, oktoober 2017).
23. Riiklike laborite optimeerimise analüüs ja ettepanekud (maaeluminister koostöös seotud ministritega, veebruar 2018). g. Karjääriteenuste korrastamise analüüs ja ettepanekud (haridus- ja teadusminister ja tervise- ja tööminister, november 2017).
24. Tuleohutusjärelevalve ja liiklusõnnetuste vormistamise teenuste era- ja/või kolmandale sektorile delegeerimise mõjuanalüüs (siseminister, november 2017).
25. Muuseumivõrgu korrastamise lõpuleviimine (kultuuriminister, detsember 2018).
26. Jätkame koolivõrgu korrastamisega. Riigigümnaasiumide käivitamine Raplas, Viimsis ja Paides (haridus- ja teadusminister, september 2018).

 

18. Vähendame bürokraatiat ja aruandluskohustust nullbürokraatia projekti kaudu (majandus-ja taristuminister, riigihalduse minister, rahandusminister, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister).
19. Bürokraatia vähendamine riigiasutuste ja ettevõtete vahelises suhtlemises. Kokku on 3 aasta jooksul kavas kaotada või leevendada 164 bürokraatlikku nõuet (majandus -ja taristuminister, aprill 2018).
20. Avaliku sektori sisese bürokraatia vähendamine (riigihalduse minister, veebruar 2019).
21. Aruandlus 3.0 – loome riigi toimimiseks olulise väärtusega personali-ja majandusarvestuse andmete automaatse liikumise tehnoloogilise lahenduse, lähtudes minimaalsusest ja lihtsusest. Esimeses etapis realiseeritakse palga ja tööjõu andmete edastamine (rahandusminister, jaanuar 2019).
22. Maksukogumine 2020 – lihtsustame maksude arvestamist ja tasumist, vähendame koormavat kontrollivajadust ja anname senisest parema info toel maksumaksjale tagasisidet, et nende maksuasjad on korras (rahandusminister, esimene etapp 2018).
23. Riigikaitse tõhusamaks korraldamiseks realiseeritakse andmete ristkasutus Kaitseministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi asutuste registrite vahel. Eesmärk on toetada kaitseväekohustuslaste, kutsealuste ja reservväelaste kohustuste täitmise korraldamist ning riigikaitseliste ameti- ja töökohtade üle arvestuse pidamist. Andmevahetuse korraldamise kaudu vähendatakse bürokraatiat riigiasutuste, ettevõtete ja kodanike vahelises suhtlemises ning tagatakse informeeritus kohustuste ja ülesannete täitmiseks. Koordineeritakse töötajate, tervise, sotsiaalkindlustuse, kaitseväekohustuslaste, aadress- ja kontaktandmete andmevahetuse korraldamine (kaitseminister koostöös seotud ministritega, oktoober 2017).

 

19. Viime lõpuni riigiasutuste tugiteenuste tsentraliseerimise ja kinnisvarareformi (riigihalduse minister).
20. Finants-, personali- ja palgaarvestuse tsentraliseerimine Riigi Tugiteenuste Keskusesse, et vähendada finants-, personali- ja palgaarvestusega seotud personali ning nende kulusid (riigihalduse minister, märts 2017).
21. Riigihangete korraldamise tsentraliseerimine vähendamaks hankimisega seotud kulusid (riigihalduse minister, pidev tegevus).
22. Riigiasutuste kasutuses olevate büroopindade vähendamine (büroohoonete üleandmine Riigi Kinnisvara AS-le; kinnisvaraotsuste tsentraliseerimise analüüs ja ettepanekud) (riigihalduse minister, detsember 2017).
23. Riigile vajaliku hoonestatud kinnisvara planeerimise, eelarvestamise ja optimeerimise analüüs ja ettepanekud (riigihalduse minister, veebruar 2018).
24. Ettepanekud riiginõuete konsolideeritud haldamiseks (riigihalduse minister, märts 2017).
25. Avaliku ja erasektori vahelised arveldused hakkavad toimuma e-arvete kaudu, mis võimaldab hoida kokku era- ja avaliku sektori kulusid, vähendada tehnilist tööd ja selleks kuluvat tööaega, tõsta andmete kvaliteeti ja ennetada vigade tekkimist (riigihalduse minister, jaanuar 2018).

 

20. Ajakohastame riigihankeid. Ajakohastame riigihangete korraldust ja läheme täielikult üle elektroonilisele riigihangete süsteemile, mis võimaldab kokku hoida ca 12 miljonit eurot aastas (riigihalduse minister, november 2018).

 

21. Lähtume läbivalt põhimõttest, et absoluutselt kõike ei pea seadustega reguleerima (justiitsminister).
22. Õigusloome mahu vähendamise kava elluviimine (justiitsminister, november 2018).
23. Vabariigi Valitsuse seaduse eelnõu kontseptsioon (justiitsminister, 2017).
24. Halduskorralduse seaduse eelnõu kontseptsioon (justiitsminister, 2017).
25. Eriteenistusi reguleerivate õigusaktide muutmise väljatöötamiskavatsus eesmärgiga ühtlustada teenistusalaseid regulatsioone ja vähendada seeläbi bürokraatiat ja kulusid riigi personali- ja palgaarvestuses (riigihalduse minister, juuni 2017).

 

Avatud riik

 

22. Muudame riigivalitsemise avatumaks ja läbipaistvamaks
23. Analüüs ja ettepanekud presidendivalimiste süsteemi muutmiseks (justiitsminister, 2017).
24. Analüüs ja ettepanekud rahvaalgatuse kehtestamiseks ja rahvahääletuse laiendamiseks (justiitsminister, 2017).
25. Põhiseadusliku järelevalve kohtumenetluse seaduse väljatöötamiskavatsus (justiitsminister, märts 2017).
26. Ettepanekud seaduse muudatusteks erakondade rahastamise läbipaistvuse, kampaania piirangute ja järelevalve suurendamiseks (justiitsminister, mai 2017).
27. Põhiseaduse analüüs (justiitsminister, detsember 2018).

 

23. Muudame riigivalitsemise uuendusmeelsemaks ja kodanikukesksemaks
24. Avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühm katsetab erinevaid uuenduslikke lahendusi ja koostab selle põhjal ettepanekud uuendusmeelsemaks ja kodanikukesksema riigivalitsemiseks (riigisekretär, juuli 2017).

 

24. Muudame riigieelarve läbipaistvamaks
25. Uuendada riigieelarve seadust, et koostada aastast 2019 aastane riigieelarve ja nelja-aastane riigi eelarvestrateegia koos. Eesti läheb 2020. aastaks üle tegevuspõhisele eelarvele. Nende muudatuste tulemusena kasvab eelarvepoliitikas veelgi keskpika vaatega arvestamine, väheneks eelarve koostamise halduskoormus ja suureneks riigieelarve strateegilisus.

Tegevuspõhine eelarve lähtub ressursside planeerimisel arengukavade eesmärkidest, sõltumata rahastusallikast (alates 2021+ perioodist). Sh kavandada Euroopa Liidu struktuurivahendite 2021-2027 periood ühtsetel strateegilistel alustel siseriiklike vahenditega. (rahandusminister, detsember 2018).

2017. Riigivalitsemise kulude vähendamise eesmärgil leppis valitsus veebruaris 2017. kokku tõhustamiskava kontseptsioonis ja algatas ministrite koostöös ettevõtluse ja innovatsiooni valdkonna tõhustamiskava koostamise (rahandusminister, aprill 2018).
2018. Ettepaneku esitamine Hasartmängumaksu Nõukogu kaudu jaotatavate vahendite ümbersuunamiseks valitsemisaladele seatud eesmärkide täitmiseks nii, et praegused nõukogu kaudu otsesed suuremad kasusaajad ei oleks kahjustatud (rahandusminister, aprill 2017).

 

Riigireformi juhtimine ja seotud osapooled

 

25. Riigireformi kujundamisel ja elluviimisel Vabariigi Valitsuse tasandil on keskne roll peaministril ja riigihalduse ministril. Vähemalt üks kord aastas arutatakse riigireformi kui tervikut valitsuskabinetis.

 

26. Riigireformi tegevuste elluviimiseks moodustatakse riigihalduse ministri juhtimisel riigireformi koordinatsioonikogu, mille liikmeteks on esindajad kõikidest ministeeriumidest. Riigireformi sisulise kvaliteedi tõstmise ning erinevate osapoolte kaasamise eesmärgil on moodustatud riigireformi nõukoda, mida juhib riigihalduse minister.

 

27. Peaminister ja riigihalduse minister koordineerivad Vabariigi Valitsuse eest ja nimel riigireformi ettevalmistamist ja elluviimist Riigikoguga, sealhulgas Riigikogu riigireformi arengusuundade väljatöötamise probleemkomisjoniga. Seejuures teeb Vabariigi Valitsus Riigikoguga igakülgset koostööd riigireformi mõiste ja sisu ettevalmistamisel.

 

28. Reformide läbiviimisel lähtutakse mõistlikkuse põhimõttest ja võetakse arvesse kliendikeskset vaadet (teenuste kvaliteet, kättesaadavus, maksumus). Otsuste langetamise aluseks koostatakse mõjuanalüüse, et otsused ja planeeritavad tegevused tervikuna omaksid selget positiivset mõju püstitatud eesmärkide suunas liikumisel.

EAS aitab avalikul sektoril uudseid lahendusi hankida

Juhatuse liikmeid tasub palgata kuu viimasel päeval

15. märts 2016 18:29

 

 

Sellest aastast jõustunud ravikindlustusseaduse muudatus tõi kaasa olukorra, mis võib jätta äriühingu juhatuse liikme, kellele makstakse tasu juhatuse liikmena tegutsemise eest, pikaks perioodiks ravikindlustuseta.

 

 

Muudatuse kohaselt ravikindlustusseaduses kehtib ravikindlustus ainult siis, kui juhatuse liikme eest on deklareeritud sotsiaalmaksumiinimum, mis on 390 eurot. See tähendab ka seda, et ravikindlustus katkeb päevapealt kui juhatuse liikme tasu ei ole õigeaegselt deklareeritud.

Näiteks ettevõte palkab uue juhatuse liikme 01. jaanuaril.  Tasu juhatuse liikmena tegutsemise eest makstakse talle järgmisel kuul ehk siis meie näite puhul veebruaris. Kuna maksud arvestatakse ja deklareeritakse kassapõhiselt, st vastavalt sellele, millal juhatuse liikmele tasu välja maksti, deklareeritakse ja tasutakse tulu- ja sotsiaalmaks 10. märtsiks (eeldusel, et antud päev ei lange nädalavahetusele, sel juhul  pikeneb see periood veelgi mõne päeva võrra). Uue korra kohaselt hakkab juhatuse liikmele kehtima ravikindlustus meie näite puhul alates 11. märtsist, seega ligi 2,5 kuud peale seda kui ta juhatuse liikmena äriühingus tegutsema asus!

Mis oleks parim lahendus antud olukorras? Juhatuse liikmega  tuleks vormistada leping  kuu viimasel päeval ning maksta talle «avansina» 390 eurot brutotasu lepingu vormistamise päeval. Sellisel juhul on juhatuse liige vaid 11 päeva ravikindlustuseta ja tuleb loota, et tal selle aja jooksul ei haigestu ning tal ravikindlustust vaja ei lähe.

Teine võimalus on sõlmida juhatuse liikmega tööleping, mis annab talle sarnased õigused tavatöötajatega kuna siis allub tema töösuhe töölepinguseadusele. Näiteks on inimene ettevõttes finantsosakonna juhataja, kellega on sõlmitud tööleping. Samal ajal on ta ka määratud juhatuse liikmeks. Lepingute sõlmimisel tuleb siiski olla tähelepanelik, et antud näite puhul osakonna juhataja töö oleks eraldi töölõik, mitte ei kopeeritaks töölepingusse juhatuse liikme kohustusi.

Peab teadma, et kui juhatuse liikme tasudelt ei ole töötuskindlutuse makseid, siis töölepingu puhul laieneb see kohustus tavapärasele töötasule.  Samuti reguleeritakse töölepingu alusel sõlmitud töösuhet töölepinguseadusega, mis paneb töötaja võrreldes juhatuse liikme lepinguga paremasse positsiooni eriti lepingu lõpetamisel.

Ainuke positiivne muudatus kogu tekkinud olukorra juures on, et 390 eurone juhatuse liikme tasu võib olla summaarne ehk kui sama isik saab juhatuse liikme tasu näiteks  200 eurot kahest erinevast ettevõttest, kokku 400 eurot, siis on tal ravikindlustus olemas, sest tasu summeeritakse. Tasusid peabki ta aga saama juhatuse liikme tasuna, mitte ühest ettevõttest juhatuse liikme tasu ja teisest ettevõttest töötasu, erinevaid tasuliike ei saa summeerida. Ehk kui sama isik saab 200 eurot juhatuse liikme tasu ja 200 eurot töötasu/palka siis paraku ravikindlustuskaitseks deklareeritavastst tulust jääb väheks.

Viktor Trasberg: Eesti maksusüsteem esindab seda, mida G20 riigid taunivad (3)

Kõigepealt G20-st kui suurriikide suhtlusviisist. See mitteformaalne ühendus sai alguse 15 aastat tagasi. Selle eesmärk on „tuua kokku tähtsamate tööstusriikide ja arengumaade juhid, arutamaks maailmamajanduse globaalseid teemasid“. Nagu nimetusest näha, on osalisi kokku 20, teiste hulgas ka Euroopa Liit kui institutsioon. Seega võib öelda, et ka Eesti esindaja viibis kohal…

G20-riigid katavad kokku 86 protsenti maailma tootmismahust; 76 protsenti maailma väliskaubandusest ja 65 protsenti maailma rahvastikust. Ühendusse kuuluvatest riikidest poole moodustavad suuremad arenenud tööstusriigid, nagu USA, Saksamaa ja Jaapan; teise poole aga suure rahvaarvu ja rikkalike loodusvaradega arengumaad – Brasiilia, Hiina ja India, aga ka Indoneesia ja Saudi-Araabia. Ja Venemaa.

Seega ei ole kuidagi tegemist mingisuguse rikaste lääneriikide klubiga, vaid arengutasemelt erinevate, aga majanduslikult ja poliitiliselt oluliste riikidega maailma erinevates regioonides.

Mis siis neid riike võik ühendada? Kokkusaamiste keskmes on globaalsete arengute, aga eelkõige rahandussüsteemi stabiilsuse ja majanduskasvuga seotud teemade arutelu. Sai ju ka ühenduse kooskäimine alguse pärast 1997. aasta ränka Aasia finantskriisi. Globaliseeruvas ja seotud maailmas tunnetati vajadust majanduspoliitikaid kooskõlastada ja rahandussüsteeme stabiliseerida.

Mida siis riigipead Brisbane’is rääkisid ja mis selles võiks Eestile tähelepanuväärset olla?

Peateema oli ikka majanduskasv ja selle saavutamise strateegiad. Kokkusaamisel kinnitatud tegevuskava toob välja mitu tegurit, mis peaksid riikide majanduskasvu stimuleerima. Suuresti on tegemist väga üldiste deklaratsioonidega ja midagi uut siin meie jaoks ei ole. Aga mõned huvitavad aspektid siiski.

Globaalne eesmärk on saavutada vähemalt kaheprotsendine majanduskasv järgneva viie aasta jooksul. Loomulikult on kasvu kiirus riigiti erinev – Euroopas madalam ja tärkava majandusega riikides kiirem. Globaalse majanduskasvu saavutamiseks peaksid riigid edendama struktuurseid reforme ja tihendama omavahelist koostööd.

Täpsemalt näeb tegevuskava ette keskendumist neljale valdkonnale: infrastruktuuri arendamine; kaubandustõkete vähendamine; uute töövõimaluste leidmine ja konkurentsivõime tugevdamine.

Infrastruktuuri arendamiseks kavatsetakse luua spetsiaalsed asutused, mis aitavad nii siseriiklikke kui ka piiriüleseid projekte korraldada ja rahastada. Üks oluline takistus tundub olevat infrastruktuuriprojektide riiklik rahastamine, sestap püütakse soodustada ka eraraha investeerimist infrastruktuuri.

Teine suund on piiriülese kaubanduse tõkete vähendamine. Eesti jaoks see teemapüstitus ülemäära aktuaalne ei ole, sest oleme niigi väliskaubandusele üpris avatud. Aga teiselt poolt – kui pidada silmas Lääne ja Venemaa vahelist kaubandussanktsioonide sõda, siis tuleb silmad lahti hoida.

Kuna ikka on veel tuntav pangandussüsteemi kriisijärgne ebakindlus, siis rõhutatakse ka vajadust kehtestada finantssektorile selgemad ja efektiivsemad regulatsioonid. Selle teemaga seondub vahetult ka riikide võlakoormuse kontrolli alla saamine.

Eesti jaoks huvitav aspekt on aga G20 näpunäited maksusüsteemi arendamiseks. Rõhutatakse vajadust „kindlustada rahvusvahelise maksusüsteemi õiglus ja kindlustada riikide maksubaas“. Pangem nüüd tähele: rõhutatakse põhimõtet, et „kasumid peavad olema maksustatud neis riikides, kus ettevõtte majandustegevus toimub ja kus lisaväärtus luuakse“.

Tänane Eesti kasumimaksustamise süsteem on sõna-sõnalt selle põhimõttega vastuolus. Meie maksusüsteem teeb võimalikuks Eestis teenitud kasumi suuremahulise maksuvaba väljaveo välisettevõtete poolt. Eestis toimub täpselt see, mida nimetatud deklaratsioon taunib.

G20 lõppdokumendis tunnustati ka rahvusvaheliste maksureeglite täpsustumist ja piiriülese maksude vältimise seire arengut.

Olulise kasvustrateegia valdkonnana räägiti palju ka töökohtade loomise vajadusest ja naiste ning noorte töövõimaluste avardumisest; kliimamuutustest ja muudest olulistest asjadest.

On ilmselge, et pooleteisepäevase kokkusaamise käigus ei ole võimalik maailma globaalprobleeme lahendada. Eelkõige on selliste ürituste eesmärk anda olulistele riigipeadele võimalus otsesuhtluseks. See võimaldab kiiremini reageerida maailma majanduse ja poliitika hetkeprobleemidele – nagu Ebolaga viiruse leviku tõkestamine, sõjaliste konfliktide vaigistamine või otsekohene ja kriitiline suhtumine Venemaa agressiivsesse tegevusse, mis sel kohtumisel ka toimus.

Teine, üldisem eesmärk on seotud indikatsioonide andmisega maailmale selle kohta, mis on olulised probleemid ja kuhu suunda kavatsetakse liikuda. Ja see läheb ka Eestile korda, sest oleme samuti oluline osa maailmast.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata siit.