Category OÜ MAJANDUSPARTNER

Majanduspartner

 

 

OÜ Majanduspartner  moto on “Usaldusväärsus ja kvaliteet”

 

OÜ MAJANDUSPARTNER on projektijuhtimisfirma , kes on Teile abiks struktuurifondide projektitaotluste kirjutamisel, projektijuhtimisel ja hilisema aruandluse koostamisel. Kirjutame kvaliteetse äriplaani ja täidame projektitaotlused.

Majanduspartner pakun töökeskkonnaspetsialisti täisteenust. Täpsemalt saad lugeda Töökeskkonnaspetsialisti teenus

 Aitame Teil hinnata projektiidee sobivust ja leida sobivad finantseerimisallikad ja ette valmistada projektitaotluse

Projektide kirjutamine

Kui Teil on sisukas ja toetuskõlbulik projektiidee, sõlmime lepingu projekti koostamiseks ja hilisemaks esitamiseks konkreetsele potentsiaalsele rahastajale.

OÜ MAJANDUSPARTNER koostab projektitaotlusi sellistele asutustele nagu EAS (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus), KIK (Keskkonna Investeeringute Keskus), KÜSK (Kodanikuühiskonna Sihtkapital), AEF (Avatud Eesti Fond), PRIA (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet), struktuurifondid

Uuri siit!

Projektide kirjutamine

TOETUSMEETME LEIDMINE JA ABIKÕLBULIKKUSE DIAGNOSTIKA

Võimaliku rahastaja leidmine lähtudes ideest, tegevusest ja kulutustest. Teostame idee abikõlbulikkuse diagnostika ja meetmele vastavuse analüüsi.

PROJEKTI KIRJUTAMINE

Projektitaotluse täitmine ja detailse projekti kirjutamine rahastaja nõuete kohaselt.

FINANTSPROGNOOSID

Koostame projekti prognoositava rahavoogude aruande , kasumiaruande ja bilansi.

LISADE KOOSTAMINE

Lisadokumentide koostamine, näiteks majandusaasta aruanded, tegevusload, litsentsid.

ARUANDLUS

Vahe- ja lõpparuanded rahastajale lähtudes kliendi kulu- ja lisadokumentidest.

 

Äriplaani koostamine OÜ MAJANDUSPARTNER aitab äriplaani koostamisel. Äriplaan on äriidee teostamise kirjeldus, mille eesmärk on testida äriidee toimivust teoreetiliselt enne selle praktilist teostamist. Äriplaani ülesehitus sõltub valdkonnast, ärikeskkonna tavadest ja rahastajate nõuetest. Äriplaani koostamisel lähtume olulisuse ja tervikliku kirjeldamise printsiibist! Vaata siit!

Äriplaani koostamine

KOKKUVÕTE

Esitatakse kokkuvõtlikult äriplaani sisu.

ÜLDANDMED

Üldine informatsioon ettevõtte kohta.

ETTEVÕTTE KIRJELDUS

Äriidee, missioon, visioon ja eesmärgid.

KESKKONNA KIRJELDUS

Ettevõtluskeskkonna analüüs, sealhulgas õigusaktid, arengusuunad, ressursid jm.

TOOTED JA TEENUSED

Informatsioon toodete, teenuste ja teenindusprotsessi kohta.

TURG

Ülevaade, mis on toote või teenuse konkurentsieelis kliente ja turgu arvestades.

TEGEVUSPLAAN

Konkreetsed eesmärgid ajaperioodide lõikes.

RISKIANALÜÜS

Võimalike riskide ja investeeringu tasuvuse hindamine.

FINANTSPROGNOOSID

Ennustatakse rahakäivet, kasumit ja bilanssi.

 

Ettevõtte tellimuskoolitused

OÜ MAJANDUSPARTNER pakub laia valikut firmasiseseid tellimuskoolitusi, mis koostatakse “rätsepatöö” meetodil ja kus koolituse ajakava, teemad ja kursuse ülesehitus lepitakse kokku koolituse tellijaga. Vaata siit!

Tellimuskoolitused

FINANTSKOOLITUSED

Pakume laias valikus koolitusi finantsjuhtimise, kulude juhtimise ja controllingu valdkonnast. Tutvu siin!

JUHTIMISKOOLITUSED

Pakume laias valikus juhtimise valdkonna koolitusi. Tutvu siin!

PERSONALIJUHTIMINE

Pakume laias valikus personalijuhtimise valdkonna koolitusi. Tutvu siin!

MARKOMAJANDUS

Pakume laias valikus makromajanduse valdkonna koolitusi. Tutvu siin!

KÕNEKUNTSIKOOL

Kuninga kõnekunstiteater. Vaata siin!

 

Strateegiline juhtimine ja eestvedamine organisatsioonis

Strateegiline juhtimine ja eestvedamine organisatsioonis

 

OÜ MAJANDUSPARTNER pakub majandusorganisatsioonidele strateegilise juhtimise ja eestvedamise kursust, kus avatakse strateegilise juhtimise mõiste, sisu ja meetodid. Organisatsiooni strateegiline arendamine on olulisemaid juhtimise valdkondasid ja juhtimise töövahendeid. Edukaid organisatsioone eristab süstemaatiline strateegiline töö ja oma meeskonna igakülgne arendamine.

OÜ MAJANDUSPARTNER pakub tellimuskoolitust teemal:

 ” Strateegiline juhtimine ja eestvedamine organisatsioonis”

Koolituse teemad;

Strateegiline planeerimine

Strateegilise plaani loomine, formuleerimine

        Planeerimise olemus

Planeerimise erinevad kategooriad

Eesmärkide erinev ajahorisont

Eesmärkide seadmine (SMART printsiibid)

Planeerimise protsess (MBO loogika)

Strateegiline trepp (ajas edasi-tagasi planeerimine)

Strateegiline kontrolli ja tagasisidesüsteem

Tasakaalustatud tulemuskaart (Balance Scorecard)

Strateegiline analüüs

        Väliskeskkonna analüüs

Makrokeskkonna analüüs

Makrokeskkonna dünaamika

Makrokeskkonna näitajad

PEST analüüs

Struktuurifondide avatud taoltusvoorud

OÜ Majanduspartner koostab ettevõtetele ja asutustele projektitaolusi ja äriplaane.

Pakkumise saamiseks helistage 5067751

Kõikide toetuste taotlemise võimalistega saate tutvuda siit

Vabariigi valitsuse tegevuskava

Vabariigi Valitsuse riigireformi kava perioodiks jaanuar 2017 kuni märts 2019

 

  1. Vabariigi Valitsus on kokku leppinud riigireformi läbiviimises. Riigireformi on tarvis, kuna Eesti peab edukalt hakkama saama piiratud ressursside tingimustes. Kodanike ootused riigile kasvavad – riik peab pakkuma kvaliteetseid avalikke teenuseid üle Eesti ning olema tulemuslik.

 

  1. Riigireformi edukas läbiviimine vajab laiapõhjalist ühiskondlikku kokkulepet riigireformi sisu terviklikuks määratlemiseks parlamendi tasemel, kus on võimalik kokku leppida riigireformi mõiste määratluses ja peamistes sisukomponentides. Samas on riigireformi elluviimiseks vaja tegutseda kohe, mistõttu astub Vabariigi Valitsus järgmise kahe aasta jooksul olulised sammud riigi reformimiseks. Vabariigi Valitsus näeb riigireformi elluviimise vajadust erinevates lõikudes: 1) kohalikud omavalitsused, 2) keskvõim; 3) demokraatia ja kaasamine. Demokraatia ja rahva kaasamise teemadel saab juhtroll olla vaid parlamendil, sest need on täitevvõimu korraldamisest laiemad küsimused. Kuni Riigikogu ei ole otsustanud teisiti, on Vabariigi Valitsuse käsitluse kohaselt riigireformi sisuks avaliku võimu organisatsiooni audit ja ümberkorraldamine koos avaliku võimu funktsioonide, ülesannete ning teostamise viiside ja toimemehhanismide revisjoni ja korrigeerimisega.

 

Riigireformi elluviimise ja riigivalitsemise aluspõhimõtted1

 

  1. Tasakaal
  2. Riik taotleb regionaalselt tasakaalustatud arengut ning vähendab ääremaastumist.
  3. Peab oluliseks avalike ülesannete täitmise mõistliku tasakaalu keskvõimu ja kohalike omavalitsuste vahel. Samuti otsitakse võimalusi avaliku sektori ülesannete täitmise delegeerimiseks era- või kolmandale sektorile.
  4. Peab oluliseks rahaliste ressursside jaotuse mõistliku tasakaalu keskvõimu ja kohalike omavalitsuste vahel.
  5. Lihtsustab avalike teenuste kättesaadavust elanikele ning hoiab teenuste kvaliteeti.
  6. Peab oluliseks avaliku võimu asutuste hajutatust üle Eesti.
  7. Toetab otsuste tegemist võimalikult madalal otstarbekal tasandil (lähimuspõhimõte).

 

  1. Tõhusus
  2. Riik suurendab efektiivsust, vähendab ülemäärast administreerimist, tõhustab bürokraatlikke protsesse, vähendab dubleerimist ametkondade vahel, vähendab õigusloome mahtu, ülereguleerimist ning muudab õigusruumi 1 Koostatud dokumendi „Eesti Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu valitsusliidu aluspõhimõtted 2016-2019“ alusel arusaadavaks.
  3. Võtab kasutusele kaasaegseid juhtimispõhimõtteid.
  4. Toetab ettevõtluse arendamist ning loob eeldused majanduskasvu saavutamiseks.

 

  1. Avatus
  2. Riik soodustab demokraatia arengut ning elanike kaasamist otsustusprotsessidesse kõikidel võimutasanditel. Vabaühenduste kaasamine ja osalemine poliitika kujundamises on igapäevaelu kindel osa.
  3. Toetab innovatsiooni kõikidel valitsemistasanditel ning on avatud uutele ideedele.

 

Riigireformi eesmärgid

 

  1. Tasakaalus riik – majanduslikud ja regionaalsed erisused pealinna ning ülejäänud Eesti keskuste vahel on enam tasakaalus
  2. Kohalikud omavalitsused on muutunud tugevamaks ning kogukondade huvid on esindatud kohaliku omavalitsuse tasandil.
  3. Omavalitsuslikku laadi ning kohapealset otsustamist võimaldavad ülesanded on koos vajalike ja piisavate ressurssidega riigilt üle antud kohalikele omavalitsustele.
  4. Regionaalhalduse korraldust on tõhustatud ning riiklike avalike teenuste pakkumine on tagatud kõikides maakonnakeskustes.
  5. Riigipalgalised konkurentsivõimelise töötasuga töökohad on kättesaadavad väljaspool pealinna.

 

  1. Tõhus riik – riiklike ülesannete täitmine on muutunud tõhusamaks.
  2. Kasutusele on võetud kaasaegsed juhtimispõhimõtted ning juhtimiskvaliteet on paranenud kõikidel tasanditel.
  3. Keskvalitsuse asutuste tegevus on muutunud efektiivsemaks, dubleerimised on vähenenud ning avalike ülesannete täitmist on konsolideeritud.
  4. Riigiasutuste tugitegevuste konsolideerimisel on edasi liigutud ning saavutatud kokkuhoid administreerimise kuludes.
  5. Vabariigi Valitsuse töökorraldus on paindlikum ning astutud on samme õigusloome mahu vähendamiseks.
  6. Riigivalitsemise efektiivistamine toetab majanduskasvu saavutamist, halduskoormus ettevõtjatele ja elanikele on vähenenud ning avalike teenuseid pakutakse kasutajasõbralikumalt.

 

  1. Avatud riik – Eesti elanikud on kaasatud otsustusprotsessidesse nii kohalikul, kui keskvõimu tasandil.
  2. Kasutusele on võetud kaasaegsed kaasamise põhimõtted.
  3. Riik ja kohalikud omavalitsused on avatud uutele ideedele.

 

  1. Riigireformi eesmärkide saavutamiseks on Vabariigi Valitsuse poolseteks prioriteetideks haldusreform, maavalitsuste reform, riigimajade loomine ning riigiasutuste pealinnast väljaviimine.

 

Eesmärkide poole liikumist iseloomustavad mõõdikud

 

  1. Tasakaalus riik
  2. 2017. aasta lõpuks elab vähemalt 90% elanikest üle 5000 elanikuga kohalikes omavalitsustes.
  3. Tööhõive määr maapiirkonnas vanusegrupis 20–64 aastat on üle 73,2%.
  4. 2019. a. märtsiks on keskvalitsuse asutuste töötajate osakaal Tallinnas alla 43,5% (algtase 2016. a. 45%, 2019. a. andmeid on võimalik avalikustada septembris 2019. a.).

 

  1. Tõhus riik
  2. Valitsussektori töötajate osakaal tööealises elanikkonnas ei suurene (alla 12%) (algtase 2015. a. 12%).
  3. Valitsemissektori kulutuste osakaal SKP-s ei kasva (algtase 2015. a. 37,9%).

 

  1. Avatud riik
  2. Transparency International korruptsioonitajumise indeksi väärtus on üle 70 palli (algtase 2016. a. 70 palli).

 

Riigireformi eesmärkide saavutamist toetavad tegevused

 

  1. Tegevused on jaotatud eesmärkide kaupa, kuid enamus neist mõjutavad rohkem kui ühe eesmärgi saavutamist. Kava täieneb jooksvalt vastavalt käimasolevatele ja käivitatavatele analüüsidele ning Vabariigi Valitsuse otsustele.

 

Tasakaalus riik

 

  1. Viime ellu haldusreformi (riigihalduse minister, oktoober 2017).
  2. Veebruaris 2017. kinnitas valitsus haldusreformi elluviimiseks omavalitsuste algatatud ühinemised ning esitas ühinemisettepaneku omavalitsustele, kus elab endiselt vähem kui 5000 elanikku. Lõpliku otsuse ettepaneku saanud kohalike omavalitsuste liitumise kohta teeb valitsus hiljemalt 15. juulil 2017. a. (riigihalduse minister, juuli 2017).
  3. Ettepanekud omavalitsustele tulubaasi ja finantsautonoomia suurendamiseks (riigihalduse minister, rahandusminister, aprill 2017).
  4. Omavalituste tulubaasi suurendamiseks neile laekuva tulumaksu osakaalu tõstmine (rahandusminister, mai 2017).
  5. Ettepanekud omavalitsustele ülesannete üleandmiseks koos finantseerimisega (riigihalduse minister, aprill 2017).
  6. Haldusterritoriaalse muutuste jõustumine kohalike valimistega (riigihalduse minister, oktoober 2017).
  7. Kohalike omavalitsuste infotehnoloogilise võimekuse parandamine (riigihalduse minister, detsember 2018).

 

  1. Korrastame regionaalhaldust, tagame riigi teenuste kättesaadavuse piirkondades ja riigipalgaliste töökohtade hajutatuse (riigihalduse minister).
  2. Maavalitsuste ülesannete hulk on järjekindlalt vähenenud, mistõttu otsustas valitsus jaanuaris 2017. maavalitsuste tegevuse 1. jaanuarist 2018. a lõpetada. Maavalitsuste ülesanded jagatakse ministeeriumide valitsemisala asutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste või nende liitude vahel, andes ülesanded võimalikult madalale otstarbekale tasandile. Maavalitsuste reformi teostamine (riigihalduse minister, jaanuar 2018).
  3. Piirkondliku ühistranspordi korralduse uuendamine (majandus- ja taristuminister, oktoober 2017).
  4. Valitsus arutas jaanuaris 2017. riigipalgaliste töökohtade pealinnast väljaviimise võimalusi ja põhimõtteid ning veebruaris ja märtsis töökohtade pealinnast väljaviimise aja- ja tegevuskava. Järgmise sammuna hakatakse kava ellu viima  (riigihalduse minister, märts 2019). Töökohtade pealinnast väljaviimise kontekstis analüüsitakse muuhulgas kaugtöökohtade korraldamise senist praktikat ja esitatakse ministeeriumitele ettepanekud kaugtöö laiendamise võimaluste kohta.
  5. Veebruaris toetas valitsus riigihalduse ministri esitatud tegevus- ja ajakava riigimajade loomiseks. Järgmiste sammudena lepitakse kokku, milliste avalike teenuste pakkumine riigimajadesse koondatakse, kirjeldatakse riigimajade täpsem toimimine ning koostatakse üldistest põhimõtetest lähtuv rätseplahendus iga maakonna riigimaja jaoks. Riigimajade kontekstis analüüsitakse muuhulgas kaugtöökohtade loomist (riigihalduse minister, jaanuar 2018).

 

Tõhus riik

 

  1. Pakume vajadustele vastavaid avalikke teenuseid nutikalt ning muudame avalike teenuste kasutamise kiiremaks ja mugavamaks (ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister).
  2. Avalike teenuste ja teabehalduse määruse eelnõu (ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister, märts 2017).
  3. Valminud on ülevaade riigiasutuste otsestest avalikest teenustest (sh on asutustes määratud teenuste omanikud ja üldvastutajad; loodud teenuste peakoordinaatorite nõukogu; koostatud on juhised teenuste kirjeldamiseks ja kvaliteedinäitajate arvutamiseks; koostatud on ülevaade ülesannete täitmise protsessidest ning nendega seotud teenustest ja teabest; koostatud ja avaldatud on teenuste loetelu; asutuste sisemised aktid ja juhendid on viidud vastavusse teenuste määrusega) (ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister, juuli

Riigimaja on ühtne teenusvärav kodanikele ja ettevõtetele erinevate riigi (ja potentsiaalselt ka KOVide) nn otseste letiteenuste tarbimiseks, mis paikneb teenuste tarbija seisukohalt võimalikult soodsas füüsilises asukohas vähemalt igas maakonnakeskuses. (2018).

 

  1. Vaatame üle riigiasutuste ja riigi poolt loodud organisatsioonide ülesanded ning tõhustame nende juhtimist (riigihalduse minister).
  2. Põllumajandusvaldkonna asutuste võimaliku ümberstruktureerimise analüüs ja ettepanekud (maaeluminister ja riigihalduse minister, juuni 2017).
  3. Transpordiameti loomise täiendav analüüs ja ettepanekud (majandus- ja taristuminister ning riigihalduse minister, juuli 2018).
  4. Tugifunktsioonide ühendamine ministeeriumide ühishoones (riigihalduse minister koos seotud ministritega, august 2017).
  5. Riigiüleste ühetaoliste info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste kirjeldamise ja hinnastamise mudelite väljatöötamine (riigihalduse minister koos seotud ministritega, september 2017).
  6. Kohtute ressursikasutuse ja tööprotsesside optimeerimise väljatöötamiskavatsus (justiitsminister, oktoober 2017).
  7. Riiklike laborite optimeerimise analüüs ja ettepanekud (maaeluminister koostöös seotud ministritega, veebruar 2018). g. Karjääriteenuste korrastamise analüüs ja ettepanekud (haridus- ja teadusminister ja tervise- ja tööminister, november 2017).
  8. Tuleohutusjärelevalve ja liiklusõnnetuste vormistamise teenuste era- ja/või kolmandale sektorile delegeerimise mõjuanalüüs (siseminister, november 2017).
  9. Muuseumivõrgu korrastamise lõpuleviimine (kultuuriminister, detsember 2018).
  10. Jätkame koolivõrgu korrastamisega. Riigigümnaasiumide käivitamine Raplas, Viimsis ja Paides (haridus- ja teadusminister, september 2018).

 

  1. Vähendame bürokraatiat ja aruandluskohustust nullbürokraatia projekti kaudu (majandus-ja taristuminister, riigihalduse minister, rahandusminister, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister).
  2. Bürokraatia vähendamine riigiasutuste ja ettevõtete vahelises suhtlemises. Kokku on 3 aasta jooksul kavas kaotada või leevendada 164 bürokraatlikku nõuet (majandus -ja taristuminister, aprill 2018).
  3. Avaliku sektori sisese bürokraatia vähendamine (riigihalduse minister, veebruar 2019).
  4. Aruandlus 3.0 – loome riigi toimimiseks olulise väärtusega personali-ja majandusarvestuse andmete automaatse liikumise tehnoloogilise lahenduse, lähtudes minimaalsusest ja lihtsusest. Esimeses etapis realiseeritakse palga ja tööjõu andmete edastamine (rahandusminister, jaanuar 2019).
  5. Maksukogumine 2020 – lihtsustame maksude arvestamist ja tasumist, vähendame koormavat kontrollivajadust ja anname senisest parema info toel maksumaksjale tagasisidet, et nende maksuasjad on korras (rahandusminister, esimene etapp 2018).
  6. Riigikaitse tõhusamaks korraldamiseks realiseeritakse andmete ristkasutus Kaitseministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi asutuste registrite vahel. Eesmärk on toetada kaitseväekohustuslaste, kutsealuste ja reservväelaste kohustuste täitmise korraldamist ning riigikaitseliste ameti- ja töökohtade üle arvestuse pidamist. Andmevahetuse korraldamise kaudu vähendatakse bürokraatiat riigiasutuste, ettevõtete ja kodanike vahelises suhtlemises ning tagatakse informeeritus kohustuste ja ülesannete täitmiseks. Koordineeritakse töötajate, tervise, sotsiaalkindlustuse, kaitseväekohustuslaste, aadress- ja kontaktandmete andmevahetuse korraldamine (kaitseminister koostöös seotud ministritega, oktoober 2017).

 

  1. Viime lõpuni riigiasutuste tugiteenuste tsentraliseerimise ja kinnisvarareformi (riigihalduse minister).
  2. Finants-, personali- ja palgaarvestuse tsentraliseerimine Riigi Tugiteenuste Keskusesse, et vähendada finants-, personali- ja palgaarvestusega seotud personali ning nende kulusid (riigihalduse minister, märts 2017).
  3. Riigihangete korraldamise tsentraliseerimine vähendamaks hankimisega seotud kulusid (riigihalduse minister, pidev tegevus).
  4. Riigiasutuste kasutuses olevate büroopindade vähendamine (büroohoonete üleandmine Riigi Kinnisvara AS-le; kinnisvaraotsuste tsentraliseerimise analüüs ja ettepanekud) (riigihalduse minister, detsember 2017).
  5. Riigile vajaliku hoonestatud kinnisvara planeerimise, eelarvestamise ja optimeerimise analüüs ja ettepanekud (riigihalduse minister, veebruar 2018).
  6. Ettepanekud riiginõuete konsolideeritud haldamiseks (riigihalduse minister, märts 2017).
  7. Avaliku ja erasektori vahelised arveldused hakkavad toimuma e-arvete kaudu, mis võimaldab hoida kokku era- ja avaliku sektori kulusid, vähendada tehnilist tööd ja selleks kuluvat tööaega, tõsta andmete kvaliteeti ja ennetada vigade tekkimist (riigihalduse minister, jaanuar 2018).

 

  1. Ajakohastame riigihankeid. Ajakohastame riigihangete korraldust ja läheme täielikult üle elektroonilisele riigihangete süsteemile, mis võimaldab kokku hoida ca 12 miljonit eurot aastas (riigihalduse minister, november 2018).

 

  1. Lähtume läbivalt põhimõttest, et absoluutselt kõike ei pea seadustega reguleerima (justiitsminister).
  2. Õigusloome mahu vähendamise kava elluviimine (justiitsminister, november 2018).
  3. Vabariigi Valitsuse seaduse eelnõu kontseptsioon (justiitsminister, 2017).
  4. Halduskorralduse seaduse eelnõu kontseptsioon (justiitsminister, 2017).
  5. Eriteenistusi reguleerivate õigusaktide muutmise väljatöötamiskavatsus eesmärgiga ühtlustada teenistusalaseid regulatsioone ja vähendada seeläbi bürokraatiat ja kulusid riigi personali- ja palgaarvestuses (riigihalduse minister, juuni 2017).

 

Avatud riik

 

  1. Muudame riigivalitsemise avatumaks ja läbipaistvamaks
  2. Analüüs ja ettepanekud presidendivalimiste süsteemi muutmiseks (justiitsminister, 2017).
  3. Analüüs ja ettepanekud rahvaalgatuse kehtestamiseks ja rahvahääletuse laiendamiseks (justiitsminister, 2017).
  4. Põhiseadusliku järelevalve kohtumenetluse seaduse väljatöötamiskavatsus (justiitsminister, märts 2017).
  5. Ettepanekud seaduse muudatusteks erakondade rahastamise läbipaistvuse, kampaania piirangute ja järelevalve suurendamiseks (justiitsminister, mai 2017).
  6. Põhiseaduse analüüs (justiitsminister, detsember 2018).

 

  1. Muudame riigivalitsemise uuendusmeelsemaks ja kodanikukesksemaks
  2. Avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühm katsetab erinevaid uuenduslikke lahendusi ja koostab selle põhjal ettepanekud uuendusmeelsemaks ja kodanikukesksema riigivalitsemiseks (riigisekretär, juuli 2017).

 

  1. Muudame riigieelarve läbipaistvamaks
  2. Uuendada riigieelarve seadust, et koostada aastast 2019 aastane riigieelarve ja nelja-aastane riigi eelarvestrateegia koos. Eesti läheb 2020. aastaks üle tegevuspõhisele eelarvele. Nende muudatuste tulemusena kasvab eelarvepoliitikas veelgi keskpika vaatega arvestamine, väheneks eelarve koostamise halduskoormus ja suureneks riigieelarve strateegilisus.

Tegevuspõhine eelarve lähtub ressursside planeerimisel arengukavade eesmärkidest, sõltumata rahastusallikast (alates 2021+ perioodist). Sh kavandada Euroopa Liidu struktuurivahendite 2021-2027 periood ühtsetel strateegilistel alustel siseriiklike vahenditega. (rahandusminister, detsember 2018).

  1. Riigivalitsemise kulude vähendamise eesmärgil leppis valitsus veebruaris 2017. kokku tõhustamiskava kontseptsioonis ja algatas ministrite koostöös ettevõtluse ja innovatsiooni valdkonna tõhustamiskava koostamise (rahandusminister, aprill 2018).
  2. Ettepaneku esitamine Hasartmängumaksu Nõukogu kaudu jaotatavate vahendite ümbersuunamiseks valitsemisaladele seatud eesmärkide täitmiseks nii, et praegused nõukogu kaudu otsesed suuremad kasusaajad ei oleks kahjustatud (rahandusminister, aprill 2017).

 

Riigireformi juhtimine ja seotud osapooled

 

  1. Riigireformi kujundamisel ja elluviimisel Vabariigi Valitsuse tasandil on keskne roll peaministril ja riigihalduse ministril. Vähemalt üks kord aastas arutatakse riigireformi kui tervikut valitsuskabinetis.

 

  1. Riigireformi tegevuste elluviimiseks moodustatakse riigihalduse ministri juhtimisel riigireformi koordinatsioonikogu, mille liikmeteks on esindajad kõikidest ministeeriumidest. Riigireformi sisulise kvaliteedi tõstmise ning erinevate osapoolte kaasamise eesmärgil on moodustatud riigireformi nõukoda, mida juhib riigihalduse minister.

 

  1. Peaminister ja riigihalduse minister koordineerivad Vabariigi Valitsuse eest ja nimel riigireformi ettevalmistamist ja elluviimist Riigikoguga, sealhulgas Riigikogu riigireformi arengusuundade väljatöötamise probleemkomisjoniga. Seejuures teeb Vabariigi Valitsus Riigikoguga igakülgset koostööd riigireformi mõiste ja sisu ettevalmistamisel.

 

  1. Reformide läbiviimisel lähtutakse mõistlikkuse põhimõttest ja võetakse arvesse kliendikeskset vaadet (teenuste kvaliteet, kättesaadavus, maksumus). Otsuste langetamise aluseks koostatakse mõjuanalüüse, et otsused ja planeeritavad tegevused tervikuna omaksid selget positiivset mõju püstitatud eesmärkide suunas liikumisel.

SA Arhimedes ja Eesti Teadusagentuur Nutikas toetusmeede

NUTIKAS toetusmeetme teine taotlusvoor annab rohkem raha ettevõtte käsutusse

SA Archimedes ja Eesti Teadusagentuur pakuvad ettevõtetele taas toetust teadusasutustelt rakendusuuringute või tootearendusprojektide tellimiseks. 23. jaanuarist avatud nutika spetsialiseerumise rakendusuuringute toetusmeetme (NUTIKAS) teises taotlusvoorus on pööratud varasemast rohkem tähelepanu kulutustele, mida tehakse teadusasutuselt tellitava arendusprojekti ellu viimiseks ettevõtte sees.

Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsler Indrek Reimand märkis, et NUTIKAS toetusmeede on muudetud ettevõtetele märksa atraktiivsemaks. „Anname ettevõtetele rohkem vabadust ja võimalusi toetussummade kasutamisel, et suurendada nende huvi teadlastelt rakendusuuringute ja tootearendusprojektide tellimise vastu. Erasektori tellimusel või ettevõtetega koostöös toimuva teadus- ja arendustegevuse soodustamine on ühe eesmärgina toodud välja ka valitsuse tegevusprogrammis.“

Toetussumma ühe projekti kohta on 20 tuhat kuni 2 miljonit eurot. Sellest vähemalt 80 protsenti peab moodustama teadusasutuselt tellitav rakendusuuring või tootearendus. Kuni 20 protsenti toetuse summast on aga lubatud kasutada nende kulude katteks, mis tehakse projektiga seonduvalt ettevõtte sees. Võrreldes esimese taotlusvooruga on laienenud abikõlbulike kulude ring ning on suurenenud nende kulude osakaal.

NUTIKAS toetuse määr on 25-70 protsenti projekti abikõlbulike kulude maksumusest. Täpne ulatus sõltub ettevõtte suurusest ja sellest, kas tellitav projekt on rakendusuuring või tootearendus.

Vooru lõpuni üheksa miljonit eurot

Taotlusi saavad esitada Eesti äriregistrisse kantud ettevõtted, kes võivad kaasata ka projekti tulemustest  huvitatud partnereid. Taotlemine toimub elektrooniliselt Eesti Teadusinfosüsteemis (ETIS). Taotlusvooru eelarve on üheksa miljonit eurot. Taotlusvoor kestab kuni 20.12.2017 või eelarvemahu täitumiseni.  

Toetustingimusi tutvustatakse lähemalt infopäevadel 30.01.17 Tartus ja 31.01.17 Tallinnas. Infopäevadele saab eelnevalt registreeruda kuni 29. jaanuarini või kohtade täitumiseni siin.

„Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ on Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusmeede, mille eesmärk on soodustada koostööd ettevõtete ning teadus- ja arendusasutuste vahel, suunates teaduasutusi rohkem arendama ettevõtetele olulisi valdkondi. Aastani 2022 on toetusmeetmes kasutamiseks 26,6 miljonit eurot. Raha selleks tuleb Euroopa Regionaalarengufondist ja Eesti riigilt.

Lisainfo:
Taotlusvooru info SA Archimedese kodulehel
Ülevaatlik infovoldik veebis
Ettevõtetele teaduspartneriks sobilikud Eesti teadus- ja arendusasutused SA Eesti Teadusagentuuri kodulehel
Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade kirjeldus

Kontakt:
Tea Tassa – SA Archimedes meetmehoidja, tel 730 0396, tea.tassa@archimedes.ee
Viktor Muuli  – ETAg, nutika spetsialiseerumise valdkonna juht, 730 0325, viktor.muuli@etag.ee

Teate edastas
Piret Ehrenpreis
Kommunikatsioonispetsialist
Eesti Teadusagentuur
58160090

Ettevõtte strateegilise juhtimise diagnostika

Ettevõte strateegilise juhtimise diagnostika, juhtimisprobleemide analüüs ja muudatuste kava koostamine

 

Ettevõtte strateegiline juhtimine on  võtmetähtsusega juhtimisfunktsioon , mis ebastabiilses majanduskeskkonnas omandab erilise rolli. Mis võivad ettevõttes olla ja on need sisulised probleemid, mis takistavad ettevõtte strateegia elluviimist ja ettevõtte arengut?

Esiteks, eksisteerib pidev konflikt ja lõhe tegeliku olukorra ja firma poolt fikseeritud strateegiliste eesmärkide vahel. Näidetena võib tuua olukorra, kus eksisteerivad suured käärid ettevõtte planeeritud finantsmajanduslike näitajate ja tegelike majandustulemuste vahel. Milliseid olulisi näitajaid ettevõtte tulemuslikkuse hindamisel on arvesse võetud (näit müügimaht, ROI, klientide rahulolu, turuosa jms.) ja mis on põhjuseks, kui eesmärke ei täideta ning ettevõtte majandustulemused halvenevad. Siin tuleks analüüsida, millised sisemised ja välised tegurid takistavad planeeritud majandustulemuste saavutamist.

Teiseks , ettevõtte juhtkond ei suuda kainelt ja realistlikult valitsevat olukorda hinnata ja lahendusi välja pakkuda. Sageli viibitakse nn „mugavustsoonis“ ja ei taheta tunnistada eksisteerivaid probleeme, nende olemust ja sisu. Põhjuseks võivad olla soov ebameeldivate probleemidele lahenduste otsimisel aega venitada ja otsustamist edasi lükata. Sageli ei tunta ka vastavaid metoodikaid ja juhtimistehnikaid probleemide põhjuste väljaselgitamiseks. Näiteks teenindusettevõttes võib klientide rahulolu langeda mitmel põhjusel: näit langeb teeninduskvaliteet, väheneb töötajate motivatsioon, seoses voolavusega halveneb teenindajate erialane väljaõpe ja teeniduskultuur jms. Sageli võivad probleemid olla esile kerkinud väljaspool konkreetse juhi tegevusvaldkonda. Probleemid võivad esineda varjatul kujul ja võivad olla seotud erinevate faktoritega, mis esmapilgul ei ole ilma põhjalikuma analüüsi ja aruteluta nähtavad.

Kolmandaks , organisatsioonis töötavad või on tööle asunud isikud, kellel on “värske pilk” ja nägemine organisatsioonis toimuvatele probleemidele ja kes on huvitatud ettevõtte olukorra kaardistamisest ja hindamisest, uute strateegiate kavandamisest ja võimalike probleemide lahendamisest. Sageli on need inimesed ettevõtetes, kes on huvitatud võimalike arengu- ja muudatusteprotsesside käivitamisest. Need võivad olla ettevõtte omanike ringi kuuluvad isikud, aga ka tegevjuhtkonda palgatud isikud. Allpool loetelu täheldatud ettevõtte üldistest strateegiliste probleemide ilmingutest.

  • Ettevõtte finantsnäitajate halvenemine;
  • Müügiplaanide mitte täitmine;
  • Rahulolematute klientide hulga suurenemine;
  • Klientide kaotus;
  • Tootmiskadude ja praagi suurenemine;
  • Laoseisu suurenemine;
  • Ettenägematute kulude suurenemine;
  • Tellimuste ja projektide täitmise tähtaegade pikenemine;
  • Suur personali voolavus,
  • Personali madal kvalifikatsioon;
  • Teostatud tööde ja osutatud teenuste kvaliteedi halvenemine;
  • Debitoorse ja kreditoorse võlgnevuse suurenemine. Madal tööviljakus ja tootlikus;
  • Ettevõttesiseste konfliktsituatsioonide hulga kasv;
  • Probleemid organisatsiooni juhtimises;
  • Vastuseis muudatustele, uuenduste kartus;
  • Аutokraatia ja ettevõtte üksustevahelise koostöö halvenemine;
  • Puudused palgapoliitikas, demotiveeriv juhtimisstiil. Meeskonnatöö puudumine;
  • Töötajate rahulolu, loojalsuse ja töömotivatsiooni vähenemine;

Kuidas kaasata strateegiakonsultante ja mida strateegilise juhtimise konsultatsiooniprojekti realiseerimise tulemusena saavutatakse

Ettevõtte funktsioneerimise, eesmärgipärase ja tulemusliku tegutsemise eelduseks on ettevõtte strateegia arendamine. Parimate majandustulemuste saavutamiseks peavad ettevõtted pidevalt tegutsema oma ettevõtte strateegia täiendamise ja arendamisega ning püstitatud eesmärkide realiseerimisega. Oluliseks sisendiks on siin ettevõtte töötajaskond ning nende emotsionaalne sidumine ettevõtte strateegia ja selle elluviimisega.

Ettevõttel on sageli objektiivsetest ja subjektiivsetest põhjustest tulenevalt otstarbekas kaasata strateegiakonsultante, kes on abiks strateegia ja juhtimisprobleemide analüüsimisel, muudatuste kava väljatöötamisel ja uuenduste käivitamisel.

Konsultantide kaasamise faas eeldab eelkõige ettevõtte poolset valmisolekut väliste konsultantide kaasamiseks. Sellele järgneb pädevate strateegiakonsultantide otsimise ja ettevõtte strateegilise juhtimise valdkonda kaasamise faas.

Esiteks, strateegiakonsultandid külastavad ettevõtet, räägivad läbi strateegia arendamise vajadused, nägemuse ja  eelseisva konsultatsiooniprojektiga seotud ootused ning probleemid, kaardistavad muudatusvajadused , analüüsivad ja kaardistavad ettevõtte strateegilise juhtimise hetkeseisundit.

Teiseks, strateegiakonsultandid analüüsivad ja kaardistavad strateegia arendamise vajaduse, koostavad ja pakuvad välja strateegilise arendustegevuse ja muudatuste protsessi aja- ja tegevuskava, samuti sisekoolituse lähteülesande

Kolmandaks, realiseerivad strateegilise juhtimise arendamise projekti vastavalt sõlmitud konsultatsioonilepingule.

Projekti teostamise faasis peavad ettevõte juhtkond ja töötajad olema informeeritud strateegilise juhtimise arendamise projektist ja kaasatud projekti teostamisse. Juhtimiskonsultandid peavad saama teha oma tööd ja omama ligipääsu informatsioonile. Konsultantide töö algab intervjuude kokkuleppimise ja alusdokumentide kogumisega. Selleks kasutatakse spetsiaalseid juhtimise analüüsi meetodeid ja protseduure. Konsultantide töö eesmärgiks on ettevõtte probleemide loogiline ja analüütiline mõtestamine, tekkinud strateegilise juhtimise probleemide sisuliste põhjuste väljatoomine, probleemide puu kirjeldamine ja lõpuks ettevõtte strateegilise juhtimise arenguks vajalike meetmete ja ettepanekute väljatöötamine ning muudatuste tegevuskava koostamine. Kõige esmase meetodina kasutatakse intervjuude läbiviimist ettevõtte juhtkonna ja töötajatega. Konsultandid püüavad vastavaid juhtimistehnikaid kasutades välja selgitada probleemide olemuse ja tekkepõhjuse. Keskendutakse võimalike lahendusteede ja meetodite otsimisele. Konsultandid kasutavad probleemide väljaselgitamiseks ka dokumentide analüüsi, kohtumisi andmete saamiseks, diagnostilist jälgimist ja muid juhtimismeetodeid. Konsultandid grupeerivad ja järjestavad probleemid tulenevalt probleemide kaalukusest ja teevad ettepanekuid probleemide lahendamise järjekorra ja viiside osas. Konsultatsiooniprojekti käigus realiseeritakse ettevõttes kokkulepitud strateegilise arendamise- ja koolituse kavad. Kõikides strateegilise juhtimise konsultatsiooniprojekti faasides töötatakse aktiivselt koostöö juhtkonnaga, informeerides oma tegevustest ja kaasates juhtkonda.

Strateegilise juhtimise projekti lõppfaasis koostavad konsultandid strateegia arendamise projekti raporti ja kokkuvõtte, kus analüüsitakse projekti tulemuslikkust ja antakse tagasisidet teostatakse projektis osalejate arvamustest ja kokkuvõtetest. Üldjuhul teevad konsultandid vastavalt kokkuleppele ettepanekuid ettevõtte strateegilise juhtimise arendamise jätkukavade osas.

Edukas strateegilise juhtimise konsultatsiooniprojekt aitab ettevõtetel leida lahendusi tekkinud probleemidele, pakkudes välja lahendusi ja ettevalmistades strateegilise juhtimise valdkonna juhtimisotsuseid. 

 

Viimsi,

 

Toomas Türnpuu

Personalijuhi teenus

Majandusplogo2016

 

 

Majanduspartner OÜ  pakub väikefirmadele personalijuhi teenust, mis on sobilik eelkõige ettevõttele, kel puudub püsivalt oma personalijuht või vajatakse lühiajaliselt personalivaldkonna spetsialisti.

Helista +372 50 67751 ja saad pakkumise

Ettevõtte suurusest tulenevalt ei ole täiskoormusega personalijuhi palkamine alati otstarbekas ning põhjendatud.

Pakutava teenuse eesmärk on pakkuda ettevõttele kokkulepitud mahus personalijuhi teenust.

Teenus võib sisaldada näiteks kombinatsiooni alljärgnevatest tegevustest või valikut nendest:

  • personalivaldkonna regulatsioonid, tööõiguse,  vajaliku dokumentatsiooni vormistamine ja valdkonna konsultatsioonid;
  • ettevõtte juhtkonna nõustamine ja konsulteerimine töösuhete alastes küsimustes s.h. personalidokumentide loomine ja järjepidev haldamine (töölepingu kirjalikud dokumendid, ametijuhendid, isikuandmete haldamine jm ;seadusandlusega reguleeritud dokumentatsioon)
  • tööseadusandluse muudatuste jälgimine ja ettevõttes rakendamine;
  • tööandja töökorralduslike dokumentide koostamine;
  • puhkuseajakavade koostamine;
  • ülesütlemisavalduste koostamine ja  töösuhte lõpetamise vormistamine;

  Motivatsiooni ja tasustamise valdkonna teenused:

  • Rahulolu- ja motivatsiooniuuringute läbiviimist
  • Motivatsioonisüsteemi loomist
  • Palgakorralduse süsteemi loomist
  • Ametikohtade hindamist
  • Töötajate töösoorituse hindamist
  • Motivatsiooni- ja töötasustamise süsteemide haldamist 

OÜ Majanduspartnert pakub ettevõtetele koolitusvajaduse auditi teostamist ja alljärgnevaid teenuseid :

  • arenguvestluste süsteemi loomisel
  • koolitus- ja arenguvajaduste väljaselgitamist
  • koolitus- ja arenguplaanide koostamist
  • koolituste  ja eriürituste korraldamist tulenevalt kliendi vajadustest 

Personaliarvestuse teenus

Personaliarvestuse eesmärgiks on töösuhteid reguleerivast seadusandlusest tulenevate nõuete korrektne ja ajakohane täitmine.

  • Töölepingute, isikuandmete ja ametikirjelduste haldamine
  • Ettevõtte siseregulatsiooni dokumentide koostamine (sisekord, dokumendihaldus, puhkusegraafikute koostamise ja puhkusearvestuse pidamise korraldamine
  • Personalistatistika ja arvestuse pidamine (personali voolavus, töötajate vanus, haridus, koolitused, haigused jne)
  • Palgaarvestuse korraldamine
  • Personalialaste käskkirjade ja  korralduste vormistamine
  • Tõendite ja iseloomustuste koostamine töötajatele.

Personalitöö audit

Personalitöö ettevõttesisese auditi eesmärgiks on kaardistada ettevõttes valitsev personalivaldkonna hetkeolukord ja töötada väljha soovitused valdkonna arendamiseks. Personalisüsteemi auditit võib läbi viia näiteks personalidokumentatsiooni seisukorra hindamiseks või kogu personalijuhtimise olukorra hindamiseks ettevõttes.

Pakume ettevütte töökorralduse analüüsi teenust

Auditi protsessi etapid:

  • Dokumentatsiooniga tutvumine
  • Vestlused juhtide ja töötajatega
  • Kirjalik uuring juhtidele ja töötajatele
  • Kokkuvõte juhtkonnale ja töötajatele
  • Ettepanekud edasisteks tegevusteks
  • Tööplaani koostamine

Palgaarvestus

  • Peame arvestust nii töötasude, maksude, puhkusetasude kui ka puhkusereservide üle.
  • Edastame maksuametile maksudeklaratsioonid, haigekassale haiguslehed ning pensioniametile info täiendavate lapsepuhkusepäevade või muu vajaliku kohta.
  • Vajadusel täidame ka Teie töötajaid puudutavad statistikaameti aruanded.

Esindamine töövaidlustes

OÜ Majanduspartner pakub töövaidluste lahendamisel alljärgnevaid teenuseid:

  • töövaidluskomisjonile avalduse ja kohtule hagiavalduse koostamine
  • esindamine töövaidluskomisjonis ja kohtuistungitel

OÜ Majanduspartner pakub kvaliteetset teenust,

Helista ja küsi lisa

5067751

Toomas Türnpuu

personalikonsultant

Taotlege tagasihelistamist

Sisestage oma andmed vormi ja me helistame teile tagasi

Error: Contact form not found.