OÜ Majanduspartner aitab ettevõtetel teostada ettevõttes töökeskkonna riskianalüüsi.

Vastavalt seadusele (TTOS) on Tööandja kohustus on tagada ettevõttes ohutu töökeskkond.

Tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste vältimiseks on vajalik ettevõttes vastavalt seadusele läbi viia töökeskkonna riskianalüüs.

Tulenevalt Töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse § 16 lõige 2 alusel võib tööandja tellida ettevõttesse pädeva töökeskkonnaspetsialisti teenuse, põhjusel, et ei ole ise valmis töökeskkonnaspetsialist olema, ei soovi spetsialisti määrata oma tööliste hulgast.

OÜ Majanduspartner pakub võimalust osta pädev töökeskkonnaspetsialisti teenus sisse.

OÜ Majanduspartner poolt ettevõttes läbi viidav riskianalüüs sisaldab tegevusi, mis on määratletud Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses.

Seadus näeb ette, et iga tööandja on kohustatud läbi viima oma ettevõttes/asutuses töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajadusel nende parameetrid ning hinnatakse ohutegurite mõju töötaja tervisele.

Riskianalüüsi läbiviimine ettevõttes või selle struktuuriüksustes (igas konkreetses allüksuses) kohapeal sisaldab;

1. töötajate töötingimustega tutvumist, tööks vajaliku informatsiooni kogumine, kusjuures võimaluse korral soovime läbi viia töötajate ankeetküsitluse;
2. riskianalüüs riskifaktorite ja riskisuuruste määramisega töökohtade ja/või kutsealade lõikes (vormistatuna tabeli kujul). Analüüsi läbiviimisel tuginetakse nähtud-kuuldud andmetele ja töökeskkonna tegurite faktilistele näitajatele (laboratoorsete mõõtmiste andmed). Hinnatakse vastavust kehtivale seadusandlusele, töötervishoiu- ja tööohutuse nõuetele/põhimõtetele, ergonoomiapõhimõtetele, samuti töötingimustest ja töö iseloomust võimalikku tekkida võivat tervisekahju;
3. kokkuvõte esinenud puudustest ja võimalikku tervisekahju põhjustada võivatest töökeskkonnateguritest;
4. töökeskkonna parendamiseks, riskisuuruste vähendamiseks vajalike abinõude plaani, tegevuskava koostamine;
5. tervisekontrollile kuuluvate töötajate määramine, tervisekontrolle tingivate töökeskkonnategurite määramine, soovitatava tervisekontrolli perioodilisuse määramine;
6. aruande koostamine ja riskianalüüsi vormistamine kirjalikult ;

Töökeskkonna analüüsi  eesmärkidest ja vajalikkusest ettevõttele

Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärk on võimalike töötaja tervist ohtustavate tegurite välja selgitamine ja hindamine. Ohustav tegur, e. ohutegur on igasugune tegur mis võib kahjustada töötaja tervist töökohal. Peamised ohutegurid on:

1. füüsikaline (õnnetusoht masinatelt ja tööriistadest, ohtlikud elektripaigaldised, plahvatus ja tuleoht, halb valgustus, müra, tolm, vibratsioon, kõrge või madal temperatuur, õhu liikumise kiirus, elektromagnetväli jne),
2. füsioloogiline (raske füüsiline töö, raskuste käsitsi teisaldamine, sundasendid- liigutused jne),
3. keemiline (kokkupuude kemikaalidega, ka aurud ja gaasid),
4. psühholoogiline (pikk vahetus, öö töö, vajadus kiirustada, tähelepanu pingelisus jne), bioloogiline (mikroorganismid, putukad, hallitus).

Risk on ohuteguritest tingitud võimalike tervisekahjustuste tekkimise tõenäosus. Riskide hindamist alustatakse töökeskkonna ja tööprotsessi info kogumisest.

Töötajate vahel jagatakse töökeskkonna kaardistamise ankeedid. Iga töötaja märgib ankeedi tabelis enda töökohal esinevad ohutegurid esinemise sageduse järgi eraldi lahtritesse: kas tihti, mõnikord, harva või mitte kunagi. Kogutud info põhjal tuvastatakse töökeskkonnas esinevad ohutegurid.

Töökeskkonnas viiakse vajadusel läbi füüsikaliste ohutegurite (valgustus, müra, õhu temperatuur, niiskus jne) mõõdistamine.

Saadud andmed analüüsitakse, hinnatakse võimaliku tagajärje raskusastet ning selle tõenäosust. Samuti otsustatakse kas risk on lubatav või mitte.

Järgmise sammuna koostatakse tegevuskava riskide kõrvaldamiseks või vähendamiseks. Tegevuskavas märgitakse vastutajad ja täitmise aeg.

Kõik läbiviidud etapid dokumenteeritakse – saadud dokumendi nimetatakse töökeskkonna riskianalüüsiks.

Vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seadusele (Riigikogu poolt vastu võetud 16 juunil 1999 a.) on töökeskkonna riskianalüüs kohustuslik igale ettevõttele.

Töökeskkonna riskianalüüs määrab töökoha ohutegureid ja aitab oluliselt parandada töötingimusi:

Töökeskkonna riskianalüüsi tulemusena;

1. väheneb tööõnnetuste oht;
2.  paraneb Teie töötajate tervis ja ettevõtte tootlikus;
3.  ennetate kutsetööga seotud haigestumisi;
4.  Tööandja peab tööõnnetuste vältimiseks või vähendamiseks;
5.  korraldama uue töökeskkonna riskianalüüsi, kui töötingimused on muutunud ja töövahendeid või tehnoloogiat on uuendatud;
6.  teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja töötajate usaldusisikute kaudu ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ning tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest.

Meie poolt pakutav töökeskkonnaspetsialisti teenus aitab Teil säästa aega ja raha ning keskenduda oma ettevõtte põhitegevusele!

Töökeskkonnaspetsialisti kohustused toetudes seadusele ja tuginedes praktikale:

1. Tööohutuse üldine korraldamine ettevõttes;
2.  Süstemaatilise sisekontrolli läbiviimine;
3.  Töökeskkonnariskianalüüsi koostamine ja vajadusel töökeskkonna parameetrite mõõtmiste tellimine;
4.  Kirjaliku tegevuskava koostamine, toetudes riskianalüüsi tulemustele;
5.  Töötajate teavitamine töökeskkonna ohuteguritest;
6.  Tervisekontrolli korraldamine töötajatele;
7. Töökeskkonnavolinike valimine (üle 10 töötajaga ettevõttes), esmaabiandjate valimine; töökeskkonnanõukogu kokkukutsumine (üle 50 töötajaga ettevõttes);
8.  Esmaabivahendite kättesaadavuse tagamine;
9.  Isikukaitsevahendite valik ja töötajatele väljastamine;
10. Töötaja tööle asumisel esmase-, sissejuhatava juhedamise läbiviimine.
11.  Vajadusel täiendjuhendamise läbiviimine;
12.  Ohutusjuhendite ja muude pädevusse kuuluvate ülesannete täitmine vastavalt ametijuhendile;

OÜ Majanduspartner pakub töökeskkonna spetsialisti teenust (TKS)

Helista ja küsi lisa

Toomas Türnpuu

5067751

NUTIKAS toetusmeetme teine taotlusvoor annab rohkem raha ettevõtte käsutusse

SA Archimedes ja Eesti Teadusagentuur pakuvad ettevõtetele taas toetust teadusasutustelt rakendusuuringute või tootearendusprojektide tellimiseks. 23. jaanuarist avatud nutika spetsialiseerumise rakendusuuringute toetusmeetme (NUTIKAS) teises taotlusvoorus on pööratud varasemast rohkem tähelepanu kulutustele, mida tehakse teadusasutuselt tellitava arendusprojekti ellu viimiseks ettevõtte sees.

Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse ja teaduse asekantsler Indrek Reimand märkis, et NUTIKAS toetusmeede on muudetud ettevõtetele märksa atraktiivsemaks. „Anname ettevõtetele rohkem vabadust ja võimalusi toetussummade kasutamisel, et suurendada nende huvi teadlastelt rakendusuuringute ja tootearendusprojektide tellimise vastu. Erasektori tellimusel või ettevõtetega koostöös toimuva teadus- ja arendustegevuse soodustamine on ühe eesmärgina toodud välja ka valitsuse tegevusprogrammis.“

Toetussumma ühe projekti kohta on 20 tuhat kuni 2 miljonit eurot. Sellest vähemalt 80 protsenti peab moodustama teadusasutuselt tellitav rakendusuuring või tootearendus. Kuni 20 protsenti toetuse summast on aga lubatud kasutada nende kulude katteks, mis tehakse projektiga seonduvalt ettevõtte sees. Võrreldes esimese taotlusvooruga on laienenud abikõlbulike kulude ring ning on suurenenud nende kulude osakaal.

NUTIKAS toetuse määr on 25-70 protsenti projekti abikõlbulike kulude maksumusest. Täpne ulatus sõltub ettevõtte suurusest ja sellest, kas tellitav projekt on rakendusuuring või tootearendus.

Vooru lõpuni üheksa miljonit eurot

Taotlusi saavad esitada Eesti äriregistrisse kantud ettevõtted, kes võivad kaasata ka projekti tulemustest  huvitatud partnereid. Taotlemine toimub elektrooniliselt Eesti Teadusinfosüsteemis (ETIS). Taotlusvooru eelarve on üheksa miljonit eurot. Taotlusvoor kestab kuni 20.12.2017 või eelarvemahu täitumiseni.  

Toetustingimusi tutvustatakse lähemalt infopäevadel 30.01.17 Tartus ja 31.01.17 Tallinnas. Infopäevadele saab eelnevalt registreeruda kuni 29. jaanuarini või kohtade täitumiseni siin.

„Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades“ on Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusmeede, mille eesmärk on soodustada koostööd ettevõtete ning teadus- ja arendusasutuste vahel, suunates teaduasutusi rohkem arendama ettevõtetele olulisi valdkondi. Aastani 2022 on toetusmeetmes kasutamiseks 26,6 miljonit eurot. Raha selleks tuleb Euroopa Regionaalarengufondist ja Eesti riigilt.

Lisainfo:
Taotlusvooru info SA Archimedese kodulehel
Ülevaatlik infovoldik veebis
Ettevõtetele teaduspartneriks sobilikud Eesti teadus- ja arendusasutused SA Eesti Teadusagentuuri kodulehel
Nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade kirjeldus

Kontakt:
Tea Tassa – SA Archimedes meetmehoidja, tel 730 0396, tea.tassa@archimedes.ee
Viktor Muuli  – ETAg, nutika spetsialiseerumise valdkonna juht, 730 0325, viktor.muuli@etag.ee

Teate edastas
Piret Ehrenpreis
Kommunikatsioonispetsialist
Eesti Teadusagentuur
58160090

EAS aitab avalikul sektoril uudseid lahendusi hankida

EAS asub rahalise toetusega meelitama otseinvesteeringuid Eestisse

Eile kinnitati EASi tegevuskava aastaks 2017

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) nõukogu kinnitas aastaks 2017 tegevuskava, mille peamine fookus järgmisel aastal on veel enam Eesti ettevõtete äri kasvatamine ja ekspordi arendamine välisturgudel. EASi 2017. aasta eelarve on planeeritud 200,5 miljonit eurot.

Võrreldes eelmise aastaga suureneb kogueelarve 18%. Lisandunud eelarve on suunatud ettevõtluse, ekspordi ja turismivaldkonna toetusteks ning investeeringuteks.

1. aastal ületas EASi klientide ekspordimaht planeeritud 3,5 miljardi euro, ulatudes 4,5 miljardi euroni. Viimasel kolmel aastal on välisinvesteeringuid EASi abil kaasatud 286 miljoni euro väärtuses. EASi abil Eestisse toodud välisinvesteeringud on viimase kolme aasta eesmärgiks seatud 2000 uue töökoha asemel loonud Eestisse 2712 uut töökohta.

„EASi tegevuste sihiks on aidata Eesti ettevõtjatel teenida rohkem tulu kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste müügist. Oleme oma peamised teenused suunanud selle eesmärgi täitmiseks ja plaanime seda suunda hoida ja tugevdada,“ ütles EASi juhatuse esimees Sille Talvet-Unt. „Jätkame ärianalüüsi- ja arendusteenustega, info ja kontaktide vahendamisega uutele turgudele sisenemisel, aitame klientide arengutakistusi ületada personaalse nõustamisega ning viime ellu turundustegevusi välisturgudel.“

Järgmisel aastal on kavas aidata EASi kliendiportfellis olevate ettevõtete ekspordimüügitulu tõsta 7,8 miljardi euroni. Oluliseks sihiks on ka Eesti ettevõtete lisandväärtuse suurendamine, mis võiks saavutada 33 000 euro taseme töötaja kohta.

„EAS tervikuna on muutuste protsessis. Töötame 2017. aasta esimese kvartali lõpuks välja täpse plaani, kuidas olla parim partner arengu- ja ekspordipotentsiaaliga ettevõtetele ning pakkuda enim väärtust Eesti majandusele,“ lisas Talvet-Unt.

Lisaks jätkab EAS tegevustega turismiarenduse-, regionaalarengu, kosmose- ja loomeettevõtluse vallas, mis on suunatud ekspordi lisandväärtuse ja tööjõu suurendamisele. Alustavaid ettevõtteid soovitakse paremini nõustada ja toetada läbi nendele mõeldud teenuste üleviimisega maakondlikesse arenduskeskustesse. Maakondlikud arenduskeskused tegelevad lisaks ka üldhariduslike programmidega, mis annavad edasi infot ettevõtluse alustõdedest ning soodustavad ettevõtlusteadlikkust, eriti noorte seas.

Tegevuskava EASi kodulehel.

Lisainfo ja kontakt:

Emilie Toomela
EASi pressiesindaja
+372 58145058
emilie.toomela@eas.ee

Uudiskiri
Välisturistide arv saavutas tänavu oktoobriks rekordtaseme
EASi turismiarenduskeskuse direktori Tarmo Mutso sõnul on Statistikaameti eile avaldatud ülevaate põhjal välisturistide ja nende ööbimiste arv tänavu esimese kümne kuuga jõudnud uue rekordini. Ühe põhjusena toob ta esile Eesti turismiettevõtete ühised jõupingutused Eesti sündmuste ja atraktsioonide tutvustamisel. Eelkõige lähiturgudel aitab kaasa ka Eesti järjekindel tutvustamine peresihtkohana.

Loe edasi

EASi pereturismi atraktsioonide toetust taotleb 34 ettevõtet

Ettevõte strateegilise juhtimise diagnostika, juhtimisprobleemide analüüs ja muudatuste kava koostamine

Ettevõtte strateegiline juhtimine on  võtmetähtsusega juhtimisfunktsioon , mis ebastabiilses majanduskeskkonnas omandab erilise rolli. Mis võivad ettevõttes olla ja on need sisulised probleemid, mis takistavad ettevõtte strateegia elluviimist ja ettevõtte arengut?

Esiteks, eksisteerib pidev konflikt ja lõhe tegeliku olukorra ja firma poolt fikseeritud strateegiliste eesmärkide vahel. Näidetena võib tuua olukorra, kus eksisteerivad suured käärid ettevõtte planeeritud finantsmajanduslike näitajate ja tegelike majandustulemuste vahel. Milliseid olulisi näitajaid ettevõtte tulemuslikkuse hindamisel on arvesse võetud (näit müügimaht, ROI, klientide rahulolu, turuosa jms.) ja mis on põhjuseks, kui eesmärke ei täideta ning ettevõtte majandustulemused halvenevad. Siin tuleks analüüsida, millised sisemised ja välised tegurid takistavad planeeritud majandustulemuste saavutamist.

Teiseks , ettevõtte juhtkond ei suuda kainelt ja realistlikult valitsevat olukorda hinnata ja lahendusi välja pakkuda. Sageli viibitakse nn „mugavustsoonis“ ja ei taheta tunnistada eksisteerivaid probleeme, nende olemust ja sisu. Põhjuseks võivad olla soov ebameeldivate probleemidele lahenduste otsimisel aega venitada ja otsustamist edasi lükata. Sageli ei tunta ka vastavaid metoodikaid ja juhtimistehnikaid probleemide põhjuste väljaselgitamiseks. Näiteks teenindusettevõttes võib klientide rahulolu langeda mitmel põhjusel: näit langeb teeninduskvaliteet, väheneb töötajate motivatsioon, seoses voolavusega halveneb teenindajate erialane väljaõpe ja teeniduskultuur jms. Sageli võivad probleemid olla esile kerkinud väljaspool konkreetse juhi tegevusvaldkonda. Probleemid võivad esineda varjatul kujul ja võivad olla seotud erinevate faktoritega, mis esmapilgul ei ole ilma põhjalikuma analüüsi ja aruteluta nähtavad.

Kolmandaks , organisatsioonis töötavad või on tööle asunud isikud, kellel on “värske pilk” ja nägemine organisatsioonis toimuvatele probleemidele ja kes on huvitatud ettevõtte olukorra kaardistamisest ja hindamisest, uute strateegiate kavandamisest ja võimalike probleemide lahendamisest. Sageli on need inimesed ettevõtetes, kes on huvitatud võimalike arengu- ja muudatusteprotsesside käivitamisest. Need võivad olla ettevõtte omanike ringi kuuluvad isikud, aga ka tegevjuhtkonda palgatud isikud. Allpool loetelu täheldatud ettevõtte üldistest strateegiliste probleemide ilmingutest.

• Ettevõtte finantsnäitajate halvenemine;
• Müügiplaanide mitte täitmine;
• Rahulolematute klientide hulga suurenemine;
• Klientide kaotus;
• Tootmiskadude ja praagi suurenemine;
• Laoseisu suurenemine;
• Ettenägematute kulude suurenemine;
• Tellimuste ja projektide täitmise tähtaegade pikenemine;
• Suur personali voolavus,
• Personali madal kvalifikatsioon;
• Teostatud tööde ja osutatud teenuste kvaliteedi halvenemine;
• Debitoorse ja kreditoorse võlgnevuse suurenemine. Madal tööviljakus ja tootlikus;
• Ettevõttesiseste konfliktsituatsioonide hulga kasv;
• Probleemid organisatsiooni juhtimises;
• Vastuseis muudatustele, uuenduste kartus;
• Аutokraatia ja ettevõtte üksustevahelise koostöö halvenemine;
• Puudused palgapoliitikas, demotiveeriv juhtimisstiil. Meeskonnatöö puudumine;
• Töötajate rahulolu, loojalsuse ja töömotivatsiooni vähenemine;

Kuidas kaasata strateegiakonsultante ja mida strateegilise juhtimise konsultatsiooniprojekti realiseerimise tulemusena saavutatakse

Ettevõtte funktsioneerimise, eesmärgipärase ja tulemusliku tegutsemise eelduseks on ettevõtte strateegia arendamine. Parimate majandustulemuste saavutamiseks peavad ettevõtted pidevalt tegutsema oma ettevõtte strateegia täiendamise ja arendamisega ning püstitatud eesmärkide realiseerimisega. Oluliseks sisendiks on siin ettevõtte töötajaskond ning nende emotsionaalne sidumine ettevõtte strateegia ja selle elluviimisega.

Ettevõttel on sageli objektiivsetest ja subjektiivsetest põhjustest tulenevalt otstarbekas kaasata strateegiakonsultante, kes on abiks strateegia ja juhtimisprobleemide analüüsimisel, muudatuste kava väljatöötamisel ja uuenduste käivitamisel.

Konsultantide kaasamise faas eeldab eelkõige ettevõtte poolset valmisolekut väliste konsultantide kaasamiseks. Sellele järgneb pädevate strateegiakonsultantide otsimise ja ettevõtte strateegilise juhtimise valdkonda kaasamise faas.

Esiteks, strateegiakonsultandid külastavad ettevõtet, räägivad läbi strateegia arendamise vajadused, nägemuse ja  eelseisva konsultatsiooniprojektiga seotud ootused ning probleemid, kaardistavad muudatusvajadused , analüüsivad ja kaardistavad ettevõtte strateegilise juhtimise hetkeseisundit.

Teiseks, strateegiakonsultandid analüüsivad ja kaardistavad strateegia arendamise vajaduse, koostavad ja pakuvad välja strateegilise arendustegevuse ja muudatuste protsessi aja- ja tegevuskava, samuti sisekoolituse lähteülesande

Kolmandaks, realiseerivad strateegilise juhtimise arendamise projekti vastavalt sõlmitud konsultatsioonilepingule.

Projekti teostamise faasis peavad ettevõte juhtkond ja töötajad olema informeeritud strateegilise juhtimise arendamise projektist ja kaasatud projekti teostamisse. Juhtimiskonsultandid peavad saama teha oma tööd ja omama ligipääsu informatsioonile. Konsultantide töö algab intervjuude kokkuleppimise ja alusdokumentide kogumisega. Selleks kasutatakse spetsiaalseid juhtimise analüüsi meetodeid ja protseduure. Konsultantide töö eesmärgiks on ettevõtte probleemide loogiline ja analüütiline mõtestamine, tekkinud strateegilise juhtimise probleemide sisuliste põhjuste väljatoomine, probleemide puu kirjeldamine ja lõpuks ettevõtte strateegilise juhtimise arenguks vajalike meetmete ja ettepanekute väljatöötamine ning muudatuste tegevuskava koostamine. Kõige esmase meetodina kasutatakse intervjuude läbiviimist ettevõtte juhtkonna ja töötajatega. Konsultandid püüavad vastavaid juhtimistehnikaid kasutades välja selgitada probleemide olemuse ja tekkepõhjuse. Keskendutakse võimalike lahendusteede ja meetodite otsimisele. Konsultandid kasutavad probleemide väljaselgitamiseks ka dokumentide analüüsi, kohtumisi andmete saamiseks, diagnostilist jälgimist ja muid juhtimismeetodeid. Konsultandid grupeerivad ja järjestavad probleemid tulenevalt probleemide kaalukusest ja teevad ettepanekuid probleemide lahendamise järjekorra ja viiside osas. Konsultatsiooniprojekti käigus realiseeritakse ettevõttes kokkulepitud strateegilise arendamise- ja koolituse kavad. Kõikides strateegilise juhtimise konsultatsiooniprojekti faasides töötatakse aktiivselt koostöö juhtkonnaga, informeerides oma tegevustest ja kaasates juhtkonda.

Strateegilise juhtimise projekti lõppfaasis koostavad konsultandid strateegia arendamise projekti raporti ja kokkuvõtte, kus analüüsitakse projekti tulemuslikkust ja antakse tagasisidet teostatakse projektis osalejate arvamustest ja kokkuvõtetest. Üldjuhul teevad konsultandid vastavalt kokkuleppele ettepanekuid ettevõtte strateegilise juhtimise arendamise jätkukavade osas.

Edukas strateegilise juhtimise konsultatsiooniprojekt aitab ettevõtetel leida lahendusi tekkinud probleemidele, pakkudes välja lahendusi ja ettevalmistades strateegilise juhtimise valdkonna juhtimisotsuseid. 

Viimsi,

Toomas Türnpuu