POSTITUSED

EAS rahvusvahelise turunduse toetuse saajad

EASilt taotlevad 30 sündmust rahvusvahelise turunduse toetust

Rahvusvaheliste sündmuste turunduse toetamise teises voorus laekus EASile 30 taotlust, millest 14 olid spordisündmuste ja 16 kultuurisündmuste projektid. Kokku taotleti toetust mahus 1,6 miljonit eurot. Toetust väliskülastajatele huvipakkuvatele spordi- ja kultuurisündmustele antakse käesolevas voorus 400 000 eurot. Toetusesaajad avalikustatakse 2017.a. jaanuaris.    

„Toetust taotlevate kultuuri- kui ka spordisündmuste valik on väga mitmekülgne. Taotlejaid on ooperist elektroonilise tantsumuusikani,“ ütles EAS turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso. „Spordivaldkonna taotlustes on samuti esindatud erinevad võistlused talispordist saalimängudeni.“

„Projektide hindamisel lähtume eelkõige sellest, millist mõju avaldab toetatav sündmus Eestisse saabuvate väliskülastajate ööbimistele, koostööle sihtkohaga ning ettevõtlusele. 2018. a toimuvate sündmuste hindamine on veidi keerulisem, kuna toimuvad ka EV100 sündmused kõikjal Eestis. Seega pööratakse erilist tähelepanu sellele, kas reaalselt on olemas ööbimiskohti piirkonna majutusettevõtetes. Soovime, et sündmusele saabuva väliskülastaja elamus oleks mitmekülgne ja aitaks Eesti turismimaana teiste sihtkohtade hulgas eristuda,“ jätkas Mutso.

Toetuse eesmärk on luua sündmuste tutvustamise kaudu põhjuseid Eesti külastamiseks ning vähendada madalhooaja mõjusid Eesti turismisektorile, eelkõige Tallinnast kaugemates piirkondades. Sündmuste rahvusvaheliseks turunduseks jagatakse toetusi igal aastal. Järgmine voor taotlemiseks avatakse 2017. aastal.

Eelmises voorus said toetust ja on ka 2016 juba edukalt toimunud Weekend, Saaremaa Ooperipäevad, Tallinn Music Week, Ironman 70.3 Otepää, 2016. aasta orienteerumise veteranide maailmameistrivõistlused, auto24 Rally Estonia, Simple Session. Lisaks toetab EAS järgmisel kolmel aastal kokku miljoni euroga viit regulaarselt toimuvat suursündmust, mis aitavad tõsta Eesti riigi tuntust maailmas ja toovad Eestisse arvukalt väliskülalisi. Need viis sündmust on Tallinn Music Week, Pimedate Ööde Filmifestival, SEB Tallinna Maraton, Tartu Maraton ja Simple Session.

Toetust antakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Lisainfo:

Kadri Kütt
Kommunikatsioonijuht
Arendusüksus
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
Mob: +372 568 00467
Tel: +372 627 9433
kadri.kytt@eas.ee

Eesti- Vene programm

Eesti ja Venemaa piirialade arengusse investeeritakse lähiaastatel läbi piiriüleste koostööprojektide enam kui 30 miljonit eurot

Eesti – Vene programm loob uusi võimalusi kahe naaberriigi koostöösuhete edendamiseks keskkonna, ettevõtluse arendamise ning piirihalduse ja piiriturvalisuse valdkonnas ning toetab kohaliku ja regionaalse tasandi ühistegevust kahe riigi piirialadel.

Teisipäeval, 22. novembril 2016. a Tartus toimuval Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi avaüritusel „New Chapter of CBC“ („Piiriülese koostöö uus peatükk“) kohtuvad enam kui 140 riiklike, regionaalsete ja kohalike omavalitsuste, mittetulundusühenduste esindajat ning kavandatavate koostööprojektide partnerit Eestist ja Venemaalt, et tähistada uut etappi kahe naaberriigi piiriüleses koostöös, mis viiakse ellu EL programmperioodil 2014-2020.

Sündmus keskendub kahe riigi – Eesti ja Venemaa vahelise koostöö ning ühisprojektide võimaluste tutvustamisele Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 raames.

Eesti-Vene piiriülese koostöö programm 2014-2020 viiakse ellu Euroopa Liidu naabrusinstrumendi raames, selle finantseering kokku on 34,2 MEUR, millest EL panus 16,8 MEUR, Eesti kaasrahastus 9 MEUR ning  Venemaa 8,4 MEUR.

Eesti-Vene programmi ühise juhtkomitee poolt on heaks kiidetud viie suuremahulise ehk strateegilise piiriülese koostööprojekti ideed, mis esitatakse peagi Euroopa Komisjonile heakskiidu saamiseks. Need viis projekti on suunatud Eesti-Vene piiriäärse regiooni kultuuripärandi säilitamisele, turismi- ja ettevõtluspotentsiaali  tõstmisele, Peipsi järve keskkonnakaitse edendamisele ja ühiste veevarude kaitsmisele ning Eesti-Vene piirikontrolli ja piiripunkti läbilaskevõime tõhustamisel. Suuremahuliste piiriüleste investeeringuprojektide kogumaksumus on ligikaudu 20,5 MEUR.

Esimene avatud taotlusvoor projektidele on kavas välja kuulutada 2017.a jaanuaris. Programmipoolne toetus projektidele on ligikaudu 10 MEUR. Toetatavate piiriüleste koostööprojektide temaatilised valdkonnad on: -ettevõtluse ja VKE arengu toetamine; -keskkonnakaitse ja kliimamuutuste ennetamine ning –kohaliku ja regionaalse hea valitsemistava toetamine.

Käesolev Eesti-Vene piiriülese koostöö programm jätkab EL eelmise programmperioodil 2007-2013  Eesti-Läti-Vene programmi  raames ellu viidud koostööd.

Eesti-Vene programmi korraldusasutus on Eesti Vabariigi Rahandusministeerium. Tegevuste elluviimist Eestis toetab  Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Tartu kontoris asuv programmi ühine tehniline sekretariaat.

Eesti-Vene programmi koduleht on www.estoniarussia.eu

Sihtasutuse Arhimedes rahvusvahelise koostöö päev

Seminarid

RAHVUSVAHELISE KOOSTÖÖ PÄEV TÄISKASVANUHARIDUSES

Asutuse arendamine läbi rahvusvahelise koostöö

20.oktoober 2016 Eesti Arhitektuurikeskus 9:30-14:00

Sihtasutus Archimedes koostöös sihtasutusega Kutsekoda korraldavad täiskasvanud õppija nädala raames20.oktoobril täiskasvanuhariduse asutustele rahvusvahelise koostöö võimalusi tutvustava päeva.

Päeva eesmärgiks on jagada innustavaid kogemusi, kuidas rahvusvahelise koostöö kaudu täiskasvanuhariduse asutust arendada ning tutvustada lähemalt Euroopa ja Põhjamaade haridusprogrammide Erasmus+, Nordplus, EPALE ning Europass võimalusi.
Sündmusel saab kuulda huvitavaid lugusid täiskasvanuhariduse asutuste senistest rahvusvahelise õpirände kogemustest ja mõtteid avaldada, mida on see organisatsioonile ja tema töötajatele andnud. Lisaks saab arutleda, kuidas välja selgitada oma asutuse ja töötajate koolitusvajadusi ning kuidas aitab siin rahvusvaheline koostöö. Kes lõpuni vastu peavad saavad tantsida ka!
Rahvusvahelise koostöö päevale ootame täiskasvanutele õppimisvõimalusi  pakkuvate asutuste esindajaid, eelkõige rahvaülikoolidest, täiskasvanute gümnaasiumidest, keeltekoolidest, muuseumidest ja raamatukogudest. Kõige rohkem ootame asutuste juhte, et koos mõelda, kuidas oma organisatsiooni tervikuna, sh koolitus- ja haridusprogramme läbi rahvusvahelise koostöö arendada.
Päevakava
09.30-10.00        Saabumine, kohv, suupisted
10.00-10.05        Korraldajate tervitussõnad

10.05-10.30        Sissejuhatus teemasse: Kuidas on rahvusvaheline tegevus aidanud minu organisatsiooni arendada? Agnes Aljas, Eesti Rahva Muuseum
10.30-11.15          Rahvusvahelise koostöö võimalused täiskasvanuhariduses: Erasmus+, Nordplus, EPALE ja Europassi tutvustused Sihtasutus Archimedes, sihtasutus Kutsekoda
11.15-11.45            Erasmus+ toetusesaajate kogemuslood: minu asutuse areng läbi rahvusvahelise koostöö – Maire Breede, Tartu rahvaülikool; Merle Koik, Võrumaa keskraamatukogu         
11.45-12.15          Kiire lõunapaus
12.15-12.30         Sissejuhatus töötubadesse: Kuidas hinnata oma asutuse töötajate koolitusvajadusi? Georgi Skorobogatov, sihtasutus Kutsekoda
12.30-13.30          Kogemuste vahetamine ja arutelud töötubades  Multilingua keeltekool, Eesti Pärimusmuusika keskus, Võrumaa keskraamatukogu
13.30-14.00         Kokkuvõtted ja Eesti Pärimusmuusika keskuse tantsuline lõpuakord
 Registreeru aegsasti siin.
Kohtumiseni!
 
TOIMUNUD SEMINARID
Vasaku menüütulba linke klikkides leiad sulle huvi pakkuvate valdkondade infoürituste materjale.
Kõiki valdkondi hõlmavad sündmused:

Erasmus+ strateegilise koostöö projektide avaseminar (26.08.2016)
Ettekanded:
2016.aasta taotlusvooru ülevaade (Kätlin Lepa)
Toetuse kasutamise leping (Ülle Kase)
Ühikuhind (Katriin Ranniku)
Developing methods of teaching tadelakt and natural building and creating wider opportunities for adults to learn it (Gerda Kättmann, Säästvad Ehituslahendused OÜ)
Strateegiline koostöö – erijuhtumid (Hannelore Juhtsalu)
Rahastamise reeglid (Katriin Ranniku)
Koolidevaheline strateegiline koostöö: projekti eelarve ja selle reeglid (Ülle Kase)
Koolidevaheline strateegiline koostöö (Kätlin Lepa)
Hea strateegilise koostöö projekt (Ramia Allev)

Erasmus+ üld-, kutse- ja täiskasvanuhariduse valdkonna õpirändeprojektide avaseminar ja lõpetavate projektide aruandlusseminar (9.06.2016)
Ettekanded:
Õpirändeprojektid taotlusaastal 2016 (Merike Sanglepp)
Projekti elukaar, aruandluskeskkond Mobility Tool, Europass (Kerli Liivak)
Toetuse kasutamise leping (Ülle Kase)
Kriisikäitumine õpirände ajal (Made Kirtsi)
Õpirände mõju analüüsimisest ühe uuringu tulemuste näitel (Juta Jaani, Jaanika Piksööt, Halliki Harro-Loit Tartu Ülikool)
Lõpparuande esitamine ja selle hindamine (Asse Sild)
Aruande koostamine Mobility Tool’is (Karolin Mäe)
Õpirännete sisestamine Mobility Tool’is (Ülle Kase)
Seminar strateegilise koostöö projekti taotluse kirjutajatele (17.02.2016)
Ettekanded:
Strateegilise koostöö prioriteedid
Vajaduste analüüs
Eelarve planeerimine
Strateegiline koostöö erinevates haridusvaldkondades
Taotluste hindamisprotsess ja tagasiside ekspertidelt
Juhiseid taotluse täitmiseks
Seminar algajatele üld-, kutse- ja täiskasvanuhariduse Erasmus+ õpirändetaotluse kirjutajatele (15.01.2016)

Erasmus+ õpirände taotlusvoor 2016
Hea õpirändeprojekti põhitunnused
Ekspertide tagaside põhjal taotluste levinumad vead
Õpiväljundid Erasmus+ õpirändeprojektis
KA1 taotluse esitamise tehnilised aspektid
Erasmus+ infovebinar (10.12.2015)
Ettekanded:
Erasmus+ programmi tutvustus (Youtube) 
Ettekande PDF-versioon.

Õpiränne üld- ja täiskasvanuhariduses (Youtube)
Ettekande PDF-versioon.
Õpiränne kutsehariduses (Youtube)
Ettekande PDF-versioon.
Euroopa sisene õpiränne kõrghariduses (Youtube)
Ettekande PDF-versioon.
Strateegilise koostöö projekti põhiolemus (Youtube)
Ettekande PDF-versioon.
Strateegilise koostöö prioriteedid (Youtube)
Ettekande PDF-versioon.
Koolidevahelised koostööprojektid (Youtube)
Ettekande PDF-versioon.
Strateegilise koostöö partnerite otsimine (Youtube)
Ettekande PDF-versioon.
Strateegilise koostöö projekti eelarve (Youtube)
Ettekande PDF-versioon.
Temaatiline seminar “Kaasamine Erasmus+ projektides” (11.11.2015)
Mida mõtleme kaasamise all?  (Siim Värv)
LAK projektid Sisekaitseakadeemia Keelekeskuses  (Tiina Meos, Sisekaitseakadeemia)
Kaasamine ja osalemine õpirändes (Maie Üürike, Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool)
Takistavad tegurid rahvusvahelisse õpirändesse minekul (Katriin Ranniku)
Kikerikii või kukkurukuu? Kultuurilised erinevused ja kohanemine välisriigis (Kristina Lukk, psühholoog)
Padleti link (grupitööd, sorteerimata)
Erasmus+ strateegilise koostöö projektide avaseminar (25.08.2015)
Kokkuvõte strateegilise koostöö projektide taotlusvoorust (2015) (Kätlin Lepa)
Hea strateegilise koostöö projekt (Ramia Allev)
Toetuse kasutamise leping (Ülle Kase)
Strateegilise koostöö projekti eelarve ja selle reeglid (Katriin Ranniku)
Levita laineid luues (Ramia Allev)
Promoting Energy Efficient and Environmentally Friendly Stoves (Sigrid Ester Tani, Kütte- ja Ventilatsioonisüsteemide Teabekeskus)
Erasmus+ õpirändeprojektide avaseminar (09.06.2015)
Õpirändeprojektid taotlusaastal 2015 (Merike Sanglepp)
Projekti elukaar (Asse Sild)
Toetuse kasutamise leping (Kadri Klaos)
Kutsehariduse õppurite õpirännet takistavad tegurid (Katriin Ranniku)
Õpilaste õpirände ettevalmistus ja hindamine Tartu Kutsehariduskeskuses (Signe Vedler)
Haridustöötajate õpiränne Kuressaare Ametikoolis (Sirje Ellermaa)
Projekti aruandlus (Merike Talli)
Europassi õpirändetunnistuse täitmine (Margit Paakspuu)
Erasmus+ tehniline seminar taotlejatele (17.02.2015)
KA2: strateegiline koostöö
KA1 ja KA2:tehnilised aspektid taotluse esitamisel
2015 Erasmus+ prioriteedid (KA2)
Erasmus+ teabepäevad 2015 (29.-30.01.2015)
Ülevaade Erasmus+ programmist ja 2014. aasta taotlusvoorust (Made Kirtsi)
Tegevuste lühiülevaade: Õpirändeprojektid (KA1) (Merike Talli)
Strateegilise koostöö projektid (KA 2) (Kätlin Lepa)
Erasmuspluss KA1 ja KA2 taotluse esitamise tehnilised aspektid (Taotlusvorm, tähtajad, PIC ja URF) (Signe Reinumägi)
Teematuba: Õpirändeprojektid (KA1)
Õpiränne üld-, kutse- ja täiskasvanuhariduses (Merike Sanglepp)
Õpiväljundid Erasmus+ õpirändeprojektis (Sirje Rekkor)
Näita ennast parimast küljest Europassi dokumentidega (Margit Paakspuu)
Eksperdi nägemus (Olev Saluveer)
Teematuba: Strateegilise koostöö projektid (KA2)
Hea strateegilise koostöö projekt (Ramia Allev)
Mis saab peale taotluse esitamist? (Kätlin Lepa)
Strateegilise koostööprojekti eelarve (Ülle Kase)
Valdkondadevahelised strateegilise koostöö projektid (Hannelore Juhtsalu)
Projekti edukast kirjutamisest KSG saksakeelse majandusõppe näitel (Suviliis Sakk)
Temaatiline seminar “Sotsiaalne kaasatus kui võimalus” (26.11.2014):
Erivajadustega inimeste olukorrast riigis (Tiina Kangro)
Haridus ja sotsiaalne kaasatus (Tiina Kivirand, Haridus- ja Teadusministeerium)
Noored, kool ja noorsootöö – sotsiaalse kaasatuse vajadus ja võimalus (Siim Värv, SA Archimedes)
Erivajadustega täiskasvanud täiskasvanuhariduses miks ja kuidas? (Anneli Habicht, Eesti Puuetega Inimeste Koda)
Temaatiline seminar “Keelteoskus kutsemeisterlikkuse komponendina” (25.11.2014):
Keeleharidusest Eestis ja teistes Euroopa Liidu liikmesriikides (Tõnu Tender, Haridus- ja Teadusministeerium)
Võõrkeelte õpe kutsehariduses (Rita Siilivask, Haridus- ja Teadusministeerium)
Strateegilise koostöö projektide toetusesaajate avaseminari (8. september 2014, Tallinn) materjalid:
Toetuse kasutamise leping
Hea strateegilise koostöö projekt
2014. aasta taotlusvooru tulemustest
Kuidas levitada?
Raivo Sell_Erasmuspluss arendus ja koostööprojektid
 10 0 0

EAS Kagu-Aasia esinduse avamine

Sel nädalal avatakse ametlikult EASi Kagu-Aasia esindus Singapuris

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) avab 7. septembril ametlikult esinduse Singapuris, et tugevdada Eesti ettevõtete eksporti Kagu-Aasia riikidesse, kasvatada e-residentide arvu ja kaasata piirkonnast välisinvesteeringuid.   

EASi Singapuri esinduse avamisel osaleb Singapuri kaubanduse ja tööstuse riigiminister Dr Koh Poh Koon ja Eesti poolelt ettevõtlusminister Liisa Oviir, keda saadab pea kolmekümnest ettevõttest koosnev äridelegatsioon.

„Kagu-Aasia on üks dünaamilisemaid ja kiiremini arenevaid piirkondasid maailmas ning seetõttu on oluline toetada Eesti ettevõtteid siin piirkonnas. Juba praegu on mitmed koostööprojektid käimas ja Eesti ettevõtete huvi piirkonna vastu on suur, mida näitab ka äridelegatsiooni arvukus. Singapuri ettevõtteid köidavad investeerimisvõimalused Eesti tehnoloogia- ja idufirmadesse, kelle reputatsioon on siin väga kõrge“ selgitas esinduse avamise tagamaid EASi Singapuri esinduse juht Indrek Pällo.

„Singapuri ärikultuur ja -keskkond on meie ettevõtetele arusaadavad ja seetõttu loovad hea baasi Eesti ettevõtetele Kagu-Aasiasse laienemiseks,“ põhjendas ettevõtlusminister Liisa Oviir esinduse loomist ning lisas, „kuna Singapur on üks Aasia juhtivaid finantskeskusi, siis tehakse siin ka olulisi investeerimisotsuseid ning ilma riikliku kohaloluta on pea võimatu Eestil pääseda nende otsustajate vaatevälja. Samuti on oluline tutvustada Aasia ettevõtetele e-Residentsuse võimalusi nende Euroopa äride juhtimiseks. Meie ootused sellele piirkonnale on ambitsioonikad. Kuigi viimaste aastate Eesti eksport on püsinud suhtelises paigalseisus, on eksport Aasiasse kiiresti kasvanud.“

Samal ajal minister Oviiri ja äridelegatsiooni visiidiga kohtuvad Singapuris Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna Eesti aukonsulid. EASi Singapuri esinduse avamisel ja aukonsulite kokkusaamisel osalev Välisministeeriumi kantsler Rainer Saks rõhutas Eesti aukonsulite olulist rolli riikides, kus Eesti diplomaatilised esindused puuduvad, „Kagu-Aasia riikides Eestil diplomaatilisi esindusi ei ole ning seetõttu on oluline roll kanda meie aukonsulitel nendes riikides. Aukonsulid täidavad nii konsulaarülesandeid kui ka arendavad muid suhteid Eestiga, nende hulgas ka ärisuhteid. Kuna aukonsuli roll on siiski vabatahtlikkusel põhinev, siis on igati tervitatav, et EAS avab esinduse, et tagada ärisuhete tugevam areng selles piirkonnas.“

Lisainformatsioon:

Indrek Pällo
EASi Singapuri esinduse juht
Indrek.Pallo@eas.ee
+372 51 31 399
+65 9131 9781

 

Projekti kirjutamine

Projekti kirjutamine

 

OÜ Majanduspartner pakub projekti kirjutamise teenust

 

OÜ MAJANDUSPARTNER koostab projektitaotlusi alljärgnevatele organisatsioonidele;

  • EAS (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus),

  • KIK (Keskkonna Investeeringute Keskus),

  • KÜSK (Kodanikuühiskonna Sihtkapital),

  • AEF (Avatud Eesti Fond),

  • PRIA (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet)

 

TOETUSMEETME LEIDMINE JA ABIKÕLBULIKKUSE DIAGNOSTIKA

Võimaliku rahastaja leidmine lähtudes ideest, tegevusest ja kulutustest. Teostame projektiidee abikõlbulikkuse diagnostika ja meetmele vastavuse analüüsi.

PROJEKTI KIRJUTAMINE

Projektitaotluse täitmine ja detailse projekti kirjutamine rahastaja nõuete kohaselt.

FINANTSPROGNOOSID

Koostame projekti prognoositava rahavoogude aruande , kasumiaruande ja bilansi.

LISADE KOOSTAMINE

Lisadokumentide koostamine, näiteks majandusaasta aruanded, tegevusload, litsentsid.

VAHEARUANDED

Vahe- ja lõpparuanded rahastajale lähtudes kliendi kulu- ja lisadokumentidest.

ÄRIPLAANI KOOSTAMINE

OÜ MAJANDUSPARTNER aitab TEIE ettevõttel koostada äriplaani. 

Äriplaan on äriidee teostamise kirjeldus, mille eesmärk on testida äriidee toimivust teoreetiliselt enne selle praktilist teostamist. Äriplaani ülesehitus sõltub valdkonnast, ärikeskkonna tavadest ja rahastajate nõuetest. Äriplaani koostamisel lähtume olulisuse ja tervikliku kirjeldamise printsiibist!

OÜ MAJANDUSPARTNER on aidanud ellu viia arendusprojekte ettevõtluse, äriarenduse, toomise ja ekspordiarendamise valdkondades. OÜ Majanduspartner konsultandid on ettevõtlus- ja juhtimiskogemusega oma valdkonna spetsialistid.

Esmane konsulteerimine toimub tavaliselt telefoni, meili või isikliku kohtumise teel, kus otsime projektiideele toetusi ja anname kliendile teada, kas ja millised on võimalused projektile toetusi taotleda.

Projekti kirjutamise täisteenus hõlmab

 

  • projektitaotluse täitmist;

  • detailse projekti kirjelduse/äriplaani kirjutamist

  • finantsprognooside koostamist;

  • vajalike lisade koostamist/hankimist.

HELISTA JA KÜSI LISA

 

5067751

TOOMAS TÜRNPUU

Personalijuhi teenus

Majandusplogo2016

 

 

Majanduspartner OÜ  pakub väikefirmadele personalijuhi teenust, mis on sobilik eelkõige ettevõttele, kel puudub püsivalt oma personalijuht või vajatakse lühiajaliselt personalivaldkonna spetsialisti.

Helista +372 50 67751 ja saad pakkumise

Ettevõtte suurusest tulenevalt ei ole täiskoormusega personalijuhi palkamine alati otstarbekas ning põhjendatud.

Pakutava teenuse eesmärk on pakkuda ettevõttele kokkulepitud mahus personalijuhi teenust.

Teenus võib sisaldada näiteks kombinatsiooni alljärgnevatest tegevustest või valikut nendest:

  • personalivaldkonna regulatsioonid, tööõiguse,  vajaliku dokumentatsiooni vormistamine ja valdkonna konsultatsioonid;
  • ettevõtte juhtkonna nõustamine ja konsulteerimine töösuhete alastes küsimustes s.h. personalidokumentide loomine ja järjepidev haldamine (töölepingu kirjalikud dokumendid, ametijuhendid, isikuandmete haldamine jm ;seadusandlusega reguleeritud dokumentatsioon)
  • tööseadusandluse muudatuste jälgimine ja ettevõttes rakendamine;
  • tööandja töökorralduslike dokumentide koostamine;
  • puhkuseajakavade koostamine;
  • ülesütlemisavalduste koostamine ja  töösuhte lõpetamise vormistamine;

  Motivatsiooni ja tasustamise valdkonna teenused:

  • Rahulolu- ja motivatsiooniuuringute läbiviimist
  • Motivatsioonisüsteemi loomist
  • Palgakorralduse süsteemi loomist
  • Ametikohtade hindamist
  • Töötajate töösoorituse hindamist
  • Motivatsiooni- ja töötasustamise süsteemide haldamist 

OÜ Majanduspartnert pakub ettevõtetele koolitusvajaduse auditi teostamist ja alljärgnevaid teenuseid :

  • arenguvestluste süsteemi loomisel
  • koolitus- ja arenguvajaduste väljaselgitamist
  • koolitus- ja arenguplaanide koostamist
  • koolituste  ja eriürituste korraldamist tulenevalt kliendi vajadustest 

Personaliarvestuse teenus

Personaliarvestuse eesmärgiks on töösuhteid reguleerivast seadusandlusest tulenevate nõuete korrektne ja ajakohane täitmine.

  • Töölepingute, isikuandmete ja ametikirjelduste haldamine
  • Ettevõtte siseregulatsiooni dokumentide koostamine (sisekord, dokumendihaldus, puhkusegraafikute koostamise ja puhkusearvestuse pidamise korraldamine
  • Personalistatistika ja arvestuse pidamine (personali voolavus, töötajate vanus, haridus, koolitused, haigused jne)
  • Palgaarvestuse korraldamine
  • Personalialaste käskkirjade ja  korralduste vormistamine
  • Tõendite ja iseloomustuste koostamine töötajatele.

Personalitöö audit

Personalitöö ettevõttesisese auditi eesmärgiks on kaardistada ettevõttes valitsev personalivaldkonna hetkeolukord ja töötada väljha soovitused valdkonna arendamiseks. Personalisüsteemi auditit võib läbi viia näiteks personalidokumentatsiooni seisukorra hindamiseks või kogu personalijuhtimise olukorra hindamiseks ettevõttes.

Pakume ettevütte töökorralduse analüüsi teenust

Auditi protsessi etapid:

  • Dokumentatsiooniga tutvumine
  • Vestlused juhtide ja töötajatega
  • Kirjalik uuring juhtidele ja töötajatele
  • Kokkuvõte juhtkonnale ja töötajatele
  • Ettepanekud edasisteks tegevusteks
  • Tööplaani koostamine

Palgaarvestus

  • Peame arvestust nii töötasude, maksude, puhkusetasude kui ka puhkusereservide üle.
  • Edastame maksuametile maksudeklaratsioonid, haigekassale haiguslehed ning pensioniametile info täiendavate lapsepuhkusepäevade või muu vajaliku kohta.
  • Vajadusel täidame ka Teie töötajaid puudutavad statistikaameti aruanded.

Esindamine töövaidlustes

OÜ Majanduspartner pakub töövaidluste lahendamisel alljärgnevaid teenuseid:

  • töövaidluskomisjonile avalduse ja kohtule hagiavalduse koostamine
  • esindamine töövaidluskomisjonis ja kohtuistungitel

OÜ Majanduspartner pakub kvaliteetset teenust,

Helista ja küsi lisa

5067751

Toomas Türnpuu

personalikonsultant

Taotlege tagasihelistamist

Sisestage oma andmed vormi ja me helistame teile tagasi

Error: Contact form not found.

Evakuatsiooniplaani koostamine

Evakuatsiooniplaan

OÜ Majanduspartner koostab Teie ettevõttes kvalifitseeritud evakuatsiooniplaani.

Igas ettevõttes peab olema tulekahju korral tegutsemise plaan, mille koostamise tagab ehitise valdaja, kuid ettevõtte või asutuse juht kinnitab plaani ja teeb selle töötajatele teatavaks. Siseministri 1. septembri 2010. aasta määruse nr 43 alusel on tulekahju korral tegutsemise plaanile ning evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppuse korraldamisele esitatud kindlad nõuded. Määrus on kehtestatud tuleohutusseaduse alusel.

Evakuatsiooniplaan koosneb evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise tegevuskavast ning skeemidest. Plaani ja selle juurde kuuluvate osade koostamisel võetakse arvesse ettevõtte või asutuse erisusi, mis võivad mõjutada tulekahju korral tegutsemist. Mitme ettevõtte või asutuse paiknemisel ühes ehitises peavad koostatud plaanid olema omavahel kooskõlas tagamaks kiire ja ühtse tegutsemise tulekahju korral.

Tegevuskava sisaldab:

  • evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemist mõjutavate andmete kirjeldust;
  • ettevõtte või asutuse tuleohtlikkuse kirjeldust;
  • tulekahjust teavitamise juhist;
  • evakuatsiooni läbiviimise juhist;
  • tulekahju korral tegutsemise juhist;
  • päästemeeskonnaga tehtava koostöö juhist.

Ettevõtte või asutuse juht määrab plaani järgimise eest vastutavad töötajad. Uue määruse nõuetele vastav tulekahju korral tegutsemise plaan koostatakse hiljemalt ühe aasta jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Samuti tuleb viia läbi uutele nõuetele vastav evakuatsiooniõppus ühe aasta jooksul alates määruse jõustumisest. Evakuatsiooniplaanide koostamise hind sõltub ettevõttest.

 

 

Helista !

 

 

 

5067751

Äriplaani koostamine

 

 

 

 

Äriplaani koostamise õppematerjal EAS leheküljelt

Ettevõtlusega alustamise üks esimesi samme on äriplaani kirjutamine. Miks on seda vaja, kui on teada, et paljud ettevõtted tegutsevad ilma kirjaliku äriplaanita? Põhjus ongi selles, et kui alustad ettevõtlust äriplaani kirjutamisest, saavutad konkurentide ees hulga eeliseid.

10 abistavat küsimust äriplaani eelanalüüsiks

  1. Mis on sinu tulevase äri sisu? Pane mõne lausega võimalikult lihtsalt ja selgelt kirja, mida sa kavatsed tegema hakata.
  2. Millist tarbija probleemi sa lahendad või millist kasu toob tarbijale sinu ettevõtlus? Kui sa sellele küsimusele vastata ei oska, siis pole see äriprojekt alustamiseks küps.
  3. Kui oluline on sulle selle äriidee teostamine? Vastust otsides analüüsi oma eesmärke ja soovi pühenduda ettevõtlusele. Edukas äri eeldab pühendumust.
  4. Milliseid oskusi sinu äriidee elluviimine vajab? Pane kirja oskused, mis on vajalikud äriidee elluviimiseks. Seda tehes selgub , mida võiksid teha ise, mida peaksid juurde õppima, millist tööd pead sisse ostma ning keda vajad oma meeskonda.
  5. Milliseid ressursse vajad? Pane kirja kõik ressursid (inimesed, raha, materiaalsed vahendid, info jne), mida vajad. Saad ülevaate, milliseid ressursse on vaja juurde hankida.
  6. Kui lihtne või keeruline on oma toodet või teenust müüa? Mõtle läbi, milliseid turustuskanaleid saaksid kasutada ja kuidas jõuab sinu toode või teenus tarbijani. Oskus midagi teha on ainult osa äriprojektist. Nii mõnigi hea ettevõtmine jääb ellu viimata, sest puuduvad müügioskused või pole vajalikku juurdepääsu turustuskanalitele.
  7. Kuidas äriidee võimaldab sul teenida kasumit? Mõtle läbi ärimudel ja püüa leida võimalikud teed tulu teenimiseks.
  8. Millised sinu head kontaktid soodustavad projekti elluviimist? Äris on olulised suhted ja tutvused. Lai suhetevõrgustik annab võimaluse omada rohkem infot. See loob omakorda paremad eeldused saada kliente ja parema valmisoleku valdkonnas toimuvateks muutusteks.
  9. Kui kerge on sinu toodet või teenust järele teha? Imiteerimine on osa konkurentsivõitlusest. Mõtle, mida saaksid teha selleks, et konkurentidel poleks lihtne sinu ettevõtlust järele teha.
  10. Kuidas mõõta äriprojekti edukust? Sa vajad midagi, mille alusel hinnata, kui kaugel oled eesmärgi saavutamisest ning kas püsid graafikus. Edu korral suurendab see enesekindlust. Kui asjad lähevad halvasti, siis aitavad mõõdikud otsustada, kas tuleb tegevus õigeaegselt lõpetada.
  11. Esitatud küsimuste valik ei ole kindlasti ammendav, kuid annab võimaluse mõelda kavandatava ettevõtluse olulisemate tahkude üle. Kui jääd kirjapandud vastustega rahule, võid hakata koostama äriplaani.

10 põhjust, miks kirjutada äriplaani

  1. Saad teada, kas olemasolevat äriideed on mõistlik ellu viia. Korralikult koostatud äriplaan annab hea ülevaate projekti potentsiaalist. Odavam on raha kaotada paberil, kui alustada tegevust ideed põhjalikult uurimata.
  2. Äriplaani ettevalmistamine sunnib sind uurima oma äritegevuse eri aspekte. Sa pead küsima oma äri kohta küsimusi, millele sa muidu võib-olla ei mõtlekski.
  3. Äriplaan aitab luua ideede vahel seoseid ja sünergiat. Head äriideed võivad jääda teostamata hirmust ebaõnnestuda või teadmatusest tuleviku ees. Põhjalik äriplaan tõstab su enesekindlust ja usku edusse.
  4. Saad läbi mängida erinevad stsenaariumid, avastada võimalikud ja kasutamata võimalused.
  5. Saad kavandada tegevusi, mis aitavad leida lahendusi võimalikele probleemidele ja tulevikus avanevatele võimalustele. Konkurentsivõitluses on edukamad need, kes on valmis muutusteks.
  6. Sul on olemas tegevuskava, millest otsuste langetamisel lähtuda.
  7. Saad hinnata ettevõtet ja võrrelda tegelikku arengut plaanituga.
  8. Kui soovid kaasata võõrkapitali, võimaldab äriplaan investoril otsustada, kas investeerida ettevõttesse või mitte. Investor või laenuandja tahab näha, kuidas tema raha tagasi teenitakse ning kas suudetakse maksta dividende või tasuda laenuintresse.
  9. Kui tegemist on mitme äripartneriga, aitab kirjalik äriplaan ennetada hilisemaid vaidlusi ja põhjendada otsuseid.
  10. Kui soovid värvata tegevjuhti, annab kirjalik äriplaan selge tegevussuuna, millele juht saab toetuda.

Äriplaani struktuur

Enne äriplaani kirjutamist peaksid endale selgeks tegema, milliseid osi peab äriplaan sisaldama ehk milline on äriplaani struktuur.
Äriplaani iga osa on oluline ja kõik osad on omavahel seotud. Äriplaani koostamisel liigutakse lühikestelt üldistavatelt kokkuvõtetelt detailsemate selgituste poole. Alltoodud loetelus on toodud need äriplaani osad, mis võiksid äriplaanis olla. Lisaks nende osade kirjapanekule tuleb järgida sinu projekti rahastaja juhiseid äriplaani koostamiseks.
Kui alustad äriplaani kirjutamist EAS-ile, siis sobib abivahendiks näiteks EAS-i äriplaani koostamise juhend.

Äriplaani osa Kirjeldus
1. Kokkuvõte Esitatakse  lühidalt   kogu äriplaani sisu ja kõik oluline, mis on vajalik äriplaani realistlikkuse, kasumlikkuse ja atraktiivsuse hindamiseks. Kokkuvõtte pikkus võiks olla 1-1,5 lehekülge.
2. Ettevõtte  üldandmed Ettevõtte nimi ja juriidiline vorm, ettevõtte  registrikood (kui on tegutsev ettevõte), registreerimise aeg ja koht, tegevuskoha aadress, ettevõtte kontaktandmed ja info omanike kohta.
3. Ettevõtte kirjeldus. Äriidee, missioon, visioon ja eesmärgid Ettevõtte kirjelduses avatakse ettevõtte taust ja ajendid ettevõtte asutamiseks. Sõnastatakse ettevõtte missioon ja visioon ning konkreetsed eesmärgid nende saavutamiseks. Kuna äritegevust plaanitakse esitatud visiooni ja eesmärkide saavutamiseks, siis on see äriplaani osa kogu äri plaanimise aluseks.
4. Ettevõtluskeskkonna kirjeldus Analüüsitakse ettevõtluskeskkonda mõjutavaid tegureid: ettevõtlust reguleerivaid õigusakte, makromajanduslikke ja tootmisharu arengusuundi, ressursse ning vajaduse korral ka ettevõtlust mõjutavaid kohalikke tegureid.
5. Tooted ja teenused Kirjeldatakse ettevõtte põhitoodet või -teenust, tootmis- või teenindusprotsessi ning plaanitakse nende arendamist. Seejärel kõrvaltooteid ja lisateenuseid, kui neid on.
6. Klient, turg, konkurents Annab vastuse, kui palju ja millise hinnaga on võimalik seda toodet või teenust kirjeldatud turgudel konkurentidega võisteldes müüa. Kirjeldatakse kliente, praegust ja võimalikku turgu ning seal tegutsevaid konkurente. Tuuakse välja konkurentsieelis. Koostatakse SWOT-analüüs. Edasi kirjeldatakse oma toodete või teenuste hinnakujunduspõhimõtteid, püstitatakse turunduseesmärgid, mis on aluseks müügiprognooside koostamisele.
7. Tegevusplaan Lühiajaline tegevusplaan konkreetsete eesmärkide saavutamiseks. Tegevusplaani mõte on selgitada, mida kavatsetakse ette võtta ja saavutada  lähemate ajaperioodide (kuude, kvartalite, aasta) jooksul.
8. Riskianalüüs Määratakse kindlaks võimalikud riskid ja kavandatakse nendega toimetuleku viisid. Riskianalüüs võimaldab ettevõtjal või investoril kriitilisemalt hinnata investeeringu tasuvusarvutusi.
9. Finantsplaan ja finantsprognoosid
 
Finantsprognoosidena esitatakse kasumiaruande, rahakäibe ja bilansi ennustused. Nende koostamisel võetakse sisendina arvesse finantsplaanis tehtud oletused ning arvestused ettevõtte tulude ja kulude, kasumiläve, investeeringute ja rahastamise kohta.

Äriplaani koostamise sagedasemad vead

Tüüpvead Vigade vältimine
1. Äriplaani kirjutatakse nagu kirjandit. Vähenda kirjelduste osa ja lisa rohkem analüüsi.
2. Äriplaan kirjutatakse toetuse saamiseks, mitte iseendale. Tõesta esmalt iseendale, kas saad äriga hakkama. Kui su äriplaan on elujõuline, siis toetused on lihtsalt lisatugi äri käimalükkamisel.
3. Eesmärke ei seata ajaliselt. Lühiajalised eesmärgid sõnasta kvartali või kuu täpsusega ja pikaajalised eesmärgid aastase täpsusega.
4. Eesmärgid püstitatakse pärast finantsprognooside koostamist vastavalt prognooside tulemustele. Äriplaani üks eesmärke on leida strateegiad, mis aitaksid ettevõtja eesmärke ellu viia. Kui finantsprognoosid näitavad, et valitud strateegiaga ei õnnestu eesmärke saavutada, muuda strateegiat, mitte eesmärke.
5. Ärikeskkonda analüüsides kirjutatakse äriplaani sõna-sõnalisi lõike arengukavadest ja riiklikest strateegiatest. Ärikeskkonna analüüsi mõte on tuvastada võimalused ja ohud. Seega pead uurima vaid neid ärikeskkonna aspekte, mis on eesmärkide saavutamise seisukohalt võtmetähtsusega. Neid aspekte tuleb uurida oma äriidee realiseerimise seisukohalt.
6. Äriplaani  finantsosa ja finantsprognooside   koostamisel kasutatakse arve, mida pole eelnevalt käsitletud või  põhjendatud eelnenud sõnalises osas. Arvud, mida kasutad finantsprognoosides, peavad olema äriplaani sõnalises osas eelnevalt lahti kirjutatud.
7. Konkurente loetletakse formaalsete, mitte sisuliste tunnuste alusel. Tegelikult konkurente ei tunta. Turu-uuringust peab selguma, milliste kriteeriumite alusel langetab klient otsuse, millise ettevõtte teenuseid kasutada või milliseid tooteid osta. Seega koosta konkurentsianalüüs n-ö läbi kliendi silmade.
8. Kasutatakse ebausaldusväärseid turu-uuringuid. Ära kasuta internetist leitud vananenud või hoopis teistel eesmärkidel korraldatud uuringuid. Tee ise uuring, küsitle kas või tuttavaid, kes kuuluvad kavandatava tegevuse sihtrühma.
9. Tehakse pinnapealne turuanalüüs, st piirdutakse pelgalt oletustega ning sihtrühma tegelikku ostujõudu ja vajadusi ei analüüsita. Ära arva, et kliendid käituvad nii nagu sina või nii, nagu sina tahad. Kontrolli ja analüüsi.
10. Toote või teenuse kvaliteedi kirjeldus lähtub oletusest. Väär on kirjutada „Minu pakutav toode X on odavama hinnaga, kuid parema kvaliteediga kui konkurentidel”. Kvaliteet on suhteline mõiste. Kirjuta väga täpselt lahti, milles sinu toote või teenuse kvaliteet seisneb. Ära piirdu üldsõnalise kirjeldusega.
11. Toote või teenuse  hinnakujundamine on valdavalt passiivne. Kiputakse aluseks võtma  konkurentide või internetist leitud hinnakirja või järgitakse vaid  turuliidrit. Kasuta oma  hinnastrateegia võimalusi.
12. Turundusplaanis plaanitakse ainult tegevusi ja kulusid, kuid mitte inimressurssi. Kontrolli, kas sul jätkub inimesi, kel oleks aega kõik tegevused ellu viia. Üksi ei jõua sa kõike teha.
13. Tehakse liiga optimistlikud finantsprognoosid. Ettevõtja on tavaliselt veendunud oma idee headuses. Kui prognoosid näitavad hiigelkasumeid, on üsna võimalik, et kusagil on tehtud viga. Võrdle enda prognoose konkurentide majandusaasta aruannetega ja tee sellest järeldused. Peamised näitajad ei tohiks väga palju erineda.

Projektijuhi teenuse pakkumine

Majandusplogo2016

 

 

OÜ Majanduspartner pakub abi ja toetust erinevate rahastamisallikate taotlemisel ja taotlusprojektide kirjutamisel, vastavate dokumentide ettevalmistamisel ja esitamisel. Meie põhitegevuste hulka kuulub Euroopa Liidu struktuurifondide poolt kaasfinantseeritavate projektide koostamine tellijale, nõustamine ja rahastamisprogrammide alane konsultatsioon, projektide tehniline administreerimine ning projektide juhtimine. 

Pakume klientidele projektijuhi teenust.

Milleks selline teenus?

Sageli on projektitaotlejatel otstarbekam oma aja- ja tööjõuressursi piiratuse tõttu ning toetuse reaalse kasutamisega seotud riskide maandamiseks kasutada projektijuhti väljaspoolt organisatsiooni. See võimaldab planeerida projektijuhtimisega seotud kulud projekti eelarvesse teenusena.

Pakume omalt poolt projektijuhi poolset tuge projekti idee väljatöötamiseks, viies projekti tegevusi ellu süsteemselt planeerides ja seda juhtides. 

Aitame Teid projekti administratiivsel ja sisulisel juhtimisel, dokumentide haldamisel, aruandluse koostamisel ning projekti raamatupidamise ja finantsjuhtimise korraldamisel. 

Milleks kaasata projektijuhti ?

Sageli ei ole ettevõttel otstarbekas palgata tööle tähtajalise lepinguga töötajat ja vajatakse projektijuhti projekti juhtimiseks ja edukaks realiseerimiseks. 

Projektijuht töötab kliendi eesmärkidest ja huvidest lähtuvalt, pakkudes parimat teenust ja rakendades oma erialaseid oskuseid kokulepitud eesmärkide täitmiseks

Projekti juhtimine eeldab erialaste spetsiifiliste oskuste teadmist ja tundmist. Näiteks on vaja omada sidusvõrgustikku, tunda regulatsioone ja dokumente, tunda sisseostetavate kaupade ja teenuste hankimise korda, jälgida aruannete esitamise tähtaegu ja vormistamise reegleid, pidada kinni eelarvest ja ajagraafikust, suhelda erinevate partneritega, jne.

Rahastaja nõuetele vastav projektijuhtimine nõuab kõrgendatud tähelepanu ning reeglina vähendab organisatsiooni võimekust tegeleda oma põhitegevusega.

Pädev projektijuhtimine on aga projekti eduka teostamise oluliseks eelduseks.

 Mida projektijuht teeb?

  • projekti elluviimise üldine koordineerimine;
  • hangete ettevalmistamine ja läbiviimine;
  • töökoosolekute korraldamine;
  • partnerite ja rahastajaga suhtlemine;
  • eelarve jälgimine;
  • abikõlblikkuse reeglite jälgimine;
  • esilekerkivate ettenägematute probleemide lahendamine;
  • vahe- ja lõpparuannete vormistamine;OÜ Majanduspartner projektijuhtimise teenus koosneb alljärgnevatest etappidest:
  • OÜ Majanduspartner projektijuhtimise teenuse kasutamine võimaldab organisatsioonidel keskenduda oma igapäevatööle ning annab kindluse, et projekt saab edukalt realiseeritud.
  • Projektiideega seotud tegevuste kaardistamine, rahastamisvõimaluste otsimine ja analüüs, taotluste nõuete ja protseduuride täpsustamine, probleemide väljaselgitamine, erinevate lahenduste kaardistamine, suhtlemine rahastajatega;
  • Projektimeeskonna loomine;
  • Projekti sisuline planeerimine, ajakava koostamine, juhtimine ja koordineerimine (aja- ja tegevuskavas ettenähtud tegevused vastavalt kinnitatud eelarvele, lähteülesannete täpsustamine, koosolekute läbiviimine, jooksev koordineerimine);
  • Projektijuhi poolne projekti diagnostika , analüüs, teostamine ja vastutus püstitatud eesmärkide saavutamisel;
  • Projekti raamatupidamise ja finantsjuhtimise korraldamine;
  • Projekti tehniline administreerimine, sh aruandluse koostamine.

 

Mida projekti edukaks teostamiseks ootame?

  • Helista ja lepime kohtumises  kokku projekti edukas realiseerimises!
  • Ootame kliendilt vajaliku informatsiooni edastamist ja koostööd lisadokumentide hankimisel ja edastamisel , mida meie ei saa iseseisvalt hankida (näiteks majandusaasta aruanded, tegevusload, litsentsid).
  • Teostame kogu töö ja haldame dokumentatsiooni projekti algusest lõpuni ning koostame ka nõutavad aruanded investeeringujärgsetel aastatel. 

Võta ühendust ja teeme pakkumise!

 

50 67751

 

 

Toomas Türnpuu 

 

projektijuht

 

 

EAS toetab atraktsioonide arendamist

EAS toetab rahvusvahelise pereturismi atraktsioonide arendamist

Tänasest, 11. juulist on avatud rahvusvahelise pereturismi atraktsioonide toetusmeede.

Ettevõtlusministri Liisa Oviiri sõnul on oluline mitmekesistada rahvusvaheliste pereatraktsioonide valikut Eestis, et tekitada reisimotivatsiooni Eesti külastamiseks ning pikendada siia reisijate külastusaega.  „Uute atraktsioonide loomine toob Eestisse kindlasti rohkem turiste, kes reisivad koos perega ning näevad Eestis atraktiivset sihtkohta. Mitmed olemasolevad pereatraktsioonid on juba selgelt näidanud Eesti ettevõtjate potentsiaali selles valdkonnas. Eesti tuntus turistide seas tõstab ka meie riigi usaldusväärsust, mis on oluliseks teguriks ekspordi suurendamisel,“ ütles Oviir.

EASi turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso selgitas, et viimasel viiel aastal avatud pereturismi atraktsioonid (eriti Meremuuseumi Lennusadam, AHHAA teaduskeskus ja Lottemaa) on  avaldanud pereturismi kasvule tuntavat mõju. EASi poolt tellitud 2014. aasta väliskülastajate uuringu andmetel kulutavad koos alla 15 aastaste lastega reisijad reisi kohta keskmiselt 250 eurot ja ööpäeva kohta 88 eurot.

„Pereturism ja seda eriti lähematest naaberriikidest, on üks nišše, millesse jätkuvalt panustame. Meie atraktsioonide kvaliteet ja kasvav arv annavad suure panuse turistide siia meelitamiseks, nii on näiteks Lätist saabuvate turiste hulk viimastel aastatel hüppeliselt tõusnud ning seda just pereturismi näol. Positiivne tendents on see, et peamiselt autoga reisivad pered jõuavad ka kõikjale mujale Eestisse ning ei piirdu oma külaskäigul ainult Tallinnaga, “ sõnas Mutso.

Toetust taotlema on oodatud kõik väliskülastajatele huvipakkuvate pereturismi atraktsioonide arendajad. Toetust saavad taotleda nii uued kui ka juba praegu tegutsevad atraktsioonid, mis plaanivad edasiarendusi.  Tingimuseks on, et atraktsioon oleks avatud vähemalt 6 kuud aastas ning pakuks teenuseid ja tegevusvõimalusi erinevas vanuses lastega peredele. EAS toetab investeeringuid atraktsiooni ja teenustesse, samuti turundustegevusi välisturgudel. Vajalik omafinantseering investeeringu toetuse saamiseks on vähemalt 50% projekti maksumusest.

Eeltaotluste esitamise tähtaeg taotlejatele on 1. detsembril (kell 17.00). Meetme eelarve on 14,9 miljonit eurot. Tegevusi rahastatakse Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Rohkem infot toetuse ja taotlemise kohta http://eas.ee/pereturism

Lisainfo:

Tarmo Mutso
EASi turismiarenduskeskuse direktor
Telefon 5022055
tarmo.mutso@eas.ee