PRIA määras väikeste põllumajandusettevõtete arendamiseks ca 5 miljonit eurot toetust

Eelmisel nädalal määras Põllumajanduse ja Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) 339 mikro- ja väikeettevõttele põllumajandusettevõtete arendamiseks 4,99 miljonit eurot toetust, mille abil soovivad toetuse saajad teha 7,07 mln euro ulatuses investeeringuid.

Maaelu arengukava 2014-2020 meetme „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetus“ III taotlusvoor toimus aprillis esmakordselt e-PRIA vahendusel – kokku laekus 570 taotlust 8,2 miljoni euro saamiseks. Maaeluministeerium oli taotlusvooru eelarveks kinnitanud 5 mln eurot ning toetuste määramine toimus hindepunktide põhjal moodustatud paremusjärjestuse alusel. Eelarve ammendumise tõttu jäid seekord toetuseta 191 taotlust, 21 juhul ei saanud taotlus lävendipiirks kehtestatud minimaalset 14 hindepunkti. Paarikümnel ettevõttel ei vastanud nõuetele ettevõtte varasem müügitulu.

Toetus on mõeldud FIEdele ja äriühingutele, kelle omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu oli eelnenud majandusaastal vahemikus 4 000 – 14 000 eurot, taotlemisele eelnenud teisel majandusaastal vähemalt 1 200 eurot ning moodustas mõlemal majandusaastal üle 50% tema kogu müügitulust.

Toetusi taotleti peamiselt põllumajandusseadmete ostmiseks ja ehitiste rekonstrueerimiseks. Ühel ettevõtjal on käimasoleval rahastusperioodil võimalik saada sellest meetmest kuni 15 000 eurot toetust ning enamik taotlusi esitatigi maksimaalse summa saamiseks. Andmed määratud toetuste kohta on avaldatud PRIA kodulehel.

PRIA tuletab meelde, et taotluse kohta tehtud otsuse sisu saadetakse taotlejatele kas e-postiga või tähitud kirjaga sõltuvalt sellest, millise teavitusviisi klient taotlusele märkis. Toetuste esimene osa makstakse välja 30 päeva jooksul.

MAK 2014-2020 meetme 6.3 III vooru andmed projekti rakenduskoha lõikes andmed seisuga 29.06.2016

ETTEVÕTTE TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜSI TEOSTAMINE

Töökeskkonna ohutegurite välja selgitamine, hindamine ja ennetusmeetmete välja töötamine.

Riskianalüüsi koostatakse Euroopa Töötervishoiu ja Tööohutuse Agentuuri riskihindamise juhendmaterjalide alusel, mis on kooskõlas standardiga EVS 18001:2007.

Meie koostatud riskianalüüsi põhimõtteline struktuur:

 Töökeskkonna kirjeldus

 Riskianalüüsi metoodika kirjeldus

 Riskide hindamine, riskiataseme ja ohustatud isikute määramine

 Ennetusmeetmete väljatöötamine ja kirjeldamine

 Kokkuvõte

 Ohutegurite väljatoomine, mis on aluseks töötaja tervisekontrolli suunamisel

 Riskianalüüsi kirjutamisega seotud seadusandlikud aktid

 Raskuste käsitsi teisaldamise hindamine

 Kutsehaiguste ennetamise teave

Riskianalüüsi läbiviimise raames külastatakse ettevõttet, tehakse töökohapõhist vaatlust ja küsitletakse töötajaid. Vaatluse ajal on võimalik jooksev konsulteerimine.

Riskianalüüsi käigus ei viida läbi mõõdistusi, kui see ei ole eelnevalt tellitud.

Töökeskkonna riskianalüüsi hinnapakkumise saamiseks saatke meil toomas@majanduspartner.ee või helistage 50 67751

EAS avas klastrite toetuse II taotlusvooru

Juhatuse liikmeid tasub palgata kuu viimasel päeval

15. märts 2016 18:29

Sellest aastast jõustunud ravikindlustusseaduse muudatus tõi kaasa olukorra, mis võib jätta äriühingu juhatuse liikme, kellele makstakse tasu juhatuse liikmena tegutsemise eest, pikaks perioodiks ravikindlustuseta.

KÜSK pakub toetusi vabakonda arendavatele tugitegevustele

KÜSKI poolt avatud tugitegevuste konkurss on mõeldud ettevõtmistele, mis lähtuvad KÜSKi põhikirjalistest eesmärkidest, suurendavad vabaühenduste suutlikkust ja soodustavad kodanikuaktiivsust.

Toetatakse tegevusi, mis on kasulikud eelkõige suurele hulgale vabaühendustele ega ole valdkondlikud, piirkondlikud või mõeldud ainult taotlevale ühingule endale.

Taotlusi saab esitada järgmiste tugitegevuste rahastamiseks:

• ettevõtmised, mis on suunatud laia ringi vabaühenduste arendamiseks, kaasamiseks ja koostööks (näiteks arenguprogrammid, koolitused, infomaterjalid, käsiraamatud, koostöövõrgustike käivitamine jms) •kodanikuaktiivsuse suurendamiseks tehtud üle-eestilise mõjuga tegevused (näiteks aktsioonid, kampaaniad, meediaprojektid) •kodanikuühiskonna üritused, mis on olulised kodanikuühiskonna arengu mõttes üldiselt ja kaasavad laia ringi vabaühendusi.

Ühele projektile saab küsida toetust 3000 – 20 000 eurot. Omafinantseering peab olema vähemalt 5% kogu projekti eelarvest ja see saab olla ainult rahaline. Taotlus esitatakse vabas vormis koos eelarvega.

Konkursil on aastas neli taotluste esitamise tähtaega – 1. märts, 1. juuni, 1. september ja 1. november. Toetuse andmise otsustab KÜSKi nõukogu hiljemalt kaks kuud pärast taotluste esitamise tähtaega toimuval koosolekul.

Ettevõtte arenguprogramm

Miks seda vaja on?

Ettevõtte arenguprogrammi eesmärk on, et Eestis oleks rohkem ettevõtteid, kes suudavad maksta kõrget palka, investeerivad rohkem, teenivad suuremat kasumit ja on välisturgudel konkurentsivõimelised.

Erinevatest uuringutest nähtub, et enamikel Eesti ettevõtetel ei ole ettevõtte arengut kirjeldavat ja ellu viia aitavat strateegiat või tegevuskava. Selle puudumine aga paneb ettevõtted olukorda, kus ettevõtteid juhitakse operatiivtasandil ning puudub kaart, mille abil sihtpunkti jõuda. Ettevõtete innovatiivse tegevuse uuringud näitavad, et tootearendusega tegeletakse vähe ja käive uutest toodetest ja teenustest on tagasihoidlik.

Ettevõtte arenguprogramm on mõeldud ambitsioonikatele ettevõtetele, kes soovivad areneda ja on valmis muutusteks. Arenguprogramm aitab ettevõtetel teha julgemaid plaane ja neid edukalt ellu viia.

Mis kasu saab ettevõte?

Ettevõte saab teada, kuidas paremini ära kasutada oma arengueeldusi ja uusi ärivõimalusi, et  saavutada kiiremat kasvu ning tuua turule tooteid ja teenuseid, mida nõuab ülehomne päev.

Millist lahendust pakume?

Ettevõtte arenguprogramm toetab ettevõtet planeerimis- ja juhtimisotsuste tegemisel ja elluviimisel. EAS leiab koos arenguprogrammis osaleva ettevõttega parimad lahendused, kuidas ettevõttes muutusi ellu viia ja arenguhüpet saavutada. Programmi keskmes on ettevõtte mitmeaastane arenguplaan.

Kellele mõeldud?

Rohkem kui 3 aastat tegutsenud vähemalt 8 töötajaga ettevõtetele, kes on omandanud esmased kogemused eksportimisest või kiire kasvu juhtimisest:

• tööstusettevõte, kellel on selge ambitsioon kasvada ning tuua turule uusi tooteid/teenuseid.
• ettevõte, kes tegutseb nutika spetsialiseerumise valdkondades ja  kellel on selge ambitsioon kasvada ning tuua turule uusi tooteid/teenuseid.

Kõige ambitsioonikamatele – arenguplaani toetus

Ambitsioonikad ja heade kasvuväljavaadetega ettevõtted, kelle arenguplaani on EAS heaks kiitnud, saavad taotleda toetust arenguplaani elluviimiseks. Toetuseni jõuavad ainult kõige tugevamad ja väga selge visiooniga ettevõtted.

Rahastustingimused:

• Maksimaalne toetussumma ühe ettevõte kohta on 500 000 eurot.
• Toetust saab kasutada:
  • personali arendamiseks, sh uute talentide palkamiseks
  • protsesside arendamiseks
  • müügi- ja turundustegevuse arendamiseks
  • uue toote tootmiseks vajaminevate seadmete ostmiseks (kuni 200 000 eurot).
• Väikeettevõtted saavad toetust 45% projekti maksumustest
• Keskmised ettevõtted saavad toetust 35% projekti maksumusest.
• Suurettevõtted saavad toetust 25% projekti maksumusest.

Programm avaneb 2016. aasta alguses ja veebilehel täieneb info jooksvalt.

OÜ MAJANDUSPARTNER  pakub avaliku sektori asutustele uut aktuaalset koolitust teemal

”   TEKKEPÕHISE EELARVESTAMISE RAKENDAMINE AVALIKUS SEKTORIS“

Eesmärk 

 Koolituste eesmärk on anda süsteemne ülevaade tekkepõhise eelarvestamise eesmärkidest, meetoditest, eripäradest ja juurutamise protsessidest avalikus sektoris, arendades ametnike ja/või töötajate tekkepõhise eelarve koostamise oskusi ning tõstes nende finantsalaseid kompetentse.  

Koolitusvajadus  

Aastaks 2017 plaanitakse minna Eesti Vabariigi kõigis ministeeriumites , asutustes s.h. ka kohalikes omavalitsustes ja nende asutustes üle tekkepõhistele eelarvetele ning sellest tulenevalt ka tekkepõhisele riigieelarvele. 

Aasta 2011 detsembris jõustus Euroopa Nõukogu direktiiv 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku miinimumnõuete kohta. Selle direktiiviga  seati liikmesriikidele kohustus kehtestada valitsussektorile ühtsed eelarvereeglid tagamaks valitsussektori eelarvedistsipliini ja seeläbi ka eelarvetasakaalu. Kõigis riigiasutustes on finantsplaneerimise kvaliteedi tõstmiseks ja finantsaruannete kasutamisvõimaluste suurendamiseks vajalik samade arvestusprintsiipide kasutamine eelarvestamisel ja raamatupidamises.  Käesoleval ajal koostatakse tüüpiliselt eelarveid lähtudes kassapõhisest arvestusprintsiibist, samal ajal kui raamatupidamine toimub rahvusvaheliselt aktsepteeritud standarditest lähtuvalt tekkepõhiselt, mistõttu kasutusel olevatel finantsaruannetel on raske anda lisaväärtust asutustele eelarveprotsessis otsuste tegemisel.   Euroopa Majandus- ja Rahaliidu (Economic and Monetary Union) täisliikme staatus kohustab Eestit järgima Euroopa Liidus valitsussektori eelarvepositsiooni kohta sätestatud kriteeriume. Valitsussektori tugev eelarvepositsioon on üheks peamiseks eelarvepoliitiliseks eesmärgiks ning oluline tulemusnäitaja rahvusvahelisel tasandil.

Koolituse kestvus ja kava 

Koolituskava koostatakse “rätsepameetodil”  koostöös Tellijaga ja selle kestvus on   1-2 õppepäeva (8-16 akadeemilist tundi). Koolituskava koostatakse Tellija soovidest lähtuvalt.  

Õpitulemus 

Koolitusel osalejad oskavad peale koolitust majanduslikult mõtestada tekkepõhist eelarvet koolitusel saadud juhendmaterjali (teoreetilised kontseptsioonid, näited, ülesanded) järgi.  

Õpiväljundid 

Koolituse läbinu peaks olema suuteline:  

• mõistma eelarvestamise protsessi, etappe ja seoseid kohalike avalikus sektoris;
• koostama ja analüüsima tekkepõhist eelarvet;
• eristama tekkepõhise eelarve planeerimist kassapõhisest erinevate   elementide lõikes (tulud, kulud, investeeringud, rahavood).
• hindama ressursside kasutamise sihipärasust;
• hindama oma asutuse tulemuslikkust eelarve ja finantsaruannete järgi;
• jagama oma hinnanguid teiste sarnastel ametikohtadel töötavate ametnikega. 

Koolitus viiakse läbi tuginedes eelarvestamise õiguslikele regulatsioonidele, tekkepõhise eelarvestamise Eesti ja rahvusvahelisele praktikale. Koolitusel lahendatakse läbivalt avaliku sektori tegevusalaga seotud näidisülesandeid, mis on koostatud koostöös avaliku sektori esindajatega.   

Koolituse põhiteemad: 

1.Avaliku sektori finantsjuhtimine ja eelarvestamise lähtealused

• Uue haldusjuhtimise (New Public Management) ja avaliku sektori finantsjuhtimise (New Public Financial Management) mõjud
• Finantsjuhtimine kui terviklik seostatud tegevuste süsteem.
• Avaliku sektori eelarvestamise eripärad. „Strateegiline plaan-eelarve- aruanne- meetmed“ (PDCA) tsükkel avaliku sektori juhtimises. Eelarvestamise protsess ja seosed finantsarvestusega. Peamised vastuolud PDCA tsüklis avaliku sektori juhtimises.
• EN direktiivi 2011/85 mõju ja nõuded Eesti avaliku sektori
• Eelarvestamise regulatsioonid Eestis (finantsjuhtimise regulatsioonid, raamatupidamise seadus, valitsuse määrused jm) .
• Eelarveraamistik (eelarvepoliitika elluviimise komponendid). Eelarvestrateegia.
• Avaliku sektori eelarve koostamise sisendid. 

2.Tekkepõhise ja kassapõhise eelarve erisused ning eelarvete seos juhtimisega 

• Kassapõhise ja tekkepõhise eelarve olemus ning erisused (kassapõhise ja tekkepõhise eelarvete näited). Eelarvestamise ja aruandluse seosed.
• Eelarve koostamise etapid.
• Eelarve täitmise analüüs, sh vajaliku informatsiooni kogumine ja eelarve täitmise seire.
• Eelarved (tulemi eelarve, rahavoo eelarve, eelarveline bilanss) ja nendevahelised seosed. Avaliku sektori teenuste eelarvete eripärad.
• Planeerimise ajaline raamistik. Lühiajaline versus kesk-pikk planeerimine (eelarvestamine).
• Tulemuspõhine eelarvestamine (Performance budgeting).
• Tekkepõhise eelarvestamise praktika Eesti avalikus sektoris.  

3. Tulude planeerimine  

• Eelarve tulude liigid.
• Kassapõhise ja tekkepõhise tegevustulude planeerimise põhimõtete erinevus. Tekkepõhiste tegevustuludega seotud nõuete ja kohustuste muutuste mõju.
• Tulude kajastamine kassapõhise ja tekkepõhise eelarve näidisülesandes.

   4.Kulude planeerimine  

• Eelarve kulude liigid. Muutuvate ja püsivate ning otseste ja kaudsete kulude planeerimine. Tegevuspõhise kuluarvestuse rakendamine avalikus sektoris.
• Tegevuspõhine planeerimine. Kassapõhise ja tekkepõhise tegevuskulude planeerimise põhimõtete erinevus.
• Varude, kohustuste, ettemaksete jt muutuste mõju tekkepõhistele kulueelarvetele .
• Kulude kajastamine kassapõhise ja tekkepõhise eelarve näidisülesandes.
• Probleemkohtade arutelu 

  5.Investeeringute ja finantseerimistegevuse planeerimine

• Põhivarainvesteeringu liigid.
• Investeeringute eelarvestamise protsess.
• Põhivara kasulik eluiga ja amortisatsioonimeetodid. Põhivara väärtus. Investeeringute ajastamine.
• Eelarve piirangud. Üldised probleemid investeeringute eelarvestamises.
• Põhivara ost versus kasutusrent.
• Finantseerimisvõimalused ja instrumendid. Laenukohustused ja nendega seotud maksed.
• Investeeringute ja finantseerimise kajastamine kassapõhise ja tekkepõhise eelarve näidisülesandes.
• Probleemkohtade arutelu 

  6.Rahavoo ja tulemi planeerimine  

• Rahavood põhitegevusest.
• Rahavood investeerimisest.
• Rahavood finantseerimistegevusest.
• Rahavoogude kujunemine kassapõhise ja tekkepõhise eelarve näidisülesandes.
• Tulemi kujunemine kassapõhise ja tekkepõhise eelarve näidisülesandes.
• Varade, kohustuste ja netovara kujunemine näidisülesandes.
• Koolituspäeva(de) kokkuvõte.   

Koolituse oodatavad tulemused 

Mida Tellija saab koolituse tulemusena? Koolituse tulemusena paraneb avaliku  asutuse juhtide, juhtrühma ja spetsialistide arusaamine asutuse eelarvestamise ja finantsjuhtimise arenguvajadustest ja konkreetsetest sammudest asutuse tulemuslikkuse juhtimisel. Paraneb juhtrühma arusaamine eelarvestamise ja finantsjuhtimise  protsessidest ja meeskonna tunnetus. Koolituse käigus arutatakse läbi asutuse finantsjuhtimise  arendamisega seonduvad kriitilised faktorid ja arengutegurid.

Koolitaja: Koolituskursuse viib läbi prof. TOOMAS HALDMA Tartu

Ülikoolist

Koolituse maksumus ja tellimine Koolituse maksumus kujuneb läbirääkimistel Tellijaga ja sõltub kursuse  ajalisest mahust, korralduskuludest, kursuse ettevalmistamise ja kliendi konkreetsete soovide arvestamisega seotud ajakulust jms teguritest. 

Koolituse tellimine ja informatsioon OÜ Majanduspartner , tel. 5067751

Toomas Türnpuu    

www.majanduspartner.ee

EASi toel on loodud 500 uut ettevõtet

<

p class=”articleinfo”> 

11. november 2015

Ernst&Young´i läbi viidud uuringust selgus, et EASi teenuste toel ja rahalise abita on viimasel kolmel aastal loodud 500 uut ettevõtet.

EAS pakub ettevõtjatele järjest rohkem teenuseid, mille kaasabil oma äri kasvatada. „Kui siiani oli EASi põhifookus toetuste andmisel, siis viimastel aastal on suurem rõhk pandud erinevatele teenustele. Pakume ettevõtetele rohkem mitterahalist abi teenustepaketi näol. Sinna paketti kuuluvad näiteks erinevad EASi koolitused, arenguprogrammid, messidel ja  kontaktreisidel osalemine. Ernst&Young viis läbi analüüsi ja hindas, millist kasu on ettevõtted neist teenustest saanud. Sealt selgus, et riigi rahalise toeta on asutatud 500 uut ettevõtet,“ selgitas EASi arendusüksuse juht Tanel Rebane. „Tegu oli Ajujahil ja alustavate ettevõtjate baaskoolitusel osalejatega. Näiteks alustas peale baaskoolitusel osalemist ettevõtlusega 778 inimest,“ lisas Rebane.

EASi teenuseid on viimasel kolmel aastal kasutanud üle 1000 ettevõtte ja üle 1500 inimese. Rebane lisas, et need ettevõtted annavad kogu Eesti ettevõtete müügitulust ja lisandväärtusest 5% ning ärikasumist 6%. „Oluline on märkida, et need ettevõtted ei ole saanud EASilt toetust.“

Uuringust tuli välja, et väga suurele osale (80% osalenutest) ettevõtete arengule on EASi mõju olnud positiivne. EASi tegevuse mõju on olnud suur ligi 300 uue heas või keskmises majanduslikus seisus ettevõtte loomisel. Kõige kõrgemaid hinnanguid on andnud ärimentorprogrammis, tööstusjuhi strateegiakoolis ja tootearenduse meistriklassis osalejad.

Ettevõtjad hindasid järgmisi EASi teenuseid: disainibuldooser, Ajujaht, alustava ettevõtja baaskoolitus, ärimentorprogramm, väikeettevõtja arenguprogramm, tööstusjuhi strateegiakool, ärimudeli praktikum, tootearenduse meistriklass, ühisstendid, kontaktreisid, ekspordibuldooserid, koolitused ja ekspordipartneri otsingu teenus.

Taotlusvoorud rahvusvahelistele kultuuri- ja spordisündmustele

<

p class=”articleinfo”> Last Updated (Kolmapäev, 09 September 2015 12:02) Kolmapäev, 09 September 2015 11:58

9. september 2015

Taotlusvoorud rahvusvahelistele kultuuri- ja spordisündmustele on avatud alates 22. oktoobrist 2015. Taotluste esitamise lõpptähtaeg on 13. novembril 2015 kell 17:00.

Toetuse eesmärgiks on suurendada Eesti tuntust rahvusvaheliste spordi- ja kultuurisündmuste ning konverentside toimumise sihtkohana. Toetust saab taotleda kultuuri- või spordisündmusele, millega kaasneb vähemalt 1000 väliskülastaja ööbimist Eestis.

Toetust antakse meetmest „Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamine“. Kultuuri- ja spordisündmuste toetamise eelarve 2015. aastaks on 400 000 eurot ja seda kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Infopäev taotlejatele toimub 13. oktoobril Tallinnas.

Lisainfo taotlemise kohta ning infopäevale registreerumine http://eas.ee/rsk