EAS avab lähiajal kaubandus- ja teenindusettevõtjatele suunatud COVID-19 rendimaksete toetuse. Toetust saavad taotleda kaubandus- ja teenindusettevõtjad, kes rendivad pinda kaubanduskeskuses või peavad laste mängutuba (ei pea asuma kaubanduskeskuses). Taotlejad saavad olla äriühingu, FIE või MTÜ vormis. Toetuse suurus on võrdne rendileandja poolt lepingujärgsest ühe kuu üüri- või rendisummast tehtud soodustusega, kuid mitte rohkem kui 25 protsenti lepingu järgsest ühe kuu rendist, mis kehtis 2020. aasta veebruaris. Seejuures peab toetuse taotleja enda kanda jääma vähemalt 25 protsenti kuu rendist lisaks tehtud soodustusele ja saadavale toetusele. Kehtiv rendileping peab olema sõlmitud enne 2020. a. 12. märtsi.
https://www.eas.ee/teenus/covid-renditoetus/?fbclid=IwAR1ObgnuPDBMA3ttF9B5DAleycljV_lM7UjFf737eR3olvBye3EHXVaZBD4

EAS-i arendusosaku toetussumma uued tingimused

Prognoositavalt alates 7. aprillist tõuseb arendusosaku toetussumma 35 000-le eurole ning atraktiivsemaks muutuvad ka toetuse tingimused. Toetuse andmise eesmärgiks on väikse ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime suurendamine uuenduslike ja kõrgema lisandväärtusega toodete, teenuse ja tehnoloogiate väljatöötamise kaudu.

Kui palju ja milleks?

Uus toetussumma on 35 000 eurot, toetuse määr moodustab 70% projekti kuludest. Toetatavad tegevused on:

1) prototüübi valmistamine;

2) tootekatsetuste ja tööstusliku eskperimendi korraldamine, teostatavusuuringu läbimine;

3) akrediteerimise, metroloogia, standardimise, vastavushindamise ja sertifitseerimise teenus;

4) tehnoloogiliselt komponentide arendus, testimine ja demonstreerimine;

5) toote- ja teenusearenduse tehnoloogiaalane nõustamine;

6) patendi, kasuliku mudeli või tööstudisainilahenduse alane õiguskaitsealane nõustamine, uuring ja registreerimine.

Teenuse osutajateks saavad olla teadus- ja arendusasutused, insenertehniliste teenuste osutajad, uuendusena infotehnoloogiaalase teenuse osutajad

(EMTAK 6201 – Programmeerimine), biotehnoloogialane teadus- ja arendusteenuse osutajad (EMTAK 7211),

teadus- ja arendustegevus muude loodus- ja tehnikateaduste valdkonnas osutajad

(EMTAK  7219).

Seda kõike koos nõudega, et teenuseosutajal on olemas meeskond tööde teostamiseks ja mille antud tegevusalaalane müügitulu eelmisel majandusaastal oli suurem kui 50 000 eurot.

IT teenuste osa ei toetata näiteks veebipoe ja kodulehe loomist.

Kes saab taotleda?

Toetus saavad taotleda väiksed ja keskmised ettevõtted. Esmakordselt saavad taotleda ka alkoholitootjad. Siiski on taotlemisel ka välistatud tegevusvaldkondi: näiteks põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük ning kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine, kinnisvaraalane tegevus, hasartmängude ja kihlvedude korraldamine, finants- ja kindlustustegevus jne.

Minimaalne projekti pikkus on 4 kuud, maksimaalne 18 kuud. Uuenenud kujul saab toetust taotleda kaks korda. Kahest projektist ühel peab vähemalt ühel olema teenuseosutaja välisriigist.

Mainime ka ära, et suuruneb ka innovatsiooniosaku toetussumma – 6000-le eurole.

Kui antud toetus haakub Sinu ettevõtte arenguplaanidega ning sooviksid kasutada meie abi toetuse taotlemisel, siis anna endast märku juba nüüd:

Toomas Türnpuu

506775

juhtimiskonsultant

Sel nädalal avatakse ametlikult EASi Kagu-Aasia esindus Singapuris

 

 

 

 

Äriplaani koostamise õppematerjal EAS leheküljelt

Ettevõtlusega alustamise üks esimesi samme on äriplaani kirjutamine. Miks on seda vaja, kui on teada, et paljud ettevõtted tegutsevad ilma kirjaliku äriplaanita? Põhjus ongi selles, et kui alustad ettevõtlust äriplaani kirjutamisest, saavutad konkurentide ees hulga eeliseid.

10 abistavat küsimust äriplaani eelanalüüsiks

1. Mis on sinu tulevase äri sisu? Pane mõne lausega võimalikult lihtsalt ja selgelt kirja, mida sa kavatsed tegema hakata.
2. Millist tarbija probleemi sa lahendad või millist kasu toob tarbijale sinu ettevõtlus? Kui sa sellele küsimusele vastata ei oska, siis pole see äriprojekt alustamiseks küps.
3. Kui oluline on sulle selle äriidee teostamine? Vastust otsides analüüsi oma eesmärke ja soovi pühenduda ettevõtlusele. Edukas äri eeldab pühendumust.
4. Milliseid oskusi sinu äriidee elluviimine vajab? Pane kirja oskused, mis on vajalikud äriidee elluviimiseks. Seda tehes selgub , mida võiksid teha ise, mida peaksid juurde õppima, millist tööd pead sisse ostma ning keda vajad oma meeskonda.
5. Milliseid ressursse vajad? Pane kirja kõik ressursid (inimesed, raha, materiaalsed vahendid, info jne), mida vajad. Saad ülevaate, milliseid ressursse on vaja juurde hankida.
6. Kui lihtne või keeruline on oma toodet või teenust müüa? Mõtle läbi, milliseid turustuskanaleid saaksid kasutada ja kuidas jõuab sinu toode või teenus tarbijani. Oskus midagi teha on ainult osa äriprojektist. Nii mõnigi hea ettevõtmine jääb ellu viimata, sest puuduvad müügioskused või pole vajalikku juurdepääsu turustuskanalitele.
7. Kuidas äriidee võimaldab sul teenida kasumit? Mõtle läbi ärimudel ja püüa leida võimalikud teed tulu teenimiseks.
8. Millised sinu head kontaktid soodustavad projekti elluviimist? Äris on olulised suhted ja tutvused. Lai suhetevõrgustik annab võimaluse omada rohkem infot. See loob omakorda paremad eeldused saada kliente ja parema valmisoleku valdkonnas toimuvateks muutusteks.
9. Kui kerge on sinu toodet või teenust järele teha? Imiteerimine on osa konkurentsivõitlusest. Mõtle, mida saaksid teha selleks, et konkurentidel poleks lihtne sinu ettevõtlust järele teha.
10. Kuidas mõõta äriprojekti edukust? Sa vajad midagi, mille alusel hinnata, kui kaugel oled eesmärgi saavutamisest ning kas püsid graafikus. Edu korral suurendab see enesekindlust. Kui asjad lähevad halvasti, siis aitavad mõõdikud otsustada, kas tuleb tegevus õigeaegselt lõpetada.
11. Esitatud küsimuste valik ei ole kindlasti ammendav, kuid annab võimaluse mõelda kavandatava ettevõtluse olulisemate tahkude üle. Kui jääd kirjapandud vastustega rahule, võid hakata koostama äriplaani.

10 põhjust, miks kirjutada äriplaani

1. Saad teada, kas olemasolevat äriideed on mõistlik ellu viia. Korralikult koostatud äriplaan annab hea ülevaate projekti potentsiaalist. Odavam on raha kaotada paberil, kui alustada tegevust ideed põhjalikult uurimata.
2. Äriplaani ettevalmistamine sunnib sind uurima oma äritegevuse eri aspekte. Sa pead küsima oma äri kohta küsimusi, millele sa muidu võib-olla ei mõtlekski.
3. Äriplaan aitab luua ideede vahel seoseid ja sünergiat. Head äriideed võivad jääda teostamata hirmust ebaõnnestuda või teadmatusest tuleviku ees. Põhjalik äriplaan tõstab su enesekindlust ja usku edusse.
4. Saad läbi mängida erinevad stsenaariumid, avastada võimalikud ja kasutamata võimalused.
5. Saad kavandada tegevusi, mis aitavad leida lahendusi võimalikele probleemidele ja tulevikus avanevatele võimalustele. Konkurentsivõitluses on edukamad need, kes on valmis muutusteks.
6. Sul on olemas tegevuskava, millest otsuste langetamisel lähtuda.
7. Saad hinnata ettevõtet ja võrrelda tegelikku arengut plaanituga.
8. Kui soovid kaasata võõrkapitali, võimaldab äriplaan investoril otsustada, kas investeerida ettevõttesse või mitte. Investor või laenuandja tahab näha, kuidas tema raha tagasi teenitakse ning kas suudetakse maksta dividende või tasuda laenuintresse.
9. Kui tegemist on mitme äripartneriga, aitab kirjalik äriplaan ennetada hilisemaid vaidlusi ja põhjendada otsuseid.
10. Kui soovid värvata tegevjuhti, annab kirjalik äriplaan selge tegevussuuna, millele juht saab toetuda.

Äriplaani struktuur

Enne äriplaani kirjutamist peaksid endale selgeks tegema, milliseid osi peab äriplaan sisaldama ehk milline on äriplaani struktuur.
Äriplaani iga osa on oluline ja kõik osad on omavahel seotud. Äriplaani koostamisel liigutakse lühikestelt üldistavatelt kokkuvõtetelt detailsemate selgituste poole. Alltoodud loetelus on toodud need äriplaani osad, mis võiksid äriplaanis olla. Lisaks nende osade kirjapanekule tuleb järgida sinu projekti rahastaja juhiseid äriplaani koostamiseks.
Kui alustad äriplaani kirjutamist EAS-ile, siis sobib abivahendiks näiteks EAS-i äriplaani koostamise juhend.

Äriplaani osa	Kirjeldus
1. Kokkuvõte	Esitatakse  lühidalt   kogu äriplaani sisu ja kõik oluline, mis on vajalik äriplaani realistlikkuse, kasumlikkuse ja atraktiivsuse hindamiseks. Kokkuvõtte pikkus võiks olla 1-1,5 lehekülge.
2. Ettevõtte  üldandmed	Ettevõtte nimi ja juriidiline vorm, ettevõtte  registrikood (kui on tegutsev ettevõte), registreerimise aeg ja koht, tegevuskoha aadress, ettevõtte kontaktandmed ja info omanike kohta.
3. Ettevõtte kirjeldus. Äriidee, missioon, visioon ja eesmärgid	Ettevõtte kirjelduses avatakse ettevõtte taust ja ajendid ettevõtte asutamiseks. Sõnastatakse ettevõtte missioon ja visioon ning konkreetsed eesmärgid nende saavutamiseks. Kuna äritegevust plaanitakse esitatud visiooni ja eesmärkide saavutamiseks, siis on see äriplaani osa kogu äri plaanimise aluseks.
4. Ettevõtluskeskkonna kirjeldus	Analüüsitakse ettevõtluskeskkonda mõjutavaid tegureid: ettevõtlust reguleerivaid õigusakte, makromajanduslikke ja tootmisharu arengusuundi, ressursse ning vajaduse korral ka ettevõtlust mõjutavaid kohalikke tegureid.
5. Tooted ja teenused	Kirjeldatakse ettevõtte põhitoodet või -teenust, tootmis- või teenindusprotsessi ning plaanitakse nende arendamist. Seejärel kõrvaltooteid ja lisateenuseid, kui neid on.
6. Klient, turg, konkurents	Annab vastuse, kui palju ja millise hinnaga on võimalik seda toodet või teenust kirjeldatud turgudel konkurentidega võisteldes müüa. Kirjeldatakse kliente, praegust ja võimalikku turgu ning seal tegutsevaid konkurente. Tuuakse välja konkurentsieelis. Koostatakse SWOT-analüüs. Edasi kirjeldatakse oma toodete või teenuste hinnakujunduspõhimõtteid, püstitatakse turunduseesmärgid, mis on aluseks müügiprognooside koostamisele.
7. Tegevusplaan	Lühiajaline tegevusplaan konkreetsete eesmärkide saavutamiseks. Tegevusplaani mõte on selgitada, mida kavatsetakse ette võtta ja saavutada  lähemate ajaperioodide (kuude, kvartalite, aasta) jooksul.
8. Riskianalüüs	Määratakse kindlaks võimalikud riskid ja kavandatakse nendega toimetuleku viisid. Riskianalüüs võimaldab ettevõtjal või investoril kriitilisemalt hinnata investeeringu tasuvusarvutusi.
9. Finantsplaan ja finantsprognoosid	Finantsprognoosidena esitatakse kasumiaruande, rahakäibe ja bilansi ennustused. Nende koostamisel võetakse sisendina arvesse finantsplaanis tehtud oletused ning arvestused ettevõtte tulude ja kulude, kasumiläve, investeeringute ja rahastamise kohta.

Äriplaani koostamise sagedasemad vead

Tüüpvead	Vigade vältimine
1. Äriplaani kirjutatakse nagu kirjandit.	Vähenda kirjelduste osa ja lisa rohkem analüüsi.
2. Äriplaan kirjutatakse toetuse saamiseks, mitte iseendale.	Tõesta esmalt iseendale, kas saad äriga hakkama. Kui su äriplaan on elujõuline, siis toetused on lihtsalt lisatugi äri käimalükkamisel.
3. Eesmärke ei seata ajaliselt.	Lühiajalised eesmärgid sõnasta kvartali või kuu täpsusega ja pikaajalised eesmärgid aastase täpsusega.
4. Eesmärgid püstitatakse pärast finantsprognooside koostamist vastavalt prognooside tulemustele.	Äriplaani üks eesmärke on leida strateegiad, mis aitaksid ettevõtja eesmärke ellu viia. Kui finantsprognoosid näitavad, et valitud strateegiaga ei õnnestu eesmärke saavutada, muuda strateegiat, mitte eesmärke.
5. Ärikeskkonda analüüsides kirjutatakse äriplaani sõna-sõnalisi lõike arengukavadest ja riiklikest strateegiatest.	Ärikeskkonna analüüsi mõte on tuvastada võimalused ja ohud. Seega pead uurima vaid neid ärikeskkonna aspekte, mis on eesmärkide saavutamise seisukohalt võtmetähtsusega. Neid aspekte tuleb uurida oma äriidee realiseerimise seisukohalt.
6. Äriplaani  finantsosa ja finantsprognooside   koostamisel kasutatakse arve, mida pole eelnevalt käsitletud või  põhjendatud eelnenud sõnalises osas.	Arvud, mida kasutad finantsprognoosides, peavad olema äriplaani sõnalises osas eelnevalt lahti kirjutatud.
7. Konkurente loetletakse formaalsete, mitte sisuliste tunnuste alusel. Tegelikult konkurente ei tunta.	Turu-uuringust peab selguma, milliste kriteeriumite alusel langetab klient otsuse, millise ettevõtte teenuseid kasutada või milliseid tooteid osta. Seega koosta konkurentsianalüüs n-ö läbi kliendi silmade.
8. Kasutatakse ebausaldusväärseid turu-uuringuid.	Ära kasuta internetist leitud vananenud või hoopis teistel eesmärkidel korraldatud uuringuid. Tee ise uuring, küsitle kas või tuttavaid, kes kuuluvad kavandatava tegevuse sihtrühma.
9. Tehakse pinnapealne turuanalüüs, st piirdutakse pelgalt oletustega ning sihtrühma tegelikku ostujõudu ja vajadusi ei analüüsita.	Ära arva, et kliendid käituvad nii nagu sina või nii, nagu sina tahad. Kontrolli ja analüüsi.
10. Toote või teenuse kvaliteedi kirjeldus lähtub oletusest. Väär on kirjutada „Minu pakutav toode X on odavama hinnaga, kuid parema kvaliteediga kui konkurentidel”.	Kvaliteet on suhteline mõiste. Kirjuta väga täpselt lahti, milles sinu toote või teenuse kvaliteet seisneb. Ära piirdu üldsõnalise kirjeldusega.
11. Toote või teenuse  hinnakujundamine on valdavalt passiivne. Kiputakse aluseks võtma  konkurentide või internetist leitud hinnakirja või järgitakse vaid  turuliidrit.	Kasuta oma  hinnastrateegia võimalusi.
12. Turundusplaanis plaanitakse ainult tegevusi ja kulusid, kuid mitte inimressurssi.	Kontrolli, kas sul jätkub inimesi, kel oleks aega kõik tegevused ellu viia. Üksi ei jõua sa kõike teha.
13. Tehakse liiga optimistlikud finantsprognoosid. Ettevõtja on tavaliselt veendunud oma idee headuses. Kui prognoosid näitavad hiigelkasumeid, on üsna võimalik, et kusagil on tehtud viga.	Võrdle enda prognoose konkurentide majandusaasta aruannetega ja tee sellest järeldused. Peamised näitajad ei tohiks väga palju erineda.

EAS toetab rahvusvahelise pereturismi atraktsioonide arendamist

EAS avas klastrite toetuse II taotlusvooru

Ettevõtte arenguprogramm

Miks seda vaja on?

Ettevõtte arenguprogrammi eesmärk on, et Eestis oleks rohkem ettevõtteid, kes suudavad maksta kõrget palka, investeerivad rohkem, teenivad suuremat kasumit ja on välisturgudel konkurentsivõimelised.

Erinevatest uuringutest nähtub, et enamikel Eesti ettevõtetel ei ole ettevõtte arengut kirjeldavat ja ellu viia aitavat strateegiat või tegevuskava. Selle puudumine aga paneb ettevõtted olukorda, kus ettevõtteid juhitakse operatiivtasandil ning puudub kaart, mille abil sihtpunkti jõuda. Ettevõtete innovatiivse tegevuse uuringud näitavad, et tootearendusega tegeletakse vähe ja käive uutest toodetest ja teenustest on tagasihoidlik.

Ettevõtte arenguprogramm on mõeldud ambitsioonikatele ettevõtetele, kes soovivad areneda ja on valmis muutusteks. Arenguprogramm aitab ettevõtetel teha julgemaid plaane ja neid edukalt ellu viia.

Mis kasu saab ettevõte?

Ettevõte saab teada, kuidas paremini ära kasutada oma arengueeldusi ja uusi ärivõimalusi, et  saavutada kiiremat kasvu ning tuua turule tooteid ja teenuseid, mida nõuab ülehomne päev.

Millist lahendust pakume?

Ettevõtte arenguprogramm toetab ettevõtet planeerimis- ja juhtimisotsuste tegemisel ja elluviimisel. EAS leiab koos arenguprogrammis osaleva ettevõttega parimad lahendused, kuidas ettevõttes muutusi ellu viia ja arenguhüpet saavutada. Programmi keskmes on ettevõtte mitmeaastane arenguplaan.

Kellele mõeldud?

Rohkem kui 3 aastat tegutsenud vähemalt 8 töötajaga ettevõtetele, kes on omandanud esmased kogemused eksportimisest või kiire kasvu juhtimisest:

• tööstusettevõte, kellel on selge ambitsioon kasvada ning tuua turule uusi tooteid/teenuseid.
• ettevõte, kes tegutseb nutika spetsialiseerumise valdkondades ja  kellel on selge ambitsioon kasvada ning tuua turule uusi tooteid/teenuseid.

Kõige ambitsioonikamatele – arenguplaani toetus

Ambitsioonikad ja heade kasvuväljavaadetega ettevõtted, kelle arenguplaani on EAS heaks kiitnud, saavad taotleda toetust arenguplaani elluviimiseks. Toetuseni jõuavad ainult kõige tugevamad ja väga selge visiooniga ettevõtted.

Rahastustingimused:

• Maksimaalne toetussumma ühe ettevõte kohta on 500 000 eurot.
• Toetust saab kasutada:
  • personali arendamiseks, sh uute talentide palkamiseks
  • protsesside arendamiseks
  • müügi- ja turundustegevuse arendamiseks
  • uue toote tootmiseks vajaminevate seadmete ostmiseks (kuni 200 000 eurot).
• Väikeettevõtted saavad toetust 45% projekti maksumustest
• Keskmised ettevõtted saavad toetust 35% projekti maksumusest.
• Suurettevõtted saavad toetust 25% projekti maksumusest.

Programm avaneb 2016. aasta alguses ja veebilehel täieneb info jooksvalt.

EASi toel on loodud 500 uut ettevõtet

<

p class=”articleinfo”> 

11. november 2015

Ernst&Young´i läbi viidud uuringust selgus, et EASi teenuste toel ja rahalise abita on viimasel kolmel aastal loodud 500 uut ettevõtet.

EAS pakub ettevõtjatele järjest rohkem teenuseid, mille kaasabil oma äri kasvatada. „Kui siiani oli EASi põhifookus toetuste andmisel, siis viimastel aastal on suurem rõhk pandud erinevatele teenustele. Pakume ettevõtetele rohkem mitterahalist abi teenustepaketi näol. Sinna paketti kuuluvad näiteks erinevad EASi koolitused, arenguprogrammid, messidel ja  kontaktreisidel osalemine. Ernst&Young viis läbi analüüsi ja hindas, millist kasu on ettevõtted neist teenustest saanud. Sealt selgus, et riigi rahalise toeta on asutatud 500 uut ettevõtet,“ selgitas EASi arendusüksuse juht Tanel Rebane. „Tegu oli Ajujahil ja alustavate ettevõtjate baaskoolitusel osalejatega. Näiteks alustas peale baaskoolitusel osalemist ettevõtlusega 778 inimest,“ lisas Rebane.

EASi teenuseid on viimasel kolmel aastal kasutanud üle 1000 ettevõtte ja üle 1500 inimese. Rebane lisas, et need ettevõtted annavad kogu Eesti ettevõtete müügitulust ja lisandväärtusest 5% ning ärikasumist 6%. „Oluline on märkida, et need ettevõtted ei ole saanud EASilt toetust.“

Uuringust tuli välja, et väga suurele osale (80% osalenutest) ettevõtete arengule on EASi mõju olnud positiivne. EASi tegevuse mõju on olnud suur ligi 300 uue heas või keskmises majanduslikus seisus ettevõtte loomisel. Kõige kõrgemaid hinnanguid on andnud ärimentorprogrammis, tööstusjuhi strateegiakoolis ja tootearenduse meistriklassis osalejad.

Ettevõtjad hindasid järgmisi EASi teenuseid: disainibuldooser, Ajujaht, alustava ettevõtja baaskoolitus, ärimentorprogramm, väikeettevõtja arenguprogramm, tööstusjuhi strateegiakool, ärimudeli praktikum, tootearenduse meistriklass, ühisstendid, kontaktreisid, ekspordibuldooserid, koolitused ja ekspordipartneri otsingu teenus.

Taotlusvoorud rahvusvahelistele kultuuri- ja spordisündmustele

<

p class=”articleinfo”> Last Updated (Kolmapäev, 09 September 2015 12:02) Kolmapäev, 09 September 2015 11:58

9. september 2015

Taotlusvoorud rahvusvahelistele kultuuri- ja spordisündmustele on avatud alates 22. oktoobrist 2015. Taotluste esitamise lõpptähtaeg on 13. novembril 2015 kell 17:00.

Toetuse eesmärgiks on suurendada Eesti tuntust rahvusvaheliste spordi- ja kultuurisündmuste ning konverentside toimumise sihtkohana. Toetust saab taotleda kultuuri- või spordisündmusele, millega kaasneb vähemalt 1000 väliskülastaja ööbimist Eestis.

Toetust antakse meetmest „Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamine“. Kultuuri- ja spordisündmuste toetamise eelarve 2015. aastaks on 400 000 eurot ja seda kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Infopäev taotlejatele toimub 13. oktoobril Tallinnas.

Lisainfo taotlemise kohta ning infopäevale registreerumine http://eas.ee/rsk