EAS toetab rahvusvahelise pereturismi atraktsioonide arendamist

PRIA määras väikeste põllumajandusettevõtete arendamiseks ca 5 miljonit eurot toetust

Eelmisel nädalal määras Põllumajanduse ja Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) 339 mikro- ja väikeettevõttele põllumajandusettevõtete arendamiseks 4,99 miljonit eurot toetust, mille abil soovivad toetuse saajad teha 7,07 mln euro ulatuses investeeringuid.

Maaelu arengukava 2014-2020 meetme „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetus“ III taotlusvoor toimus aprillis esmakordselt e-PRIA vahendusel – kokku laekus 570 taotlust 8,2 miljoni euro saamiseks. Maaeluministeerium oli taotlusvooru eelarveks kinnitanud 5 mln eurot ning toetuste määramine toimus hindepunktide põhjal moodustatud paremusjärjestuse alusel. Eelarve ammendumise tõttu jäid seekord toetuseta 191 taotlust, 21 juhul ei saanud taotlus lävendipiirks kehtestatud minimaalset 14 hindepunkti. Paarikümnel ettevõttel ei vastanud nõuetele ettevõtte varasem müügitulu.

Toetus on mõeldud FIEdele ja äriühingutele, kelle omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu oli eelnenud majandusaastal vahemikus 4 000 – 14 000 eurot, taotlemisele eelnenud teisel majandusaastal vähemalt 1 200 eurot ning moodustas mõlemal majandusaastal üle 50% tema kogu müügitulust.

Toetusi taotleti peamiselt põllumajandusseadmete ostmiseks ja ehitiste rekonstrueerimiseks. Ühel ettevõtjal on käimasoleval rahastusperioodil võimalik saada sellest meetmest kuni 15 000 eurot toetust ning enamik taotlusi esitatigi maksimaalse summa saamiseks. Andmed määratud toetuste kohta on avaldatud PRIA kodulehel.

PRIA tuletab meelde, et taotluse kohta tehtud otsuse sisu saadetakse taotlejatele kas e-postiga või tähitud kirjaga sõltuvalt sellest, millise teavitusviisi klient taotlusele märkis. Toetuste esimene osa makstakse välja 30 päeva jooksul.

MAK 2014-2020 meetme 6.3 III vooru andmed projekti rakenduskoha lõikes andmed seisuga 29.06.2016

EAS avas klastrite toetuse II taotlusvooru

Juhatuse liikmeid tasub palgata kuu viimasel päeval

15. märts 2016 18:29

Sellest aastast jõustunud ravikindlustusseaduse muudatus tõi kaasa olukorra, mis võib jätta äriühingu juhatuse liikme, kellele makstakse tasu juhatuse liikmena tegutsemise eest, pikaks perioodiks ravikindlustuseta.

KÜSK pakub toetusi vabakonda arendavatele tugitegevustele

KÜSKI poolt avatud tugitegevuste konkurss on mõeldud ettevõtmistele, mis lähtuvad KÜSKi põhikirjalistest eesmärkidest, suurendavad vabaühenduste suutlikkust ja soodustavad kodanikuaktiivsust.

Toetatakse tegevusi, mis on kasulikud eelkõige suurele hulgale vabaühendustele ega ole valdkondlikud, piirkondlikud või mõeldud ainult taotlevale ühingule endale.

Taotlusi saab esitada järgmiste tugitegevuste rahastamiseks:

• ettevõtmised, mis on suunatud laia ringi vabaühenduste arendamiseks, kaasamiseks ja koostööks (näiteks arenguprogrammid, koolitused, infomaterjalid, käsiraamatud, koostöövõrgustike käivitamine jms) •kodanikuaktiivsuse suurendamiseks tehtud üle-eestilise mõjuga tegevused (näiteks aktsioonid, kampaaniad, meediaprojektid) •kodanikuühiskonna üritused, mis on olulised kodanikuühiskonna arengu mõttes üldiselt ja kaasavad laia ringi vabaühendusi.

Ühele projektile saab küsida toetust 3000 – 20 000 eurot. Omafinantseering peab olema vähemalt 5% kogu projekti eelarvest ja see saab olla ainult rahaline. Taotlus esitatakse vabas vormis koos eelarvega.

Konkursil on aastas neli taotluste esitamise tähtaega – 1. märts, 1. juuni, 1. september ja 1. november. Toetuse andmise otsustab KÜSKi nõukogu hiljemalt kaks kuud pärast taotluste esitamise tähtaega toimuval koosolekul.

Avalike teenuste arendamise analüüside läbiviimine

Taotlusvooru “Avalike teenuste arendamise eel-, äri- ja kasutatavuse analüüside läbiviimine” eesmärk on rahastada projekte, milles tuvastatakse analüüside käigus avalike teenuste pakkumise ja osutamisega seotud probleemid.

Analüüside tulemites tuuakse välja võimalikud lahendused, kuidas muuta avalikke teenuseid kättesaadavamaks ja kasutajakesksemaks, tõsta nende kvaliteeti ning osutada neid nutikamalt ja tõhusamalt IKT-vahendite abil.

Toetust võivad taotleda:

• riigi osalusega sihtasutused,
• põhiseaduslikud institutsioonid,
• valitsusasutused ja nende hallatavad asutused,
• kohalikud omavalitsused ja nende hallatavad asutused,
• kohalike omavalitsuste liidud ning
• avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

Taotlusvooru kogumaht on 2 500 000 eurot. Projekti maksimaalne eelarve on 50 000 eurot. Projekti toetuse määr on 85% ja toetuse saaja omafinantseering 15%.

Jooksva taotlusvooru põhitingimused ja valikukomisjoni koosseis (.pdf, KB) – voor algatati majandus- ja taristuministri 24. aprilli 2015 käskkirjaga nr 15-0108.

Vooru mahu suurendamine (pdf, KB)- Finantseeritavate taotluste kogumahtu suurendati majandus- ja taristuministri 14. juuli 2015 käskkirjaga nr 15-0210.

„Avalike teenuste pakkumise arendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ (.pdf, 116 KB) – majandus- ja taristuministri 15. aprilli 2015 määrus nr 31, mis reguleerib toetuse andmist.

Taotluste esitamine

Taotlusi saab esitama hakata alates 18. maist 2015.

Taotlus tuleb elektrooniliselt sisestada aadressil https://www.eesti.ee/portaal/pjis.struktuuritoetus.

Taotluste deklaratsioon tuleb allkirjastada ning sisestada samas infosüsteemis dokumentide hulka.

Taotluste vastuvõtmine lõpetatakse, kui esitatud taotluste kogumaht ulatub 2 500 000 euroni. Taotluste vastuvõtmise lõpetamisest teavitatakse taotlejaid RIA veebilehel.

Küsimuste korral kirjutage meiliaadressil ria at ria dot ee ria at ria dot ee ria@ria.ee.

07.01.2015, 

Reedel, 9. jaanuaril jõustub loomemajanduse toetusmeetme määrus, mille alusel hakatakse eraldama toetusi loomemajanduse tugistruktuuride, ühisprojektide ja ekspordivõimekuse arendamiseks. 

Sellega jõuab lõpule suurem osa ettevalmistusi Euroopa Liidu 2014-2020 eelarveperioodi loomemajanduse toetusrahade kasutuselevõtuks Eestis ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus saab peagi alustada taotluste vastuvõttu. Meede avaneb etapiviisiliselt ja esimesena on plaanis avada taotlusvoor inkubatsiooniteenuste osutamiseks.

Toetusmeede ergutab loomevaldkondades ettevõtlust ja aitab nii alustavatel kui ka juba tegutsevatel loomeettevõtjatel turutingimustes majanduslikku edu saavutada. „Kultuuri- ja loomevaldkondade potentsiaali sidumine ettevõtlusega soodustab uute ambitsioonikate ärimudelite teket ja ergutab toodete-teenuste arendust teistes majandusharudes. Kui loomevaldkondades tegutsevate ettevõtete hulgas eksportööride arv suureneb, valdkonna võimekus omatulu teenida kasvab ning loomesektoril on äratuntav roll teiste majandussektorite lisandväärtuse tõstmisel, on toetuse kasutamine osutunud õigeks investeeringuks,“ märkis Kultuuriministeeriumi loomemajandusnõunik Anu-Maaja Pallok.

Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatava meetme kogumaht on 20 miljonit eurot, millest 16,1 miljonit eraldatakse avatud taotlemise kaudu määruse „Loomemajanduse tugistruktuuride, ühisprojektide ja ekspordivõimekuse arendamise toetamise tingimused ja kord“ alusel. 3,9 miljonit eurot suunab Kultuuriministeerium loomemajandusalase teadlikkuse tõstmiseks ja teadmiste ning oskuste arendamiseks, samuti loome- ja teiste valdkondade vaheliste suurprojektide elluviimiseks.

Kultuuriministeerium on 2014-2020 struktuurivahendite perioodil loomemajanduse arendamise meetme rakendusasutus, kes koordineerib toetuse andmise tingimuste väljatöötamist ning meetme erinevate tegevussuundade elluviimist loomemajandusvaldkonnas. Meetme rakendusüksus on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, kes korraldab taotlusprotsessi ning eraldab toetusi vastavalt kultuuriministri määrusele. 

raamatupidaja.ee