Tag koostamise

Töökeskkond

Evakuatsiooniplaani koostamine

Toomas Türnpuu 0 Comment

Evakuatsiooniplaan

OÜ Majanduspartner koostab Teie ettevõttes kvalifitseeritud evakuatsiooniplaani.

Igas ettevõttes peab olema tulekahju korral tegutsemise plaan, mille koostamise tagab ehitise valdaja, kuid ettevõtte või asutuse juht kinnitab plaani ja teeb selle töötajatele teatavaks. Siseministri 1. septembri 2010. aasta määruse nr 43 alusel on tulekahju korral tegutsemise plaanile ning evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppuse korraldamisele esitatud kindlad nõuded. Määrus on kehtestatud tuleohutusseaduse alusel.

Evakuatsiooniplaan koosneb evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise tegevuskavast ning skeemidest. Plaani ja selle juurde kuuluvate osade koostamisel võetakse arvesse ettevõtte või asutuse erisusi, mis võivad mõjutada tulekahju korral tegutsemist. Mitme ettevõtte või asutuse paiknemisel ühes ehitises peavad koostatud plaanid olema omavahel kooskõlas tagamaks kiire ja ühtse tegutsemise tulekahju korral.

Tegevuskava sisaldab:

  • evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemist mõjutavate andmete kirjeldust;
  • ettevõtte või asutuse tuleohtlikkuse kirjeldust;
  • tulekahjust teavitamise juhist;
  • evakuatsiooni läbiviimise juhist;
  • tulekahju korral tegutsemise juhist;
  • päästemeeskonnaga tehtava koostöö juhist.

Ettevõtte või asutuse juht määrab plaani järgimise eest vastutavad töötajad. Uue määruse nõuetele vastav tulekahju korral tegutsemise plaan koostatakse hiljemalt ühe aasta jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Samuti tuleb viia läbi uutele nõuetele vastav evakuatsiooniõppus ühe aasta jooksul alates määruse jõustumisest. Evakuatsiooniplaanide koostamise hind sõltub ettevõttest.

 

 

Helista !

 

 

 

5067751

ALUSTAVATE ETTEVÕTETE NÕUSTAMINE JA ÄRIPLAANIDE KOOSTAMINE EAS

Äriplaani koostamine

Toomas Türnpuu 0 Comment

 

 

 

 

Äriplaani koostamise õppematerjal EAS leheküljelt

Ettevõtlusega alustamise üks esimesi samme on äriplaani kirjutamine. Miks on seda vaja, kui on teada, et paljud ettevõtted tegutsevad ilma kirjaliku äriplaanita? Põhjus ongi selles, et kui alustad ettevõtlust äriplaani kirjutamisest, saavutad konkurentide ees hulga eeliseid.

10 abistavat küsimust äriplaani eelanalüüsiks

  1. Mis on sinu tulevase äri sisu? Pane mõne lausega võimalikult lihtsalt ja selgelt kirja, mida sa kavatsed tegema hakata.
  2. Millist tarbija probleemi sa lahendad või millist kasu toob tarbijale sinu ettevõtlus? Kui sa sellele küsimusele vastata ei oska, siis pole see äriprojekt alustamiseks küps.
  3. Kui oluline on sulle selle äriidee teostamine? Vastust otsides analüüsi oma eesmärke ja soovi pühenduda ettevõtlusele. Edukas äri eeldab pühendumust.
  4. Milliseid oskusi sinu äriidee elluviimine vajab? Pane kirja oskused, mis on vajalikud äriidee elluviimiseks. Seda tehes selgub , mida võiksid teha ise, mida peaksid juurde õppima, millist tööd pead sisse ostma ning keda vajad oma meeskonda.
  5. Milliseid ressursse vajad? Pane kirja kõik ressursid (inimesed, raha, materiaalsed vahendid, info jne), mida vajad. Saad ülevaate, milliseid ressursse on vaja juurde hankida.
  6. Kui lihtne või keeruline on oma toodet või teenust müüa? Mõtle läbi, milliseid turustuskanaleid saaksid kasutada ja kuidas jõuab sinu toode või teenus tarbijani. Oskus midagi teha on ainult osa äriprojektist. Nii mõnigi hea ettevõtmine jääb ellu viimata, sest puuduvad müügioskused või pole vajalikku juurdepääsu turustuskanalitele.
  7. Kuidas äriidee võimaldab sul teenida kasumit? Mõtle läbi ärimudel ja püüa leida võimalikud teed tulu teenimiseks.
  8. Millised sinu head kontaktid soodustavad projekti elluviimist? Äris on olulised suhted ja tutvused. Lai suhetevõrgustik annab võimaluse omada rohkem infot. See loob omakorda paremad eeldused saada kliente ja parema valmisoleku valdkonnas toimuvateks muutusteks.
  9. Kui kerge on sinu toodet või teenust järele teha? Imiteerimine on osa konkurentsivõitlusest. Mõtle, mida saaksid teha selleks, et konkurentidel poleks lihtne sinu ettevõtlust järele teha.
  10. Kuidas mõõta äriprojekti edukust? Sa vajad midagi, mille alusel hinnata, kui kaugel oled eesmärgi saavutamisest ning kas püsid graafikus. Edu korral suurendab see enesekindlust. Kui asjad lähevad halvasti, siis aitavad mõõdikud otsustada, kas tuleb tegevus õigeaegselt lõpetada.
  11. Esitatud küsimuste valik ei ole kindlasti ammendav, kuid annab võimaluse mõelda kavandatava ettevõtluse olulisemate tahkude üle. Kui jääd kirjapandud vastustega rahule, võid hakata koostama äriplaani.

10 põhjust, miks kirjutada äriplaani

  1. Saad teada, kas olemasolevat äriideed on mõistlik ellu viia. Korralikult koostatud äriplaan annab hea ülevaate projekti potentsiaalist. Odavam on raha kaotada paberil, kui alustada tegevust ideed põhjalikult uurimata.
  2. Äriplaani ettevalmistamine sunnib sind uurima oma äritegevuse eri aspekte. Sa pead küsima oma äri kohta küsimusi, millele sa muidu võib-olla ei mõtlekski.
  3. Äriplaan aitab luua ideede vahel seoseid ja sünergiat. Head äriideed võivad jääda teostamata hirmust ebaõnnestuda või teadmatusest tuleviku ees. Põhjalik äriplaan tõstab su enesekindlust ja usku edusse.
  4. Saad läbi mängida erinevad stsenaariumid, avastada võimalikud ja kasutamata võimalused.
  5. Saad kavandada tegevusi, mis aitavad leida lahendusi võimalikele probleemidele ja tulevikus avanevatele võimalustele. Konkurentsivõitluses on edukamad need, kes on valmis muutusteks.
  6. Sul on olemas tegevuskava, millest otsuste langetamisel lähtuda.
  7. Saad hinnata ettevõtet ja võrrelda tegelikku arengut plaanituga.
  8. Kui soovid kaasata võõrkapitali, võimaldab äriplaan investoril otsustada, kas investeerida ettevõttesse või mitte. Investor või laenuandja tahab näha, kuidas tema raha tagasi teenitakse ning kas suudetakse maksta dividende või tasuda laenuintresse.
  9. Kui tegemist on mitme äripartneriga, aitab kirjalik äriplaan ennetada hilisemaid vaidlusi ja põhjendada otsuseid.
  10. Kui soovid värvata tegevjuhti, annab kirjalik äriplaan selge tegevussuuna, millele juht saab toetuda.

Äriplaani struktuur

Enne äriplaani kirjutamist peaksid endale selgeks tegema, milliseid osi peab äriplaan sisaldama ehk milline on äriplaani struktuur.
Äriplaani iga osa on oluline ja kõik osad on omavahel seotud. Äriplaani koostamisel liigutakse lühikestelt üldistavatelt kokkuvõtetelt detailsemate selgituste poole. Alltoodud loetelus on toodud need äriplaani osad, mis võiksid äriplaanis olla. Lisaks nende osade kirjapanekule tuleb järgida sinu projekti rahastaja juhiseid äriplaani koostamiseks.
Kui alustad äriplaani kirjutamist EAS-ile, siis sobib abivahendiks näiteks EAS-i äriplaani koostamise juhend.

Äriplaani osa Kirjeldus
1. Kokkuvõte Esitatakse  lühidalt   kogu äriplaani sisu ja kõik oluline, mis on vajalik äriplaani realistlikkuse, kasumlikkuse ja atraktiivsuse hindamiseks. Kokkuvõtte pikkus võiks olla 1-1,5 lehekülge.
2. Ettevõtte  üldandmed Ettevõtte nimi ja juriidiline vorm, ettevõtte  registrikood (kui on tegutsev ettevõte), registreerimise aeg ja koht, tegevuskoha aadress, ettevõtte kontaktandmed ja info omanike kohta.
3. Ettevõtte kirjeldus. Äriidee, missioon, visioon ja eesmärgid Ettevõtte kirjelduses avatakse ettevõtte taust ja ajendid ettevõtte asutamiseks. Sõnastatakse ettevõtte missioon ja visioon ning konkreetsed eesmärgid nende saavutamiseks. Kuna äritegevust plaanitakse esitatud visiooni ja eesmärkide saavutamiseks, siis on see äriplaani osa kogu äri plaanimise aluseks.
4. Ettevõtluskeskkonna kirjeldus Analüüsitakse ettevõtluskeskkonda mõjutavaid tegureid: ettevõtlust reguleerivaid õigusakte, makromajanduslikke ja tootmisharu arengusuundi, ressursse ning vajaduse korral ka ettevõtlust mõjutavaid kohalikke tegureid.
5. Tooted ja teenused Kirjeldatakse ettevõtte põhitoodet või -teenust, tootmis- või teenindusprotsessi ning plaanitakse nende arendamist. Seejärel kõrvaltooteid ja lisateenuseid, kui neid on.
6. Klient, turg, konkurents Annab vastuse, kui palju ja millise hinnaga on võimalik seda toodet või teenust kirjeldatud turgudel konkurentidega võisteldes müüa. Kirjeldatakse kliente, praegust ja võimalikku turgu ning seal tegutsevaid konkurente. Tuuakse välja konkurentsieelis. Koostatakse SWOT-analüüs. Edasi kirjeldatakse oma toodete või teenuste hinnakujunduspõhimõtteid, püstitatakse turunduseesmärgid, mis on aluseks müügiprognooside koostamisele.
7. Tegevusplaan Lühiajaline tegevusplaan konkreetsete eesmärkide saavutamiseks. Tegevusplaani mõte on selgitada, mida kavatsetakse ette võtta ja saavutada  lähemate ajaperioodide (kuude, kvartalite, aasta) jooksul.
8. Riskianalüüs Määratakse kindlaks võimalikud riskid ja kavandatakse nendega toimetuleku viisid. Riskianalüüs võimaldab ettevõtjal või investoril kriitilisemalt hinnata investeeringu tasuvusarvutusi.
9. Finantsplaan ja finantsprognoosid
 		 Finantsprognoosidena esitatakse kasumiaruande, rahakäibe ja bilansi ennustused. Nende koostamisel võetakse sisendina arvesse finantsplaanis tehtud oletused ning arvestused ettevõtte tulude ja kulude, kasumiläve, investeeringute ja rahastamise kohta.

Äriplaani koostamise sagedasemad vead

Tüüpvead Vigade vältimine
1. Äriplaani kirjutatakse nagu kirjandit. Vähenda kirjelduste osa ja lisa rohkem analüüsi.
2. Äriplaan kirjutatakse toetuse saamiseks, mitte iseendale. Tõesta esmalt iseendale, kas saad äriga hakkama. Kui su äriplaan on elujõuline, siis toetused on lihtsalt lisatugi äri käimalükkamisel.
3. Eesmärke ei seata ajaliselt. Lühiajalised eesmärgid sõnasta kvartali või kuu täpsusega ja pikaajalised eesmärgid aastase täpsusega.
4. Eesmärgid püstitatakse pärast finantsprognooside koostamist vastavalt prognooside tulemustele. Äriplaani üks eesmärke on leida strateegiad, mis aitaksid ettevõtja eesmärke ellu viia. Kui finantsprognoosid näitavad, et valitud strateegiaga ei õnnestu eesmärke saavutada, muuda strateegiat, mitte eesmärke.
5. Ärikeskkonda analüüsides kirjutatakse äriplaani sõna-sõnalisi lõike arengukavadest ja riiklikest strateegiatest. Ärikeskkonna analüüsi mõte on tuvastada võimalused ja ohud. Seega pead uurima vaid neid ärikeskkonna aspekte, mis on eesmärkide saavutamise seisukohalt võtmetähtsusega. Neid aspekte tuleb uurida oma äriidee realiseerimise seisukohalt.
6. Äriplaani  finantsosa ja finantsprognooside   koostamisel kasutatakse arve, mida pole eelnevalt käsitletud või  põhjendatud eelnenud sõnalises osas. Arvud, mida kasutad finantsprognoosides, peavad olema äriplaani sõnalises osas eelnevalt lahti kirjutatud.
7. Konkurente loetletakse formaalsete, mitte sisuliste tunnuste alusel. Tegelikult konkurente ei tunta. Turu-uuringust peab selguma, milliste kriteeriumite alusel langetab klient otsuse, millise ettevõtte teenuseid kasutada või milliseid tooteid osta. Seega koosta konkurentsianalüüs n-ö läbi kliendi silmade.
8. Kasutatakse ebausaldusväärseid turu-uuringuid. Ära kasuta internetist leitud vananenud või hoopis teistel eesmärkidel korraldatud uuringuid. Tee ise uuring, küsitle kas või tuttavaid, kes kuuluvad kavandatava tegevuse sihtrühma.
9. Tehakse pinnapealne turuanalüüs, st piirdutakse pelgalt oletustega ning sihtrühma tegelikku ostujõudu ja vajadusi ei analüüsita. Ära arva, et kliendid käituvad nii nagu sina või nii, nagu sina tahad. Kontrolli ja analüüsi.
10. Toote või teenuse kvaliteedi kirjeldus lähtub oletusest. Väär on kirjutada „Minu pakutav toode X on odavama hinnaga, kuid parema kvaliteediga kui konkurentidel”. Kvaliteet on suhteline mõiste. Kirjuta väga täpselt lahti, milles sinu toote või teenuse kvaliteet seisneb. Ära piirdu üldsõnalise kirjeldusega.
11. Toote või teenuse  hinnakujundamine on valdavalt passiivne. Kiputakse aluseks võtma  konkurentide või internetist leitud hinnakirja või järgitakse vaid  turuliidrit. Kasuta oma  hinnastrateegia võimalusi.
12. Turundusplaanis plaanitakse ainult tegevusi ja kulusid, kuid mitte inimressurssi. Kontrolli, kas sul jätkub inimesi, kel oleks aega kõik tegevused ellu viia. Üksi ei jõua sa kõike teha.
13. Tehakse liiga optimistlikud finantsprognoosid. Ettevõtja on tavaliselt veendunud oma idee headuses. Kui prognoosid näitavad hiigelkasumeid, on üsna võimalik, et kusagil on tehtud viga. Võrdle enda prognoose konkurentide majandusaasta aruannetega ja tee sellest järeldused. Peamised näitajad ei tohiks väga palju erineda.
AVALIKUD KOOLITUSED Avatud taotlusvoorud FINANTSKOOLITUSED Majanduspartner OÜ uudised

Tekkepõhise eelarvestamise rakendamine avalikus sektoris

Toomas Türnpuu 0 Comment

 

 

Majandusplogo2016

 

 

 

OÜ MAJANDUSPARTNER  pakub avaliku sektori asutustele uut aktuaalset koolitust teemal

 

”   TEKKEPÕHISE EELARVESTAMISE RAKENDAMINE AVALIKUS SEKTORIS“

Eesmärk 

 Koolituste eesmärk on anda süsteemne ülevaade tekkepõhise eelarvestamise eesmärkidest, meetoditest, eripäradest ja juurutamise protsessidest avalikus sektoris, arendades ametnike ja/või töötajate tekkepõhise eelarve koostamise oskusi ning tõstes nende finantsalaseid kompetentse.  

Koolitusvajadus  

Aastaks 2017 plaanitakse minna Eesti Vabariigi kõigis ministeeriumites , asutustes s.h. ka kohalikes omavalitsustes ja nende asutustes üle tekkepõhistele eelarvetele ning sellest tulenevalt ka tekkepõhisele riigieelarvele. 

Aasta 2011 detsembris jõustus Euroopa Nõukogu direktiiv 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku miinimumnõuete kohta. Selle direktiiviga  seati liikmesriikidele kohustus kehtestada valitsussektorile ühtsed eelarvereeglid tagamaks valitsussektori eelarvedistsipliini ja seeläbi ka eelarvetasakaalu. Kõigis riigiasutustes on finantsplaneerimise kvaliteedi tõstmiseks ja finantsaruannete kasutamisvõimaluste suurendamiseks vajalik samade arvestusprintsiipide kasutamine eelarvestamisel ja raamatupidamises.  Käesoleval ajal koostatakse tüüpiliselt eelarveid lähtudes kassapõhisest arvestusprintsiibist, samal ajal kui raamatupidamine toimub rahvusvaheliselt aktsepteeritud standarditest lähtuvalt tekkepõhiselt, mistõttu kasutusel olevatel finantsaruannetel on raske anda lisaväärtust asutustele eelarveprotsessis otsuste tegemisel.   Euroopa Majandus- ja Rahaliidu (Economic and Monetary Union) täisliikme staatus kohustab Eestit järgima Euroopa Liidus valitsussektori eelarvepositsiooni kohta sätestatud kriteeriume. Valitsussektori tugev eelarvepositsioon on üheks peamiseks eelarvepoliitiliseks eesmärgiks ning oluline tulemusnäitaja rahvusvahelisel tasandil.

Koolituse kestvus ja kava 

Koolituskava koostatakse “rätsepameetodil”  koostöös Tellijaga ja selle kestvus on   1-2 õppepäeva (8-16 akadeemilist tundi). Koolituskava koostatakse Tellija soovidest lähtuvalt.  

Õpitulemus 

Koolitusel osalejad oskavad peale koolitust majanduslikult mõtestada tekkepõhist eelarvet koolitusel saadud juhendmaterjali (teoreetilised kontseptsioonid, näited, ülesanded) järgi.  

Õpiväljundid 

Koolituse läbinu peaks olema suuteline:  

  • mõistma eelarvestamise protsessi, etappe ja seoseid kohalike avalikus sektoris;
  • koostama ja analüüsima tekkepõhist eelarvet;
  • eristama tekkepõhise eelarve planeerimist kassapõhisest erinevate   elementide lõikes (tulud, kulud, investeeringud, rahavood).
  • hindama ressursside kasutamise sihipärasust;
  • hindama oma asutuse tulemuslikkust eelarve ja finantsaruannete järgi;
  • jagama oma hinnanguid teiste sarnastel ametikohtadel töötavate ametnikega. 

Koolitus viiakse läbi tuginedes eelarvestamise õiguslikele regulatsioonidele, tekkepõhise eelarvestamise Eesti ja rahvusvahelisele praktikale. Koolitusel lahendatakse läbivalt avaliku sektori tegevusalaga seotud näidisülesandeid, mis on koostatud koostöös avaliku sektori esindajatega.   

Koolituse põhiteemad: 

1.Avaliku sektori finantsjuhtimine ja eelarvestamise lähtealused

  • Uue haldusjuhtimise (New Public Management) ja avaliku sektori finantsjuhtimise (New Public Financial Management) mõjud
  • Finantsjuhtimine kui terviklik seostatud tegevuste süsteem.
  • Avaliku sektori eelarvestamise eripärad. „Strateegiline plaan-eelarve- aruanne- meetmed“ (PDCA) tsükkel avaliku sektori juhtimises. Eelarvestamise protsess ja seosed finantsarvestusega. Peamised vastuolud PDCA tsüklis avaliku sektori juhtimises.
  • EN direktiivi 2011/85 mõju ja nõuded Eesti avaliku sektori
  • Eelarvestamise regulatsioonid Eestis (finantsjuhtimise regulatsioonid, raamatupidamise seadus, valitsuse määrused jm) .
  • Eelarveraamistik (eelarvepoliitika elluviimise komponendid). Eelarvestrateegia.
  • Avaliku sektori eelarve koostamise sisendid. 

2.Tekkepõhise ja kassapõhise eelarve erisused ning eelarvete seos juhtimisega 

  • Kassapõhise ja tekkepõhise eelarve olemus ning erisused (kassapõhise ja tekkepõhise eelarvete näited). Eelarvestamise ja aruandluse seosed.
  • Eelarve koostamise etapid.
  • Eelarve täitmise analüüs, sh vajaliku informatsiooni kogumine ja eelarve täitmise seire.
  • Eelarved (tulemi eelarve, rahavoo eelarve, eelarveline bilanss) ja nendevahelised seosed. Avaliku sektori teenuste eelarvete eripärad.
  • Planeerimise ajaline raamistik. Lühiajaline versus kesk-pikk planeerimine (eelarvestamine).
  • Tulemuspõhine eelarvestamine (Performance budgeting).
  • Tekkepõhise eelarvestamise praktika Eesti avalikus sektoris.  
  1. Tulude planeerimine  
  • Eelarve tulude liigid.
  • Kassapõhise ja tekkepõhise tegevustulude planeerimise põhimõtete erinevus. Tekkepõhiste tegevustuludega seotud nõuete ja kohustuste muutuste mõju.
  • Tulude kajastamine kassapõhise ja tekkepõhise eelarve näidisülesandes.

   4.Kulude planeerimine  

  • Eelarve kulude liigid. Muutuvate ja püsivate ning otseste ja kaudsete kulude planeerimine. Tegevuspõhise kuluarvestuse rakendamine avalikus sektoris.
  • Tegevuspõhine planeerimine. Kassapõhise ja tekkepõhise tegevuskulude planeerimise põhimõtete erinevus.
  • Varude, kohustuste, ettemaksete jt muutuste mõju tekkepõhistele kulueelarvetele .
  • Kulude kajastamine kassapõhise ja tekkepõhise eelarve näidisülesandes.
  • Probleemkohtade arutelu 

  5.Investeeringute ja finantseerimistegevuse planeerimine

  • Põhivarainvesteeringu liigid.
  • Investeeringute eelarvestamise protsess.
  • Põhivara kasulik eluiga ja amortisatsioonimeetodid. Põhivara väärtus. Investeeringute ajastamine.
  • Eelarve piirangud. Üldised probleemid investeeringute eelarvestamises.
  • Põhivara ost versus kasutusrent.
  • Finantseerimisvõimalused ja instrumendid. Laenukohustused ja nendega seotud maksed.
  • Investeeringute ja finantseerimise kajastamine kassapõhise ja tekkepõhise eelarve näidisülesandes.
  • Probleemkohtade arutelu 

  6.Rahavoo ja tulemi planeerimine  

  • Rahavood põhitegevusest.
  • Rahavood investeerimisest.
  • Rahavood finantseerimistegevusest.
  • Rahavoogude kujunemine kassapõhise ja tekkepõhise eelarve näidisülesandes.
  • Tulemi kujunemine kassapõhise ja tekkepõhise eelarve näidisülesandes.
  • Varade, kohustuste ja netovara kujunemine näidisülesandes.
  • Koolituspäeva(de) kokkuvõte.   

Koolituse oodatavad tulemused 

Mida Tellija saab koolituse tulemusena? Koolituse tulemusena paraneb avaliku  asutuse juhtide, juhtrühma ja spetsialistide arusaamine asutuse eelarvestamise ja finantsjuhtimise arenguvajadustest ja konkreetsetest sammudest asutuse tulemuslikkuse juhtimisel. Paraneb juhtrühma arusaamine eelarvestamise ja finantsjuhtimise  protsessidest ja meeskonna tunnetus. Koolituse käigus arutatakse läbi asutuse finantsjuhtimise  arendamisega seonduvad kriitilised faktorid ja arengutegurid.

 

Koolitaja: Koolituskursuse viib läbi prof. TOOMAS HALDMA Tartu

Ülikoolist

 

Koolituse maksumus ja tellimine Koolituse maksumus kujuneb läbirääkimistel Tellijaga ja sõltub kursuse  ajalisest mahust, korralduskuludest, kursuse ettevalmistamise ja kliendi konkreetsete soovide arvestamisega seotud ajakulust jms teguritest. 

 

Koolituse tellimine ja informatsioon OÜ Majanduspartner , tel. 5067751

Toomas Türnpuu    

www.majanduspartner.ee