chrome://conversations/content/stub.html?urls=imap-message%3A%2F%2Ftoomas%2540majanduspartner.ee%40server.cybertips.info%2FINBOX%2312427
Rubriik: Uncategorized
HEAK uudised
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
Projekti korrektuur ja konsultatsioon
Projekti korrektuur ja konsultatsioon
Konsultatsioon ehk projekti üle vaatamine
Konsultatsiooniteenust pakume siis, kui kliendil on olemas enda koostatud projekt. Projektiekspert OÜ ülesanne on projekti konkurentsivõimet konkurssidele esitamiseks tõsta.
Meie abi on kasutatud enamasti kui
- Projekt on eelmises taotlusvoorus jäänud rahastamata vigade tõttu.
- Olemasolev projekt võib olla hästi kirjutatud, kuid rahastaja nõuetest ei ole korrektselt kinni peetud.
- Projekt ei ole täielikult valmis ja abi soovitakse näiteks konkreetsete osade või peatükkide juures.
Kuigi teenus on väga paindlik, on soovitav skeem selline:
- projekti saamine kliendilt;
- esialgse hinnangu andmine ja kokkulepe edasise tegevuse osas;
- projekti ülevaatamine tunnitasu alusel;
- tagasiside: suuliselt, meiliga, telefoniga;
Võimalik on ka kokku leppida maksimaalne töötundide arv. Sel juhul alustame tagasisidet olulisematest vigadest (mitte ei jäta projekti lõpuni lugemata).
Tunnitasu on 50 eurot (lisandub käibemaks). Meie kogemus näitab, et keskmiselt kulub paar-kolm tundi ühe projekti analüüsiks.
Töötajate tervisekontrolli regulatsioonist
Töötaja tervisekontrolli regulatsioonist
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda pöördus mai alguses sotsiaalministeeriumi poole mitme ettepanekuga, et muuta töötajate tervisekontrolliga seotud nõudeid nii tööandja kui ka töötaja jaoks paindlikumaks ja läbipaistvamaks.

Perearstidele võiks anda võimaluse viia läbi tervisekontrolle
Esiteks tegi koda ettevõtetelt saadud tagasiside alusel ministeeriumile taas ettepaneku muuta töötervishoiu ja tööohutuse seadust selliselt, et tööandjal oleks võimalik teatud juhtudel saata oma töötaja tervisekontrolli läbima ka töötaja perearsti juurde.
Ministeerium vastas, et 2020. aastal valmis Tartu Ülikooli ja Tallinna Tervishoiukõrgkooli uuring töötervishoiuteenuse teemal, kus muu hulgas käsitleti perearstide rolli töötervishoiuteenuse osutamisel. Uuringu tulemused näitasid, et perearstide hinnangul ei ole mõistlik panna nendele täiendavat kohustust viia läbi töötajate tervisekontrolle. Põhjuseks on perearstide vähesed teadmised ja kogemus töökeskkonnast ja sealsetest ohuteguritest. Perearstide väljaõpe ei sisalda neid teemasid, samas kui töötervishoiuarstid on spetsialiseerunud töökeskkonna ohutegurite mõju hindamisele töötaja tervisele ja tööga soetud terviseprobleemide väljaselgitamisele.
Seega tuginedes viidatud uuringule ning olles konsulteerinud ka perearstide esindajatega, ei pea ministeerium võimalikuks, et töötajate tervisekontrolle võiksid edaspidi läbi viia perearstid töötervishoiuarstide asemel. Kvaliteetse töötervishoiuteenuse osutamiseks on oluline, et see lähtuks töökeskkonna riskianalüüsist ning teenust osutaksid pädevad ja vastava väljaõppe saanud spetsialistid ehk töötervishoiuarstid. Perearstidel vastav pädevus puudub, samuti ei ole neil infot töötaja töökeskkonna ega sealsete ohutegurite kohta.
Tervisekontrolli mahtu tuleks vähendada hiljuti läbi viidud tervishoiuteenuste võrra
Teiseks tegi koda ettepaneku, et kui töötajale on hiljuti tehtud väga põhjalik üldine terviseaudit, siis ei oleks koja ettepaneku kohaselt vaja neid protseduure uuesti teha töötervishoiuarsti poolt läbiviidavas tervisekontrollis.
Sotsiaalministeerium selgitas, et töötaja tervisekontrolli korra kohaselt otsustab töötervishoiuarst vajalikud terviseuuringud lähtudes töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ja töötaja tervisedeklaratsiooni andmetest ehk töötaja terviseseisundist. Lisaks on töötervishoiuarstidel õigus tervisekontrolli läbiviimise raames tutvuda töötaja terviseandmetega tervise infosüsteemis ning kasutada neid andmeid tervisekontrolli läbiviimisel, töötaja terviseseisundile hinnangu andmisel ja otsuse tegemisel.
Olukorras, kus perearst või mõni muu tervishoiutöötaja on hiljuti teinud uuringuid või analüüse, mille tulemused on kättesaadavad tervise infosüsteemis, ei ole töötervishoiuarstil vajadust samu uuringuid ja analüüse uuesti teha. Seda, kas ja milliseid uuringute ja analüüside tulemusi saab ja on mõistlik arvestada töötaja tervisekontrolli tegemisel, on töötervishoiuarsti otsustada.
Samas, kuna tervisekontrolli mahtu (s.t uuringute ja analüüside nimekirja) ei ole õigusakti tasandil kehtestatud, on tööandjal ja töötervishoiuarstil võimalik kokku leppida sobiv tervisekontrolli pakett vastavalt vajadusele, sealhulgas lähtudes töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest. Samuti on neil õigus kokku leppida selles, kas ja kuidas arvestatakse töötaja varasemaid uuringute ja analüüside tulemusi tervisekontrolli läbiviimisel ja otsuse tegemisel.
Kehtestada tuleb tervisekontrollis sisalduvate teenuste minimaalne nimekiri
Selleks, et tervisekontrolli teenus oleks läbipaistev nii tööandja kui ka töötaja jaoks, tegi kaubanduskoda kolmanda ettepaneku lisada õigusakti loetelu, milliseid tervishoiuteenuseid peab tervisekontroll minimaalselt sisaldama. Selline muudatus annaks selge ülevaate, millised tervisekontrollis sisalduvad teenused on miinimumnõuded ning milliseid teenuseid on tööandjal võimalik vabatahtlikult täiendavalt juurde tellida.
Sotsiaalministeerium selgitas, et tulenevalt seadusest teeb töötervishoiuarst vajalikud terviseuuringud lähtudes töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest ja töötaja tervisedeklaratsiooni andmetest ehk töötaja terviseseisundist. Seega võib uuringute ja analüüside nimekiri olla erinev töötajate puhul, kes töötavad kontoris arvutiga võrreldes töötajaga, kes puutuvad kokku näiteks müra või ohtlike kemikaalidega. Samuti võivad uuringud ja analüüsid erineda sõltuvalt töötaja terviseseisundist. Seetõttu ei pea ministeerium mõistlikuks kehtestada tervisekontrolli raames tehtavate uuringute ja analüüside nimekirja õigusakti tasandil.
Samas leiab sotsiaalministeerium, et kvaliteetse töötervishoiuteenuse osutamiseks oleks hea kokku leppida tervisekontrolli uuringute ja analüüside miinimumnõuetes juhendmaterjali tasandil, et sellest oleks abi ka tööandjatele töötervishoiuteenuse tellimisel. Seetõttu on Eesti Töötervishoiuarstide Selts koostamas töötervishoiu ohuteguripõhiseid käsitlusjuhendeid, mille eesmärk on pakkuda töötervishoiuarstidele juhiseid tervisekontrollide läbiviimiseks lähtudes ohuteguritest, millega töötajad töökeskkonnas kokku puutuvad. Nimetatud käsitlusjuhendid hõlmavad ka tervisekontrolli raames tehtavate uuringute ja analüüside miinimumnõudeid. Käsitlusjuhendid on eelkõige mõeldud töötervishoiuarstidele, kuid ka tööandjatel on võimalik nendest lähtuda töötervishoiuteenuse tellimisel ja tervisekontrolli sisu kokkuleppimisel töötervishoiuteenuse osutajaga. Käsitlusjuhendid on kavandatud valmima 2022. aasta IV kvartalis.
Ida-Viru vke toetus
https://eas.ee/toetused/ida-viru-vke-toetus/?utm_source=2023%2F11_newsletter_innovatsioon&utm_medium=email&utm_campaign=2023_newsletter
Küsi lisa !
Ida-Viru väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate investeeringute toetus
Toetame Ida-Viru majanduse mitmekesistamist
Toetuse abil panustame uusi töökohti loovate või olemasolevaid sälitavate Ida-Virumaa väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime kasvu ja lisandväärtuse kasvu. Julgustame ettevõtteid oma äritegevust mitmekesistama.
Toetuse abil on võimalik investeerida tootearendusse, samuti ettevõtte toote või teenusega seotud protsesside arendustesse.
KIK toetused ja meetmed
Vaata lisaks https://www.kik.ee/et/toetatavad-tegevused?page=1
Järvamaa Arenduskeskus
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
|
UUDISED
|
|
|
|
|
|
|
|
Investeeringu toetus
15. novembrist saab esitada põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetuse taotluseid
15.–29. novembril võetakse vastu keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse (MAK meede 4.2.2) ning tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjarühma põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse (MAK meede 4.2.3) taotlusi.
Keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse eesmärgiks on aidata kaasa toodete töötlemise osakaalu suurendamisele ja töötlemise efektiivsuse tõstmisele, mis suurendaks toodete konkurentsivõimet nii sise- kui ka välisturgudel.
Toetuse taotlejaks saavad olla:
- keskmise suurusega ettevõte (50–249 töötajat ja aastakäive ei ületa 50 miljonit eurot ja/või aastabilansi kogumaht ei ületa 43 miljonit eurot) või
- suurettevõte (250–750 töötajat ja müügitulu alla 200 miljoni euro).
21. aprillil 2023 jõustunud määruse muudatuse kohaselt on toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta kogu arengukava programmiperioodi jooksul kokku 3,5 miljonit eurot.
Novembrikuise taotlusvooru eelarveks on planeeritud 4 miljonit eurot.
Tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjarühma põllumajandustoodete töötlemise ning turustamise investeeringutoetuse eesmärgiks on ühistegevuse soodustamine töötlemise etapis, et selle kaudu parandada ühistute ja muude ettevõtjate omavahelist koostööd.
Toetust saab taotleda mikro-, väikese või keskmise suurusega ettevõtja nõuetele vastav ettevõtja või suurettevõtja, kes on:
- Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel ja korras tunnustatud tootjaorganisatsioon või tunnustatud tootjarühm või
- tunnustatud tootjaorganisatsiooni või ühe või mitme tunnustatud tootjarühma valitseva mõju all olev ettevõtja.
21. aprillil 2023 jõustunud määruse muudatuse kohaselt on toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta kogu arengukava programmiperioodi jooksul kokku 4 miljonit eurot.
Novembrikuise taotlusvooru eelarveks on planeeritud 3 miljonit eurot.
OÜ Majanduspartner pakub projekti kirjutamise teenust
Projekti kirjutamise teenus
OÜ Majanduspartner pakub projekti kirjutamise teenust.
OÜ MAJANDUSPARTNER koostab projektitaotlusi alljärgnevatele organisatsioonidel;
- EAS (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus),
- KIK (Keskkonna Investeeringute Keskus),
- KÜSK (Kodanikuühiskonna Sihtkapital),
- AEF (Avatud Eesti Fond),
- PRIA (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet)
TOETUSMEETME LEIDMINE JA ABIKÕLBULIKKUSE DIAGNOSTIKA
Võimaliku rahastaja leidmine lähtudes ideest, tegevusest ja kulutustest. Teostame idee abikõlbulikkuse diagnostika ja meetmele vastavuse analüüsi.
PROJEKTI KIRJUTAMINE
Projektitaotluse täitmine ja detailse projekti kirjutamine rahastaja nõuete kohaselt.
FINANTSPROGNOOSID
Koostame projekti prognoositava rahavoogude aruande , kasumiaruande ja bilansi.
LISADE KOOSTAMINE
Lisadokumentide koostamine, näiteks majandusaasta aruanded, tegevusload, litsentsid.
VAHEARUANDED
Vahe- ja lõpparuanded rahastajale lähtudes kliendi kulu- ja lisadokumentidest.
ÄRIPLAANI KOOSTAMINE
OÜ MAJANDUSPARTNER aitab äriplaani koostamisel.
Äriplaan on äriidee teostamise kirjeldus, mille eesmärk on testida äriidee toimivust teoreetiliselt enne selle praktilist teostamist. Äriplaani ülesehitus sõltub valdkonnast, ärikeskkonna tavadest ja rahastajate nõuetest. Äriplaani koostamisel lähtume olulisuse ja tervikliku kirjeldamise printsiibist!
Vahe- ja lõpparuanded rahastajale lähtudes kliendi kulu- ja lisadokumentidest.
OÜ MAJANDUSPARTNER on aidanud ellu viia arendusprojekte ettevõtluse, äriarenduse, toomise ja ekspordiarendamise valdkondades. OÜ Majanduspartner konsultandid on ettevõtlus- ja juhtimiskogemusega oma valdkonna spetsialistid.
Esmane konsulteerimine toimub tavaliselt telefoni, meili või isikliku kohtumise teel, kus otsime ideele toetusi ja anname kliendile teada, kas on projektile võimalik toetusi taotleda.
Projekti kirjutamise täisteenus
OÜ Majanduspartneri moto on – KVALITEENTE TÖÖ, KIIRE TEENUS
PAKUTAVA TEENUSE ALL MÕISTAME;
- projektitaotluse täitmist;
- detailse projekti kirjelduse/äriplaani kirjutamist
- finantsprognooside koostamist;
- vajalike lisade koostamist/hankimist.
HELISTA JA KÜSI LISA
5067751
TOOMAS TÜRNPUU