Rahandusministeeriumis kiideti heaks välistoetuste jaotus

Valitsus kiitis heaks välistoetuste 4,83 miljardi euro jaotuse

Valitsus kiitis eile heaks välistoetuste jaotuse aastatel 2021-2027, mil Eesti saab toetusteks kokku ligi 4,83 miljardit eurot.

“Need miljardid lähevad Eesti tulevikukindlamaks muutmiseks. Umbes pool kogu rahast läheb teadusmahukama Eesti ülesehitamiseks ja rohehüppele,” ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.

“Suured võitjad on teadlased, laiemalt haridusega seotud valdkonnad, tehnoloogiahüppesse, keskkonnasäästu panustajad, aga ka Eesti digiriik ja digilahendusi kasutav erasektor,” rääkis minister. „Soovime arendada ka ettevõtete ekspordivõimekust, sest kui meie ettevõtetel läheb välisturgudel hästi, läheb hästi ka Eesti majandusel ja inimestel üldiselt.“

Uue perioodi rahast jätkub Eesti e-riigi väljaarendamine, uute IT-lahenduste kasutuselevõtt ja investeeringud kiiresse internetiühendusse.

Valitsus soovib enam panustada Eesti inimestesse haridusse, töötamisvõimalustesse ja heaolusse. Selleks on kavas täiendada õppimisvõimalusi ja toetada elukestvat õpet. Luuakse vajalikke tööturuteenuseid riskirühmadele ja noortele, jätkub ka IT-hariduse arendamine ja koolivõrgu korrastamine. Kavas on arendada üldhaiglate ja esmatasandi tervisekeskuste teenuseid.

Elukeskkonna ja kohaliku aktiivsuse edendamiseks jätkub linnaruumi arendamine ja kohaliku ettevõtluse toetamine.

Põlevkivi sõltuvusest vabanemiseks suunatakse 354 miljonit eurot Ida-Virumaale, 273 miljonit sellest läheb uute töökohtade ja ettevõtluse toetamisele ning 66,7 miljonit Ida-Virumaa elukeskkonnale.

„Valitsuses kokku lepitud suunad on aluseks, et luua täpsemad kavad raha kasutuseks, pidada läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga ning koostöös teiste ministeeriumite ja valdkondlike katusorganisatsioonidega välja töötada detailsemad toetuse jagamise tingimused,“ ütles rahandusministeeriumi välisvahendite talituse juhataja Kadri Tali. „Selleks on kavas korraldada temaatilisi töötubasid ja avalik konsultatsioon, et võimalikult palju organisatsioone teaks, kuidas eurotoetuste kaudu enda tegevusele hoogu saada ja seeläbi Eesti elu edendada.“

Uue perioodi 3,4 miljardile eurole lisaks arutas valitsus ka kliima- ja energiapoliitika meetmeid ning moderniseerimisfondi Eesti osa. Nende meetmete ja programmide valikul ning kavandamisel on võetud arvesse teistest vahenditest kavandatavaid kliima- ja energiaeesmärkidesse panustavaid meetmeid, et saavutada võimalikult suur koosmõju ja panus Eesti eesmärkide suunas liikumisel.

Mõlema rahaline maht sõltub CO2 ühikuhinnast enampakkumisel, kuid prognoosi järgi võib moderniseerimisfondist laekuda tänavu 19 ja järgmisel aastal ca 21 miljonit eurot. CO2 kvoodikauplemisest võib prognoosi järgi laekuda tänavu ca 29 miljonit eurot.

Uue perioodi eurotoetuste planeerimise ja kaasamisplaaniga saab tutvuda siin. Esimese avapauguna toimub 22.-26. märtsil partnerite EL toetuste teemaline arutelunädal.

EVEA teavitus

Hea EVEA liige!

Kui Sa plaanid Harjumaa või Ida-Virumaa tööandjana toatleda 1. veebruaril avanevat töötukassa töötasu toetust, siis esmalt veendu, et toetus ei ohusta Sinu ettevõtte vähese tähtsusega riigiabi (VTA) jääki, mida saad kontrollida siin. Kuni töötukassa ametliku selgituseni soovitame enne taotluse esitamist pöörduda töötukassa poole ja uurida, kas on võimalik kindlustada, et taotlus läheb käiku Covid-riigiabi reeglite alusel ning ei vähenda vähese tähtsusega abi jääki, mida läheb vaja, kui soovid kasutada mõnda teist EAS’i, PRIA või muud avaliku sektori arengutoetust.

EVEA pöördus selles küsimuses ka sotsiaalministeeriumi poole, viidates Ärilehes avaldatud infole, kus öeldakse, et toetuse andmisel kasutatakse vähese tähtsusega abi reegleid. Oleme seisukohal, et antud toetus peab olema eranditult riigiabi EL ajutise raamistiku alusel.

Kui ettevõtjatele, kelle „tavapärase“ VTA ülemmäär ei ole taotlemise hetkel täitunud, antakse töötasu toetust tavapärase VTA raames, võib see ammendada kolmeks aastaks ettevõtja edaspidiseid võimalusi kasutada muid arengutoetusi, mis põhinevad VTA-l (näiteks mitmed EASi, PRIA või RTK toetused).

Loodame, et sotsiaalministeerium saab selle probleemi kiiresti lahendada ja selgelt ettevõtjatele kommunikeerida, et töötasutoetus ei ohusta nende tavapärast VTA jääki ja lähituleviku võimalusi kasutada muid avalikke tugimeetmeid, mis ei ole otseselt covid-19 kriisiga seotud.

VEEL OLULIST INFOT

EVEA liikmeteenused SIIN

EVEA seisukohad SIIN

EVEA meediakajastus SIIN

EVEA sündmusesd SIIN

Doktorikraadiga teadlaste palkamise toetus

RIIK ANNAB TOETUST DOKTORIKRAADIGA TEADLASTE PALKAMISEKS

24.11.2020

Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) avas taotlusvooru, mille raames saavad era- või avaliku sektori asutused endale palgata doktorikraadiga teadlase rakendusuuringute ning tootearendusprojektide kavandamiseks ja läbiviimiseks. Taotlejaid nõustavad Eesti Teadusagentuur (ETAg) ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS).

RTK toetusmeede annab Eesti ettevõtetele võimaluse saada juurde ekspertteadmisi, mis võimaldavad täiustada oma tooteid, protsesse või teenuseid. Toetusmeetme rakendamine aitab kaasa avaliku ja erasektori vahelisele liikuvusele, mis on oluline teadustöö tulemuste rakendamisel.

Avatud sektorivahelise mobiilsuse toetusest on kasu ettevõtetel, kellel on vaja kindla teadlase kompetentse pikema aja vältel. Suuremad teadus- ja arenduskoostöö projektid saavad peagi hoogu juurde ka rakendusuuringute programmi raames ning väiksemamahuliste teadus- ja arendustegevuste jaoks saab tuge EASi innovatsiooni- ja arendusosakutest.

Toetusmeetme maht on 1 820 000 eurot ja seda rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondist. Esimene taotlusvoor on e-toetuse keskkonnas nii era- kui ka avaliku sektori asutustele avatud kuni 30. novembrini 2021 või kuni vabade vahendite ammendumiseni. Avaliku sektori asutustele eraldatakse taotlusvoorust kuni 606 000 eurot.

Taotlejad võivad olla kõik eraõiguslikud juriidilised isikud, mis on kantud Eesti äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. Avaliku sektori asutustena saavad toetust taotleda riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuste registrisse kantud asutused.

Taotlemise kohta saab lugeda lähemalt RTK kodulehelt SIIT

Arhimedese programmid

Hea täiskasvanuhariduse valdkonna huviline

Soovid oma organisatsiooni arendada läbi strateegilise koostöö? Erasmus+ arendusprojektid annavad selleks suurepärase võimaluse – loo ja jaga uuenduslikke praktikaid, õppematerjale ja meetodeid rahvusvahelises koostöös teiste organisatsioonidega.

Strateegilist koostööd võivad teha nii era- kui avalik-õiguslikud organisatsioonid – ettevõtted, kohalikud omavalitsused, haridusasutused, kultuuriasutused, raamatukogud, vabaühendused jne. Vaja on leida vähemalt 2 välispartnerit kahest erinevast Euroopa riigist. Partnerite otsingul võib abiks olla Euroopa täiskasvanuhariduse veebikeskkonna EPALE partnerotsing.

Viimastel aastatel on kõik head projektid ka rahastuse saanud, kuna täiskasvanuhariduse strateegilise koostöö eelarve on järk-järgult tõusnud, ulatudes käesolevas taotlusvoorus üle 1 miljoni euro. Kasuta võimalust nüüd, kuna taotleda saab vaid kord aastas ning taotlustähtaeg on 21. märts!

Juhul kui Sa pole veel veendunud, et strateegiline koostöö on midagi Sinu organisatsiooni jaoks, vaata meie vebinari, kus räägime lähemalt rahvusvahelise strateegilise koostöö olemusest ja võimalustest. Kui asud taotlust esitama, kuula ka meie vebinare taotlusvormi täitmise tehnilise poole kohta registreerimine ja PIC-koodi taotlemine ning veebivormi täitmine

Kui soovid arutada oma projektiidee sobivust Erasmus+ formaadiga võta meie tiimiga julgesti ühendust.

Parimate soovidega

Kristiina Lutsar

Üld-, kutse- ja täiskasvanuhariduse büroo

Hariduse rahvusvahelistumise agentuur, SA Archimedes

Tel: 697 9233

EAS uudis

EASi juht: Eesti väljakutse on kohaneda sadade miljonite võrra väiksema eurorahaga
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhatus kohtus eile Riigikogu Keskerakonna fraktsiooniga, et tutvustada EASi tegevust Eesti majandusarengu hoogustamisel ning arutada selle üle, millistesse valdkondadesse peaks riik panustama pärast Euroopa Liidu toetuste märkimisväärset vähenemist. „Poliitikud peavad juba täna mõtlema, kuidas toetab riik Eesti majanduse arengut pärast 2020. aastat. Näiteks sel aastal on EASile riigi poolt pandud eesmärkide täitmiseks 200 miljonit, millest Eesti riigieelarvelised vahendid moodustavad vaid 15 miljonit eurot,“ ütles EASi juhatuse esimees Alo Ivask.

Ivask märkis, et EAS toetab Eesti ambitsioonikamaid ettevõtteid, kelle ekspordimaht oli 2016. aastal 4,5 miljardit eurot. „Meie klientide kolmanda kvartali käive kasvas 62 miljonit eurot,” sõnas Ivask. Ta lisas, et EASi abil Eestisse toodud välisinvesteeringud on toonud investeeringutena riiki 322 miljonit eurot ning loonud viimase kolme aasta jooksul 2884 uut töökohta. Eesti kogutulu turismiteenuste ekspordist oli 2016. aastal 1,71 miljardit eurot, mis on 2,7% rohkem kui 2015. aastal.

„Mõistlik on juba praegu hakata pidama arutelusid, millistele valdkondadele peab riik vajalikuks eraldada vahendeid 2021. aastal algaval Euroopa Liidu eelarveperioodil. Näiteks täna on praktiliselt kogu ettevõtluse ja ekspordi toetamine rahastatud Euroopa Liidu vahenditest,“ lisas Ivask.

„EAS on oma tegevusega andnud olulise panuse Eesti majanduse arengusse ning ekspordimahu, välisinvesteeringute ja turismi näitajate hoidmine ja kasvatamine on meie selge prioriteet nüüd ja edaspidi,” sõnas Ivask.

Ivask märkis, et EAS pole ainult toetuste jagamise sihtasutus, mis ei tähenda, et erinevate meetmete kaudu ettevõtluse või regionaalarengu toetamine ei ole vajalik. „See on väga oluline, kuid EASi tegevusvaldkond on palju laiem. Me vastutame selle eest, et Eesti oleks atraktiivne sihtkoht turistidele, et meie ettevõtted oleksid üha võimekamad eksportijad ning Eestisse tuleksid välisinvesteeringud, mis loovad meie inimestele töökohti,“ märkis Ivask.

EASi eesmärk on Eesti majandust puudutavaid arutelusid hoogustada, et riigi eesmärgid toetaks läbi sihtasutuse tegevuse ja eelarve suurimal võimalikul moel meie ettevõtlust ja regionaalarengut. Ivaski sõnul plaanib sihtasutuse juhatus kohtuda ka teiste parlamendis esindatud erakondade, valitsuse liikmete, ministeeriumite ja partnerorganisatsioonide esindajatega. Eelmisel kuul esitles EASi juhatus sihtasutuse senist tegevust ja tulemusi ka Riigikogu majanduskomisjonile.

2000. aastal loodud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) on riikliku ettevõtluse tugisüsteemi üks suuremaid institutsioone ning viib Eesti riigi poolt sihtasutusele antud ülesandeid ellu nelja peamise tegevusvaldkonna kaudu: Eesti ettevõtete ekspordivõimekuse hoogustamine, turistide arvu kasvatamine, välisinvesteeringute Eestisse toomine ning Eesti regionaalsele arengule kaasa aitamine erinevate toetuste kaudu.

Lisainfo:

Mariann Sudakov
EASi pressiesindaja
521 6821
mariann.sudakov@eas.ee
www.eas.ee Loe edasi

EASi juht: Eesti väljakutse on kohaneda sadade miljonite võrra väiksema eurorahaga

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhatus kohtus eile Riigikogu Keskerakonna fraktsiooniga, et tutvustada EASi tegevust Eesti majandusarengu hoogustamisel ning arutada selle üle, millistesse valdkondadesse peaks riik panustama pärast Euroopa Liidu toetuste märkimisväärset vähenemist. „Poliitikud peavad juba täna mõtlema, kuidas toetab riik Eesti majanduse arengut pärast 2020. aastat. Näiteks sel aastal on EASile riigi poolt pandud eesmärkide täitmiseks 200 miljonit, millest Eesti riigieelarvelised vahendid moodustavad vaid 15 miljonit eurot,“ ütles EASi juhatuse esimees Alo Ivask.

Lisainfo:

Mariann Sudakov
EASi pressiesindaja
521 6821
mariann.sudakov@eas.ee
www.eas.ee Loe edasi

EAS uudiskiri

EAS uudiskirjaga saad tutvuda siit

EAS UUDISED

EAS aitab avalikul sektoril uudseid lahendusi hankida

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) avas täna, 30. jaanuaril, innovatsiooni toetavate hangete programmi uue vooru, mille eesmärgiks on tõsta avaliku sektori hankijate teadlikkust ja võimekust hankida uudseid lahendusi. Alanud vooru eelarve on 3 miljonit eurot ning kokku on 7 aastat kestva programmi maht 18 miljonit eurot.
Loe edasi

EAS toetab otseinvesteeringuid Eestisse

EAS asub rahalise toetusega meelitama otseinvesteeringuid Eestisse

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) avas taotluste vastuvõtu suurinvestori toetuse jaoks, millega toetatakse uute, suuremahuliste tootmisinvesteeringute tegemist Eestis, sealhulgas tootmisüksuste loomist ja tehnoloogia soetamist. Eesti Vabariigi valitsus on 2017. aasta riigieelarvest eraldanud toetusmeetmele kokku kolm miljonit eurot.

Toetust on võimalik taotleda summas üks kuni kolm miljonit eurot. Teostatava investeeringu minimaalne kogumaht on 10 miljonit eurot. Toetust saab taotleda Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kelle enda, emaettevõtte või kontserni, kuhu ta kuulub, käive eelmisel majandusaastal oli vähemalt 100 miljonit eurot.
„Suurinvestori toetuse kaudu soovitakse mõjutada eelkõige selliseid välisinvestoreid, kes on valimas investeeringute tegemisel Eesti ja mõne teise riigi vahel ning aidata Eestil võrreldes naaberriikidega välisinvesteeringute maaletoomises konkurentsis püsida,“ ütles Indrek Kaju, EASi juhatuse liige.
EASi suurinvestori toetusmeetme eesmärgiks on meelitada Eestisse investeeringuid tehnoloogiamahukasse tööstusesse, mis aitab Eestil rahvusvahelisel tasandil tõusta väärtusahelas kõrgemale ja sellega luua ka suurema lisandväärtusega töökohti. Ettevõtte või tema algatatava projekti tegevusala peab kuuluma töötleva tööstuse tegevusvaldkonda ning toetatakse materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamist.
Alates tänasest, 5. jaanuarist, saab toetuse taotlusi esitada jooksvalt aasta vältel. Enne taotluse esitamist peab taotleja läbima eelnõustamise EASi välisinvesteeringute keskuse esindaja juures.

Lisainfo ja kontakt:
Emilie Toomela
EASi pressiesindaja
+372 58145058
emilie.toomela@eas.ee

EAS tegevuskava 2017.a.

http://www.eas.ee/valisturistide-arv-saavutas-rekordtaseme-2016/?utm_source=newsletter

Eile kinnitati EASi tegevuskava aastaks 2017

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) nõukogu kinnitas aastaks 2017 tegevuskava, mille peamine fookus järgmisel aastal on veel enam Eesti ettevõtete äri kasvatamine ja ekspordi arendamine välisturgudel. EASi 2017. aasta eelarve on planeeritud 200,5 miljonit eurot.

Võrreldes eelmise aastaga suureneb kogueelarve 18%. Lisandunud eelarve on suunatud ettevõtluse, ekspordi ja turismivaldkonna toetusteks ning investeeringuteks.

aastal ületas EASi klientide ekspordimaht planeeritud 3,5 miljardi euro, ulatudes 4,5 miljardi euroni. Viimasel kolmel aastal on välisinvesteeringuid EASi abil kaasatud 286 miljoni euro väärtuses. EASi abil Eestisse toodud välisinvesteeringud on viimase kolme aasta eesmärgiks seatud 2000 uue töökoha asemel loonud Eestisse 2712 uut töökohta.

„EASi tegevuste sihiks on aidata Eesti ettevõtjatel teenida rohkem tulu kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste müügist. Oleme oma peamised teenused suunanud selle eesmärgi täitmiseks ja plaanime seda suunda hoida ja tugevdada,“ ütles EASi juhatuse esimees Sille Talvet-Unt. „Jätkame ärianalüüsi- ja arendusteenustega, info ja kontaktide vahendamisega uutele turgudele sisenemisel, aitame klientide arengutakistusi ületada personaalse nõustamisega ning viime ellu turundustegevusi välisturgudel.“

Järgmisel aastal on kavas aidata EASi kliendiportfellis olevate ettevõtete ekspordimüügitulu tõsta 7,8 miljardi euroni. Oluliseks sihiks on ka Eesti ettevõtete lisandväärtuse suurendamine, mis võiks saavutada 33 000 euro taseme töötaja kohta.

„EAS tervikuna on muutuste protsessis. Töötame 2017. aasta esimese kvartali lõpuks välja täpse plaani, kuidas olla parim partner arengu- ja ekspordipotentsiaaliga ettevõtetele ning pakkuda enim väärtust Eesti majandusele,“ lisas Talvet-Unt.

Lisaks jätkab EAS tegevustega turismiarenduse-, regionaalarengu, kosmose- ja loomeettevõtluse vallas, mis on suunatud ekspordi lisandväärtuse ja tööjõu suurendamisele. Alustavaid ettevõtteid soovitakse paremini nõustada ja toetada läbi nendele mõeldud teenuste üleviimisega maakondlikesse arenduskeskustesse. Maakondlikud arenduskeskused tegelevad lisaks ka üldhariduslike programmidega, mis annavad edasi infot ettevõtluse alustõdedest ning soodustavad ettevõtlusteadlikkust, eriti noorte seas.

Tegevuskava EASi kodulehel.

Lisainfo ja kontakt:

Emilie Toomela
EASi pressiesindaja
+372 58145058
emilie.toomela@eas.ee

EAS pereturismi atraktsioonide toetus

EASi pereturismi atraktsioonide toetust taotleb 34 ettevõtet

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse rahvusvaheliste pereturismi atraktsioonide toetusele esitas 1. detsembriks taotluse kokku 34 atraktsiooni kogumahus ligi 60 miljonit eurot. Ühe projekti toetus on 750 000 kuni 2,75 miljonit eurot. Toetust on võimalik anda ligi 6 kuni 10 projektile, millega arendatakse olemasolevaid või rajatakse uusi peredele suunatud atraktsioone.
„Eestis on palju vägevaid pereatraktsioone ning Eesti tuntus pereturismi sihtkohana on iga aastaga kasvanud. Rõõm on ka selles taotlusvoorus näha, et nii paljud turismiettevõtted mõtlevad peredele elamuste pakkumisele,“ ütles EASi turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso. „EAS soovib panustada pereturismi atraktsioonide arengusse, mis on atraktiivsed ka välisriikidest tulevatele peredele. Suured atraktsioonid omakorda aitavad kaasa ka väiksemate seotud ettevõtete kasvule. Eestis pole pika ajalooga lõbustusparke, mille lapsena külastamist mäletaksid pere mitu põlvkonda. Küll aga võiksime teistelt õppida, kuidas luua lapsepõlve meeldejäävaid mälestusi ning müüa „elu kõige õnnelikumaid hetki“,“ lisas Mutso.
Toetuse miinimumtingimusteks on, et atraktsioon peab olema avatud vähemalt 6 kuud aastas ning teisel aastal peale valmimist oodatakse toetust saanud atraktsioonilt minimaalselt 10 000 väliskülastajat.
Toetusele kandideerivad erinevad atraktsioonid – lõbustuspargid, veepargid, erineva temaatikaga muuseumid ja erinevate tegevustega elamuskeskused, sh ka vähem või rohkem kombineeritud kujul virtuaal-reaalsust pakkuvad atraktsioonid. Kõige rohkem huvilisi on Tallinnast, kuid pea pooled on asukohaga üle Eesti: Narvast Saaremaani ja Lõuna-Eestisse välja. Märtsis 2017 tehakse teatavaks projektide hindamise tulemused ning selguvad need, kes on pingereas parimad, kellele broneeritakse ära toetus ja kes saavad põhitaotluse esitamise õiguse. Põhitaotlusega esitatakse detailsed kavandid ning seejärel asutakse projekte ellu viima. Esimesed projektid võiksid valmida 2018.aastal, aga kindlasti on ka neid, mille valmimine on planeeritud pigem 2020. aastasse.
Toetust antakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.
Lugupidamisega,
Kadri Kütt
Kommunikatsioonijuht
Arendusüksus
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
Lasnamäe 2, 11412, Tallinn, Eesti
Mob: +372 56800467
Tel: +372 627 9433
kadri.kytt@eas.ee