EAS toetused

EASilt taotlevad 30 sündmust rahvusvahelise turunduse toetust

Rahvusvaheliste sündmuste turunduse toetamise teises voorus laekus EASile 30 taotlust, millest 14 olid spordisündmuste ja 16 kultuurisündmuste projektid. Kokku taotleti toetust mahus 1,6 miljonit eurot. Toetust väliskülastajatele huvipakkuvatele spordi- ja kultuurisündmustele antakse käesolevas voorus 400 000 eurot. Toetusesaajad avalikustatakse 2017.a. jaanuaris.
„Toetust taotlevate kultuuri- kui ka spordisündmuste valik on väga mitmekülgne. Taotlejaid on ooperist elektroonilise tantsumuusikani,“ ütles EAS turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso. „Spordivaldkonna taotlustes on samuti esindatud erinevad võistlused talispordist saalimängudeni.“
„Projektide hindamisel lähtume eelkõige sellest, millist mõju avaldab toetatav sündmus Eestisse saabuvate väliskülastajate ööbimistele, koostööle sihtkohaga ning ettevõtlusele. 2018. a toimuvate sündmuste hindamine on veidi keerulisem, kuna toimuvad ka EV100 sündmused kõikjal Eestis. Seega pööratakse erilist tähelepanu sellele, kas reaalselt on olemas ööbimiskohti piirkonna majutusettevõtetes. Soovime, et sündmusele saabuva väliskülastaja elamus oleks mitmekülgne ja aitaks Eesti turismimaana teiste sihtkohtade hulgas eristuda,“ jätkas Mutso.
Toetuse eesmärk on luua sündmuste tutvustamise kaudu põhjuseid Eesti külastamiseks ning vähendada madalhooaja mõjusid Eesti turismisektorile, eelkõige Tallinnast kaugemates piirkondades. Sündmuste rahvusvaheliseks turunduseks jagatakse toetusi igal aastal. Järgmine voor taotlemiseks avatakse 2017. aastal.
Eelmises voorus said toetust ja on ka 2016 juba edukalt toimunud Weekend, Saaremaa Ooperipäevad, Tallinn Music Week, Ironman 70.3 Otepää, 2016. aasta orienteerumise veteranide maailmameistrivõistlused, auto24 Rally Estonia, Simple Session. Lisaks toetab EAS järgmisel kolmel aastal kokku miljoni euroga viit regulaarselt toimuvat suursündmust, mis aitavad tõsta Eesti riigi tuntust maailmas ja toovad Eestisse arvukalt väliskülalisi. Need viis sündmust on Tallinn Music Week, Pimedate Ööde Filmifestival, SEB Tallinna Maraton, Tartu Maraton ja Simple Session.
Toetust antakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.
Lisainfo:
Kadri Kütt
Kommunikatsioonijuht
Arendusüksus
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
Mob: +372 568 00467
Tel: +372 627 9433
kadri.kytt@eas.ee

Viimased uudised

Sihtasutuse Arhimedes rahvusvahelise koostöö päev

Seminarid

RAHVUSVAHELISE KOOSTÖÖ PÄEV TÄISKASVANUHARIDUSES

Asutuse arendamine läbi rahvusvahelise koostöö

20.oktoober 2016 Eesti Arhitektuurikeskus 9:30-14:00

Sihtasutus Archimedes koostöös sihtasutusega Kutsekoda korraldavad täiskasvanud õppija nädala raames20.oktoobril täiskasvanuhariduse asutustele rahvusvahelise koostöö võimalusi tutvustava päeva.

Päeva eesmärgiks on jagada innustavaid kogemusi, kuidas rahvusvahelise koostöö kaudu täiskasvanuhariduse asutust arendada ning tutvustada lähemalt Euroopa ja Põhjamaade haridusprogrammide Erasmus+, Nordplus, EPALE ning Europass võimalusi.
Sündmusel saab kuulda huvitavaid lugusid täiskasvanuhariduse asutuste senistest rahvusvahelise õpirände kogemustest ja mõtteid avaldada, mida on see organisatsioonile ja tema töötajatele andnud. Lisaks saab arutleda, kuidas välja selgitada oma asutuse ja töötajate koolitusvajadusi ning kuidas aitab siin rahvusvaheline koostöö. Kes lõpuni vastu peavad saavad tantsida ka!
Rahvusvahelise koostöö päevale ootame täiskasvanutele õppimisvõimalusi pakkuvate asutuste esindajaid, eelkõige rahvaülikoolidest, täiskasvanute gümnaasiumidest, keeltekoolidest, muuseumidest ja raamatukogudest. Kõige rohkem ootame asutuste juhte, et koos mõelda, kuidas oma organisatsiooni tervikuna, sh koolitus- ja haridusprogramme läbi rahvusvahelise koostöö arendada.
Päevakava
09.30-10.00        Saabumine, kohv, suupisted
10.00-10.05        Korraldajate tervitussõnad

10.05-10.30        Sissejuhatus teemasse: Kuidas on rahvusvaheline tegevus aidanud minu organisatsiooni arendada? Agnes Aljas, Eesti Rahva Muuseum
10.30-11.15          Rahvusvahelise koostöö võimalused täiskasvanuhariduses: Erasmus+, Nordplus, EPALE ja Europassi tutvustused Sihtasutus Archimedes, sihtasutus Kutsekoda
11.15-11.45            Erasmus+ toetusesaajate kogemuslood: minu asutuse areng läbi rahvusvahelise koostöö – Maire Breede, Tartu rahvaülikool; Merle Koik, Võrumaa keskraamatukogu
11.45-12.15          Kiire lõunapaus
12.15-12.30         Sissejuhatus töötubadesse: Kuidas hinnata oma asutuse töötajate koolitusvajadusi? Georgi Skorobogatov, sihtasutus Kutsekoda
12.30-13.30          Kogemuste vahetamine ja arutelud töötubades – Multilingua keeltekool, Eesti Pärimusmuusika keskus, Võrumaa keskraamatukogu
13.30-14.00         Kokkuvõtted ja Eesti Pärimusmuusika keskuse tantsuline lõpuakord
Registreeru aegsasti siin.
Kohtumiseni!

TOIMUNUD SEMINARID
Vasaku menüütulba linke klikkides leiad sulle huvi pakkuvate valdkondade infoürituste materjale.
Kõiki valdkondi hõlmavad sündmused:

Erasmus+ strateegilise koostöö projektide avaseminar (26.08.2016)
Ettekanded:
2016.aasta taotlusvooru ülevaade (Kätlin Lepa)
Toetuse kasutamise leping (Ülle Kase)
Ühikuhind (Katriin Ranniku)
Developing methods of teaching tadelakt and natural building and creating wider opportunities for adults to learn it (Gerda Kättmann, Säästvad Ehituslahendused OÜ)
Strateegiline koostöö – erijuhtumid (Hannelore Juhtsalu)
Rahastamise reeglid (Katriin Ranniku)
Koolidevaheline strateegiline koostöö: projekti eelarve ja selle reeglid (Ülle Kase)
Koolidevaheline strateegiline koostöö (Kätlin Lepa)
Hea strateegilise koostöö projekt (Ramia Allev)

Erasmus+ üld-, kutse- ja täiskasvanuhariduse valdkonna õpirändeprojektide avaseminar ja lõpetavate projektide aruandlusseminar (9.06.2016)
Ettekanded:
Õpirändeprojektid taotlusaastal 2016 (Merike Sanglepp)
Projekti elukaar, aruandluskeskkond Mobility Tool, Europass (Kerli Liivak)
Toetuse kasutamise leping (Ülle Kase)
Kriisikäitumine õpirände ajal (Made Kirtsi)
Õpirände mõju analüüsimisest ühe uuringu tulemuste näitel (Juta Jaani, Jaanika Piksööt, Halliki Harro-Loit Tartu Ülikool)
Lõpparuande esitamine ja selle hindamine (Asse Sild)
Aruande koostamine Mobility Tool’is (Karolin Mäe)
Õpirännete sisestamine Mobility Tool’is (Ülle Kase)
Seminar strateegilise koostöö projekti taotluse kirjutajatele (17.02.2016)
Ettekanded:
Strateegilise koostöö prioriteedid
Vajaduste analüüs
Eelarve planeerimine
Strateegiline koostöö erinevates haridusvaldkondades
Taotluste hindamisprotsess ja tagasiside ekspertidelt
Juhiseid taotluse täitmiseks
Seminar algajatele üld-, kutse- ja täiskasvanuhariduse Erasmus+ õpirändetaotluse kirjutajatele (15.01.2016)

Erasmus+ õpirände taotlusvoor 2016
Hea õpirändeprojekti põhitunnused
Ekspertide tagaside põhjal taotluste levinumad vead
Õpiväljundid Erasmus+ õpirändeprojektis
KA1 taotluse esitamise tehnilised aspektid
Erasmus+ infovebinar (10.12.2015)
Ettekanded:
Erasmus+ programmi tutvustus (Youtube)
Ettekande PDF-versioon.

Õpiränne üld- ja täiskasvanuhariduses (Youtube)
Ettekande PDF-versioon.
Õpiränne kutsehariduses (Youtube)
Ettekande PDF-versioon.
Euroopa sisene õpiränne kõrghariduses (Youtube)
Ettekande PDF-versioon.
Strateegilise koostöö projekti põhiolemus (Youtube)
Ettekande PDF-versioon.
Strateegilise koostöö prioriteedid (Youtube)
Ettekande PDF-versioon.
Koolidevahelised koostööprojektid (Youtube)
Ettekande PDF-versioon.
Strateegilise koostöö partnerite otsimine (Youtube)
Ettekande PDF-versioon.
Strateegilise koostöö projekti eelarve (Youtube)
Ettekande PDF-versioon.
Temaatiline seminar “Kaasamine Erasmus+ projektides” (11.11.2015)
Mida mõtleme kaasamise all? (Siim Värv)
LAK projektid Sisekaitseakadeemia Keelekeskuses (Tiina Meos, Sisekaitseakadeemia)
Kaasamine ja osalemine õpirändes (Maie Üürike, Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool)
Takistavad tegurid rahvusvahelisse õpirändesse minekul (Katriin Ranniku)
Kikerikii või kukkurukuu? Kultuurilised erinevused ja kohanemine välisriigis (Kristina Lukk, psühholoog)
Padleti link (grupitööd, sorteerimata)
Erasmus+ strateegilise koostöö projektide avaseminar (25.08.2015)
Kokkuvõte strateegilise koostöö projektide taotlusvoorust (2015) (Kätlin Lepa)
Hea strateegilise koostöö projekt (Ramia Allev)
Toetuse kasutamise leping (Ülle Kase)
Strateegilise koostöö projekti eelarve ja selle reeglid (Katriin Ranniku)
Levita laineid luues (Ramia Allev)
Promoting Energy Efficient and Environmentally Friendly Stoves (Sigrid Ester Tani, Kütte- ja Ventilatsioonisüsteemide Teabekeskus)
Erasmus+ õpirändeprojektide avaseminar (09.06.2015)
Õpirändeprojektid taotlusaastal 2015 (Merike Sanglepp)
Projekti elukaar (Asse Sild)
Toetuse kasutamise leping (Kadri Klaos)
Kutsehariduse õppurite õpirännet takistavad tegurid (Katriin Ranniku)
Õpilaste õpirände ettevalmistus ja hindamine Tartu Kutsehariduskeskuses (Signe Vedler)
Haridustöötajate õpiränne Kuressaare Ametikoolis (Sirje Ellermaa)
Projekti aruandlus (Merike Talli)
Europassi õpirändetunnistuse täitmine (Margit Paakspuu)
Erasmus+ tehniline seminar taotlejatele (17.02.2015)
KA2: strateegiline koostöö
KA1 ja KA2:tehnilised aspektid taotluse esitamisel
2015 Erasmus+ prioriteedid (KA2)
Erasmus+ teabepäevad 2015 (29.-30.01.2015)
Ülevaade Erasmus+ programmist ja 2014. aasta taotlusvoorust (Made Kirtsi)
Tegevuste lühiülevaade: Õpirändeprojektid (KA1) (Merike Talli)
Strateegilise koostöö projektid (KA 2) (Kätlin Lepa)
Erasmuspluss KA1 ja KA2 taotluse esitamise tehnilised aspektid (Taotlusvorm, tähtajad, PIC ja URF) (Signe Reinumägi)
Teematuba: Õpirändeprojektid (KA1)
Õpiränne üld-, kutse- ja täiskasvanuhariduses (Merike Sanglepp)
Õpiväljundid Erasmus+ õpirändeprojektis (Sirje Rekkor)
Näita ennast parimast küljest Europassi dokumentidega (Margit Paakspuu)
Eksperdi nägemus (Olev Saluveer)
Teematuba: Strateegilise koostöö projektid (KA2)
Hea strateegilise koostöö projekt (Ramia Allev)
Mis saab peale taotluse esitamist? (Kätlin Lepa)
Strateegilise koostööprojekti eelarve (Ülle Kase)
Valdkondadevahelised strateegilise koostöö projektid (Hannelore Juhtsalu)
Projekti edukast kirjutamisest KSG saksakeelse majandusõppe näitel (Suviliis Sakk)
Temaatiline seminar “Sotsiaalne kaasatus kui võimalus” (26.11.2014):
Erivajadustega inimeste olukorrast riigis (Tiina Kangro)
Haridus ja sotsiaalne kaasatus (Tiina Kivirand, Haridus- ja Teadusministeerium)
Noored, kool ja noorsootöö – sotsiaalse kaasatuse vajadus ja võimalus (Siim Värv, SA Archimedes)
Erivajadustega täiskasvanud täiskasvanuhariduses miks ja kuidas? (Anneli Habicht, Eesti Puuetega Inimeste Koda)
Temaatiline seminar “Keelteoskus kutsemeisterlikkuse komponendina” (25.11.2014):
Keeleharidusest Eestis ja teistes Euroopa Liidu liikmesriikides (Tõnu Tender, Haridus- ja Teadusministeerium)
Võõrkeelte õpe kutsehariduses (Rita Siilivask, Haridus- ja Teadusministeerium)
Strateegilise koostöö projektide toetusesaajate avaseminari (8. september 2014, Tallinn) materjalid:
Toetuse kasutamise leping
Hea strateegilise koostöö projekt
2014. aasta taotlusvooru tulemustest
Kuidas levitada?
Raivo Sell_Erasmuspluss arendus ja koostööprojektid
10 0 0

EAS Kagu-Aasia esinduse avamine

Sel nädalal avatakse ametlikult EASi Kagu-Aasia esindus Singapuris

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) avab 7. septembril ametlikult esinduse Singapuris, et tugevdada Eesti ettevõtete eksporti Kagu-Aasia riikidesse, kasvatada e-residentide arvu ja kaasata piirkonnast välisinvesteeringuid.

EASi Singapuri esinduse avamisel osaleb Singapuri kaubanduse ja tööstuse riigiminister Dr Koh Poh Koon ja Eesti poolelt ettevõtlusminister Liisa Oviir, keda saadab pea kolmekümnest ettevõttest koosnev äridelegatsioon.

„Kagu-Aasia on üks dünaamilisemaid ja kiiremini arenevaid piirkondasid maailmas ning seetõttu on oluline toetada Eesti ettevõtteid siin piirkonnas. Juba praegu on mitmed koostööprojektid käimas ja Eesti ettevõtete huvi piirkonna vastu on suur, mida näitab ka äridelegatsiooni arvukus. Singapuri ettevõtteid köidavad investeerimisvõimalused Eesti tehnoloogia- ja idufirmadesse, kelle reputatsioon on siin väga kõrge“ selgitas esinduse avamise tagamaid EASi Singapuri esinduse juht Indrek Pällo.

„Singapuri ärikultuur ja -keskkond on meie ettevõtetele arusaadavad ja seetõttu loovad hea baasi Eesti ettevõtetele Kagu-Aasiasse laienemiseks,“ põhjendas ettevõtlusminister Liisa Oviir esinduse loomist ning lisas, „kuna Singapur on üks Aasia juhtivaid finantskeskusi, siis tehakse siin ka olulisi investeerimisotsuseid ning ilma riikliku kohaloluta on pea võimatu Eestil pääseda nende otsustajate vaatevälja. Samuti on oluline tutvustada Aasia ettevõtetele e-Residentsuse võimalusi nende Euroopa äride juhtimiseks. Meie ootused sellele piirkonnale on ambitsioonikad. Kuigi viimaste aastate Eesti eksport on püsinud suhtelises paigalseisus, on eksport Aasiasse kiiresti kasvanud.“

Samal ajal minister Oviiri ja äridelegatsiooni visiidiga kohtuvad Singapuris Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna Eesti aukonsulid. EASi Singapuri esinduse avamisel ja aukonsulite kokkusaamisel osalev Välisministeeriumi kantsler Rainer Saks rõhutas Eesti aukonsulite olulist rolli riikides, kus Eesti diplomaatilised esindused puuduvad, „Kagu-Aasia riikides Eestil diplomaatilisi esindusi ei ole ning seetõttu on oluline roll kanda meie aukonsulitel nendes riikides. Aukonsulid täidavad nii konsulaarülesandeid kui ka arendavad muid suhteid Eestiga, nende hulgas ka ärisuhteid. Kuna aukonsuli roll on siiski vabatahtlikkusel põhinev, siis on igati tervitatav, et EAS avab esinduse, et tagada ärisuhete tugevam areng selles piirkonnas.“

Lisainformatsioon:

Indrek Pällo
EASi Singapuri esinduse juht
Indrek.Pallo@eas.ee
+372 51 31 399
+65 9131 9781

PRIA väikeste põllumajandusettevõtete toetus

PRIA määras väikeste põllumajandusettevõtete arendamiseks ca 5 miljonit eurot toetust

Eelmisel nädalal määras Põllumajanduse ja Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) 339 mikro- ja väikeettevõttele põllumajandusettevõtete arendamiseks 4,99 miljonit eurot toetust, mille abil soovivad toetuse saajad teha 7,07 mln euro ulatuses investeeringuid.

Maaelu arengukava 2014-2020 meetme „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetus“ III taotlusvoor toimus aprillis esmakordselt e-PRIA vahendusel – kokku laekus 570 taotlust 8,2 miljoni euro saamiseks. Maaeluministeerium oli taotlusvooru eelarveks kinnitanud 5 mln eurot ning toetuste määramine toimus hindepunktide põhjal moodustatud paremusjärjestuse alusel. Eelarve ammendumise tõttu jäid seekord toetuseta 191 taotlust, 21 juhul ei saanud taotlus lävendipiirks kehtestatud minimaalset 14 hindepunkti. Paarikümnel ettevõttel ei vastanud nõuetele ettevõtte varasem müügitulu.

Toetus on mõeldud FIEdele ja äriühingutele, kelle omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu oli eelnenud majandusaastal vahemikus 4 000 – 14 000 eurot, taotlemisele eelnenud teisel majandusaastal vähemalt 1 200 eurot ning moodustas mõlemal majandusaastal üle 50% tema kogu müügitulust.

Toetusi taotleti peamiselt põllumajandusseadmete ostmiseks ja ehitiste rekonstrueerimiseks. Ühel ettevõtjal on käimasoleval rahastusperioodil võimalik saada sellest meetmest kuni 15 000 eurot toetust ning enamik taotlusi esitatigi maksimaalse summa saamiseks. Andmed määratud toetuste kohta on avaldatud PRIA kodulehel.

PRIA tuletab meelde, et taotluse kohta tehtud otsuse sisu saadetakse taotlejatele kas e-postiga või tähitud kirjaga sõltuvalt sellest, millise teavitusviisi klient taotlusele märkis. Toetuste esimene osa makstakse välja 30 päeva jooksul.

MAK 2014-2020 meetme 6.3 III vooru andmed projekti rakenduskoha lõikes andmed seisuga 29.06.2016

Taotluse rakenduskoht	Esitatud taotluste arv	Taotletud summa	Rahuldatud taotluste arv	Rahuldatud abikõlblik summa	Määratud summa
Harjumaa	39	545 878	21	547 170	314 807
Hiiumaa	15	216 528	8	144 453	120 000
Ida-Virumaa	8	118 560	6	157 390	90 000
Jõgevamaa	43	621 451	24	446 002	355 000
Järvamaa	24	351 600	14	320 337	209 600
Läänemaa	20	275 997	10	216 147	138 780
Lääne-Virumaa	27	382 750	17	356 357	235 750
Põlvamaa	51	752 072	37	744 365	550 532
Pärnumaa	62	917 723	37	657 825	550 340
Raplamaa	32	465 010	19	485 665	278 130
Saaremaa	58	776 591	29	539 846	419 610
Tartumaa	68	991 772	43	875 974	624 495
Valgamaa	30	427 500	18	411 725	263 500
Viljandimaa	44	644 645	23	496 172	345 000
Võrumaa	49	717 070	33	666 959	494 998
Meetme 6.3 III voor kokku	570	8 205 147	339	7 066 386	4 990 541

Juhatuse liikme ravikindlustus

http://tervis.postimees.ee/3618315/juhatuse-liikmeid-tasub-palgata-kuu-viimasel-paeval

Juhatuse liikmeid tasub palgata kuu viimasel päeval

15. märts 2016 18:29

Märt Viitas, Konsult Vision juhataja

Ravikindlustuseta inimestel on õigus vaid tasuta erakorralisele abile. Foto: Scanpix

Sellest aastast jõustunud ravikindlustusseaduse muudatus tõi kaasa olukorra, mis võib jätta äriühingu juhatuse liikme, kellele makstakse tasu juhatuse liikmena tegutsemise eest, pikaks perioodiks ravikindlustuseta.

Olgugi, et inimesega on sõlmitud juhatuse liikme leping, ta on registreeritud töötajate registris ja talle on makstud juhatuse liikme tasu, võib ta õnnetuse või haigestumise korral end avastada olukorrast, et tal puudub ravikindlustus, kirjutab Konsult Vision.

Muudatuse kohaselt ravikindlustusseaduses kehtib ravikindlustus ainult siis, kui juhatuse liikme eest on deklareeritud sotsiaalmaksumiinimum, mis on 390 eurot. See tähendab ka seda, et ravikindlustus katkeb päevapealt kui juhatuse liikme tasu ei ole õigeaegselt deklareeritud.

Näiteks ettevõte palkab uue juhatuse liikme 01. jaanuaril. Tasu juhatuse liikmena tegutsemise eest makstakse talle järgmisel kuul ehk siis meie näite puhul veebruaris. Kuna maksud arvestatakse ja deklareeritakse kassapõhiselt, st vastavalt sellele, millal juhatuse liikmele tasu välja maksti, deklareeritakse ja tasutakse tulu- ja sotsiaalmaks 10. märtsiks (eeldusel, et antud päev ei lange nädalavahetusele, sel juhul pikeneb see periood veelgi mõne päeva võrra). Uue korra kohaselt hakkab juhatuse liikmele kehtima ravikindlustus meie näite puhul alates 11. märtsist, seega ligi 2,5 kuud peale seda kui ta juhatuse liikmena äriühingus tegutsema asus!

Mis oleks parim lahendus antud olukorras? Juhatuse liikmega tuleks vormistada leping kuu viimasel päeval ning maksta talle «avansina» 390 eurot brutotasu lepingu vormistamise päeval. Sellisel juhul on juhatuse liige vaid 11 päeva ravikindlustuseta ja tuleb loota, et tal selle aja jooksul ei haigestu ning tal ravikindlustust vaja ei lähe.

Teine võimalus on sõlmida juhatuse liikmega tööleping, mis annab talle sarnased õigused tavatöötajatega kuna siis allub tema töösuhe töölepinguseadusele. Näiteks on inimene ettevõttes finantsosakonna juhataja, kellega on sõlmitud tööleping. Samal ajal on ta ka määratud juhatuse liikmeks. Lepingute sõlmimisel tuleb siiski olla tähelepanelik, et antud näite puhul osakonna juhataja töö oleks eraldi töölõik, mitte ei kopeeritaks töölepingusse juhatuse liikme kohustusi.

Peab teadma, et kui juhatuse liikme tasudelt ei ole töötuskindlutuse makseid, siis töölepingu puhul laieneb see kohustus tavapärasele töötasule. Samuti reguleeritakse töölepingu alusel sõlmitud töösuhet töölepinguseadusega, mis paneb töötaja võrreldes juhatuse liikme lepinguga paremasse positsiooni eriti lepingu lõpetamisel.

Ainuke positiivne muudatus kogu tekkinud olukorra juures on, et 390 eurone juhatuse liikme tasu võib olla summaarne ehk kui sama isik saab juhatuse liikme tasu näiteks 200 eurot kahest erinevast ettevõttest, kokku 400 eurot, siis on tal ravikindlustus olemas, sest tasu summeeritakse. Tasusid peabki ta aga saama juhatuse liikme tasuna, mitte ühest ettevõttest juhatuse liikme tasu ja teisest ettevõttest töötasu, erinevaid tasuliike ei saa summeerida. Ehk kui sama isik saab 200 eurot juhatuse liikme tasu ja 200 eurot töötasu/palka siis paraku ravikindlustuskaitseks deklareeritavastst tulust jääb väheks.

Ettevõtte arenguprogramm

Miks seda vaja on?

Ettevõtte arenguprogrammi eesmärk on, et Eestis oleks rohkem ettevõtteid, kes suudavad maksta kõrget palka, investeerivad rohkem, teenivad suuremat kasumit ja on välisturgudel konkurentsivõimelised.

Erinevatest uuringutest nähtub, et enamikel Eesti ettevõtetel ei ole ettevõtte arengut kirjeldavat ja ellu viia aitavat strateegiat või tegevuskava. Selle puudumine aga paneb ettevõtted olukorda, kus ettevõtteid juhitakse operatiivtasandil ning puudub kaart, mille abil sihtpunkti jõuda. Ettevõtete innovatiivse tegevuse uuringud näitavad, et tootearendusega tegeletakse vähe ja käive uutest toodetest ja teenustest on tagasihoidlik.

Ettevõtte arenguprogramm on mõeldud ambitsioonikatele ettevõtetele, kes soovivad areneda ja on valmis muutusteks. Arenguprogramm aitab ettevõtetel teha julgemaid plaane ja neid edukalt ellu viia.

Mis kasu saab ettevõte?

Ettevõte saab teada, kuidas paremini ära kasutada oma arengueeldusi ja uusi ärivõimalusi, et saavutada kiiremat kasvu ning tuua turule tooteid ja teenuseid, mida nõuab ülehomne päev.

Millist lahendust pakume?

Ettevõtte arenguprogramm toetab ettevõtet planeerimis- ja juhtimisotsuste tegemisel ja elluviimisel. EAS leiab koos arenguprogrammis osaleva ettevõttega parimad lahendused, kuidas ettevõttes muutusi ellu viia ja arenguhüpet saavutada. Programmi keskmes on ettevõtte mitmeaastane arenguplaan.

Kellele mõeldud?

Rohkem kui 3 aastat tegutsenud vähemalt 8 töötajaga ettevõtetele, kes on omandanud esmased kogemused eksportimisest või kiire kasvu juhtimisest:

tööstusettevõte, kellel on selge ambitsioon kasvada ning tuua turule uusi tooteid/teenuseid.
ettevõte, kes tegutseb nutika spetsialiseerumise valdkondades ja kellel on selge ambitsioon kasvada ning tuua turule uusi tooteid/teenuseid.

Kõige ambitsioonikamatele – arenguplaani toetus

Ambitsioonikad ja heade kasvuväljavaadetega ettevõtted, kelle arenguplaani on EAS heaks kiitnud, saavad taotleda toetust arenguplaani elluviimiseks. Toetuseni jõuavad ainult kõige tugevamad ja väga selge visiooniga ettevõtted.

Rahastustingimused:

Maksimaalne toetussumma ühe ettevõte kohta on 500 000 eurot.
Toetust saab kasutada:
- personali arendamiseks, sh uute talentide palkamiseks
- protsesside arendamiseks
- müügi- ja turundustegevuse arendamiseks
- uue toote tootmiseks vajaminevate seadmete ostmiseks (kuni 200 000 eurot).
Väikeettevõtted saavad toetust 45% projekti maksumustest
Keskmised ettevõtted saavad toetust 35% projekti maksumusest.
Suurettevõtted saavad toetust 25% projekti maksumusest.

Programm avaneb 2016. aasta alguses ja veebilehel täieneb info jooksvalt.

Lisainfo:
Rene Küttim
toetuse spetsialist
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ettevõtluse ja ekspordi keskus

Rene.Kyttim@eas.ee

627 9348

EAS uued taotlusvoorud

Taotlusvoorud rahvusvahelistele kultuuri- ja spordisündmustele

p class=”articleinfo”> Last Updated (Kolmapäev, 09 September 2015 12:02) Kolmapäev, 09 September 2015 11:58

9. september 2015

Taotlusvoorud rahvusvahelistele kultuuri- ja spordisündmustele on avatud alates 22. oktoobrist 2015. Taotluste esitamise lõpptähtaeg on 13. novembril 2015 kell 17:00.

Toetuse eesmärgiks on suurendada Eesti tuntust rahvusvaheliste spordi- ja kultuurisündmuste ning konverentside toimumise sihtkohana. Toetust saab taotleda kultuuri- või spordisündmusele, millega kaasneb vähemalt 1000 väliskülastaja ööbimist Eestis.

Toetust antakse meetmest „Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamine“. Kultuuri- ja spordisündmuste toetamise eelarve 2015. aastaks on 400 000 eurot ja seda kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Infopäev taotlejatele toimub 13. oktoobril Tallinnas.

Lisainfo taotlemise kohta ning infopäevale registreerumine http://eas.ee/rsk

Avalike teenuste arendamise analüüside läbiviimine

Taotlusvooru “Avalike teenuste arendamise eel-, äri- ja kasutatavuse analüüside läbiviimine” eesmärk on rahastada projekte, milles tuvastatakse analüüside käigus avalike teenuste pakkumise ja osutamisega seotud probleemid.

Analüüside tulemites tuuakse välja võimalikud lahendused, kuidas muuta avalikke teenuseid kättesaadavamaks ja kasutajakesksemaks, tõsta nende kvaliteeti ning osutada neid nutikamalt ja tõhusamalt IKT-vahendite abil.

Toetust võivad taotleda:

riigi osalusega sihtasutused,
põhiseaduslikud institutsioonid,
valitsusasutused ja nende hallatavad asutused,
kohalikud omavalitsused ja nende hallatavad asutused,
kohalike omavalitsuste liidud ning
avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

Taotlusvooru kogumaht on 2 500 000 eurot. Projekti maksimaalne eelarve on 50 000 eurot. Projekti toetuse määr on 85% ja toetuse saaja omafinantseering 15%.

Jooksva taotlusvooru põhitingimused ja valikukomisjoni koosseis (.pdf, KB) – voor algatati majandus- ja taristuministri 24. aprilli 2015 käskkirjaga nr 15-0108.

Vooru mahu suurendamine (pdf, KB)- Finantseeritavate taotluste kogumahtu suurendati majandus- ja taristuministri 14. juuli 2015 käskkirjaga nr 15-0210.

„Avalike teenuste pakkumise arendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ (.pdf, 116 KB) – majandus- ja taristuministri 15. aprilli 2015 määrus nr 31, mis reguleerib toetuse andmist.

Taotluste esitamine

Taotlusi saab esitama hakata alates 18. maist 2015.

Taotlus tuleb elektrooniliselt sisestada aadressil https://www.eesti.ee/portaal/pjis.struktuuritoetus.

Taotluste deklaratsioon tuleb allkirjastada ning sisestada samas infosüsteemis dokumentide hulka.

Taotluste vastuvõtmine lõpetatakse, kui esitatud taotluste kogumaht ulatub 2 500 000 euroni. Taotluste vastuvõtmise lõpetamisest teavitatakse taotlejaid RIA veebilehel.

Küsimuste korral kirjutage meiliaadressil ria at ria dot ee ria at ria dot ee ria@ria.ee.