Archives 2016

EAS tegevuskava 2017.a.

Eile kinnitati EASi tegevuskava aastaks 2017

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) nõukogu kinnitas aastaks 2017 tegevuskava, mille peamine fookus järgmisel aastal on veel enam Eesti ettevõtete äri kasvatamine ja ekspordi arendamine välisturgudel. EASi 2017. aasta eelarve on planeeritud 200,5 miljonit eurot.

Võrreldes eelmise aastaga suureneb kogueelarve 18%. Lisandunud eelarve on suunatud ettevõtluse, ekspordi ja turismivaldkonna toetusteks ning investeeringuteks.

  1. aastal ületas EASi klientide ekspordimaht planeeritud 3,5 miljardi euro, ulatudes 4,5 miljardi euroni. Viimasel kolmel aastal on välisinvesteeringuid EASi abil kaasatud 286 miljoni euro väärtuses. EASi abil Eestisse toodud välisinvesteeringud on viimase kolme aasta eesmärgiks seatud 2000 uue töökoha asemel loonud Eestisse 2712 uut töökohta.

„EASi tegevuste sihiks on aidata Eesti ettevõtjatel teenida rohkem tulu kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste müügist. Oleme oma peamised teenused suunanud selle eesmärgi täitmiseks ja plaanime seda suunda hoida ja tugevdada,“ ütles EASi juhatuse esimees Sille Talvet-Unt. „Jätkame ärianalüüsi- ja arendusteenustega, info ja kontaktide vahendamisega uutele turgudele sisenemisel, aitame klientide arengutakistusi ületada personaalse nõustamisega ning viime ellu turundustegevusi välisturgudel.“

Järgmisel aastal on kavas aidata EASi kliendiportfellis olevate ettevõtete ekspordimüügitulu tõsta 7,8 miljardi euroni. Oluliseks sihiks on ka Eesti ettevõtete lisandväärtuse suurendamine, mis võiks saavutada 33 000 euro taseme töötaja kohta.

„EAS tervikuna on muutuste protsessis. Töötame 2017. aasta esimese kvartali lõpuks välja täpse plaani, kuidas olla parim partner arengu- ja ekspordipotentsiaaliga ettevõtetele ning pakkuda enim väärtust Eesti majandusele,“ lisas Talvet-Unt.

Lisaks jätkab EAS tegevustega turismiarenduse-, regionaalarengu, kosmose- ja loomeettevõtluse vallas, mis on suunatud ekspordi lisandväärtuse ja tööjõu suurendamisele. Alustavaid ettevõtteid soovitakse paremini nõustada ja toetada läbi nendele mõeldud teenuste üleviimisega maakondlikesse arenduskeskustesse. Maakondlikud arenduskeskused tegelevad lisaks ka üldhariduslike programmidega, mis annavad edasi infot ettevõtluse alustõdedest ning soodustavad ettevõtlusteadlikkust, eriti noorte seas.

Tegevuskava EASi kodulehel.

Lisainfo ja kontakt:

Emilie Toomela
EASi pressiesindaja
+372 58145058
emilie.toomela@eas.ee

EAS uudised

Uudiskiri
Välisturistide arv saavutas tänavu oktoobriks rekordtaseme
EASi turismiarenduskeskuse direktori Tarmo Mutso sõnul on Statistikaameti eile avaldatud ülevaate põhjal välisturistide ja nende ööbimiste arv tänavu esimese kümne kuuga jõudnud uue rekordini. Ühe põhjusena toob ta esile Eesti turismiettevõtete ühised jõupingutused Eesti sündmuste ja atraktsioonide tutvustamisel. Eelkõige lähiturgudel aitab kaasa ka Eesti järjekindel tutvustamine peresihtkohana.

Loe edasi

EAS pereturismi atraktsioonide toetus

EASi pereturismi atraktsioonide toetust taotleb 34 ettevõtet

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse rahvusvaheliste pereturismi atraktsioonide toetusele esitas 1. detsembriks taotluse kokku 34 atraktsiooni kogumahus ligi 60 miljonit eurot. Ühe projekti toetus on 750 000 kuni 2,75 miljonit eurot. Toetust on võimalik anda ligi 6 kuni 10 projektile, millega arendatakse olemasolevaid või rajatakse uusi peredele suunatud atraktsioone.
„Eestis on palju vägevaid pereatraktsioone ning Eesti tuntus pereturismi sihtkohana on iga aastaga kasvanud. Rõõm on ka selles taotlusvoorus näha, et nii paljud turismiettevõtted mõtlevad peredele elamuste pakkumisele,“ ütles EASi turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso. „EAS soovib panustada pereturismi atraktsioonide arengusse, mis on atraktiivsed ka välisriikidest tulevatele peredele. Suured atraktsioonid omakorda aitavad kaasa ka väiksemate seotud ettevõtete kasvule. Eestis pole pika ajalooga lõbustusparke, mille lapsena külastamist mäletaksid pere mitu põlvkonda. Küll aga võiksime teistelt õppida, kuidas luua lapsepõlve meeldejäävaid mälestusi ning müüa „elu kõige õnnelikumaid hetki“,“ lisas Mutso.
Toetuse miinimumtingimusteks on, et atraktsioon peab olema avatud vähemalt 6 kuud aastas ning teisel aastal peale valmimist oodatakse toetust saanud atraktsioonilt minimaalselt 10 000 väliskülastajat.
Toetusele kandideerivad erinevad atraktsioonid – lõbustuspargid, veepargid, erineva temaatikaga muuseumid ja erinevate tegevustega elamuskeskused, sh ka vähem või rohkem kombineeritud kujul virtuaal-reaalsust pakkuvad atraktsioonid. Kõige rohkem huvilisi on Tallinnast, kuid pea pooled on asukohaga üle Eesti: Narvast Saaremaani ja Lõuna-Eestisse välja. Märtsis 2017 tehakse teatavaks projektide hindamise tulemused ning selguvad need, kes on pingereas parimad, kellele broneeritakse ära toetus ja kes saavad põhitaotluse esitamise õiguse. Põhitaotlusega esitatakse detailsed kavandid ning seejärel asutakse projekte ellu viima. Esimesed projektid võiksid valmida 2018.aastal, aga kindlasti on ka neid, mille valmimine on planeeritud pigem 2020. aastasse.
Toetust antakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.
Lugupidamisega,
Kadri Kütt
Kommunikatsioonijuht
Arendusüksus
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
Lasnamäe 2, 11412, Tallinn, Eesti
Mob: +372 56800467
Tel: +372 627 9433
kadri.kytt@eas.ee

Ettevõtte strateegilise juhtimise diagnostika

Ettevõte strateegilise juhtimise diagnostika, juhtimisprobleemide analüüs ja muudatuste kava koostamine

 

Ettevõtte strateegiline juhtimine on  võtmetähtsusega juhtimisfunktsioon , mis ebastabiilses majanduskeskkonnas omandab erilise rolli. Mis võivad ettevõttes olla ja on need sisulised probleemid, mis takistavad ettevõtte strateegia elluviimist ja ettevõtte arengut?

Esiteks, eksisteerib pidev konflikt ja lõhe tegeliku olukorra ja firma poolt fikseeritud strateegiliste eesmärkide vahel. Näidetena võib tuua olukorra, kus eksisteerivad suured käärid ettevõtte planeeritud finantsmajanduslike näitajate ja tegelike majandustulemuste vahel. Milliseid olulisi näitajaid ettevõtte tulemuslikkuse hindamisel on arvesse võetud (näit müügimaht, ROI, klientide rahulolu, turuosa jms.) ja mis on põhjuseks, kui eesmärke ei täideta ning ettevõtte majandustulemused halvenevad. Siin tuleks analüüsida, millised sisemised ja välised tegurid takistavad planeeritud majandustulemuste saavutamist.

Teiseks , ettevõtte juhtkond ei suuda kainelt ja realistlikult valitsevat olukorda hinnata ja lahendusi välja pakkuda. Sageli viibitakse nn „mugavustsoonis“ ja ei taheta tunnistada eksisteerivaid probleeme, nende olemust ja sisu. Põhjuseks võivad olla soov ebameeldivate probleemidele lahenduste otsimisel aega venitada ja otsustamist edasi lükata. Sageli ei tunta ka vastavaid metoodikaid ja juhtimistehnikaid probleemide põhjuste väljaselgitamiseks. Näiteks teenindusettevõttes võib klientide rahulolu langeda mitmel põhjusel: näit langeb teeninduskvaliteet, väheneb töötajate motivatsioon, seoses voolavusega halveneb teenindajate erialane väljaõpe ja teeniduskultuur jms. Sageli võivad probleemid olla esile kerkinud väljaspool konkreetse juhi tegevusvaldkonda. Probleemid võivad esineda varjatul kujul ja võivad olla seotud erinevate faktoritega, mis esmapilgul ei ole ilma põhjalikuma analüüsi ja aruteluta nähtavad.

Kolmandaks , organisatsioonis töötavad või on tööle asunud isikud, kellel on “värske pilk” ja nägemine organisatsioonis toimuvatele probleemidele ja kes on huvitatud ettevõtte olukorra kaardistamisest ja hindamisest, uute strateegiate kavandamisest ja võimalike probleemide lahendamisest. Sageli on need inimesed ettevõtetes, kes on huvitatud võimalike arengu- ja muudatusteprotsesside käivitamisest. Need võivad olla ettevõtte omanike ringi kuuluvad isikud, aga ka tegevjuhtkonda palgatud isikud. Allpool loetelu täheldatud ettevõtte üldistest strateegiliste probleemide ilmingutest.

  • Ettevõtte finantsnäitajate halvenemine;
  • Müügiplaanide mitte täitmine;
  • Rahulolematute klientide hulga suurenemine;
  • Klientide kaotus;
  • Tootmiskadude ja praagi suurenemine;
  • Laoseisu suurenemine;
  • Ettenägematute kulude suurenemine;
  • Tellimuste ja projektide täitmise tähtaegade pikenemine;
  • Suur personali voolavus,
  • Personali madal kvalifikatsioon;
  • Teostatud tööde ja osutatud teenuste kvaliteedi halvenemine;
  • Debitoorse ja kreditoorse võlgnevuse suurenemine. Madal tööviljakus ja tootlikus;
  • Ettevõttesiseste konfliktsituatsioonide hulga kasv;
  • Probleemid organisatsiooni juhtimises;
  • Vastuseis muudatustele, uuenduste kartus;
  • Аutokraatia ja ettevõtte üksustevahelise koostöö halvenemine;
  • Puudused palgapoliitikas, demotiveeriv juhtimisstiil. Meeskonnatöö puudumine;
  • Töötajate rahulolu, loojalsuse ja töömotivatsiooni vähenemine;

Kuidas kaasata strateegiakonsultante ja mida strateegilise juhtimise konsultatsiooniprojekti realiseerimise tulemusena saavutatakse

Ettevõtte funktsioneerimise, eesmärgipärase ja tulemusliku tegutsemise eelduseks on ettevõtte strateegia arendamine. Parimate majandustulemuste saavutamiseks peavad ettevõtted pidevalt tegutsema oma ettevõtte strateegia täiendamise ja arendamisega ning püstitatud eesmärkide realiseerimisega. Oluliseks sisendiks on siin ettevõtte töötajaskond ning nende emotsionaalne sidumine ettevõtte strateegia ja selle elluviimisega.

Ettevõttel on sageli objektiivsetest ja subjektiivsetest põhjustest tulenevalt otstarbekas kaasata strateegiakonsultante, kes on abiks strateegia ja juhtimisprobleemide analüüsimisel, muudatuste kava väljatöötamisel ja uuenduste käivitamisel.

Konsultantide kaasamise faas eeldab eelkõige ettevõtte poolset valmisolekut väliste konsultantide kaasamiseks. Sellele järgneb pädevate strateegiakonsultantide otsimise ja ettevõtte strateegilise juhtimise valdkonda kaasamise faas.

Esiteks, strateegiakonsultandid külastavad ettevõtet, räägivad läbi strateegia arendamise vajadused, nägemuse ja  eelseisva konsultatsiooniprojektiga seotud ootused ning probleemid, kaardistavad muudatusvajadused , analüüsivad ja kaardistavad ettevõtte strateegilise juhtimise hetkeseisundit.

Teiseks, strateegiakonsultandid analüüsivad ja kaardistavad strateegia arendamise vajaduse, koostavad ja pakuvad välja strateegilise arendustegevuse ja muudatuste protsessi aja- ja tegevuskava, samuti sisekoolituse lähteülesande

Kolmandaks, realiseerivad strateegilise juhtimise arendamise projekti vastavalt sõlmitud konsultatsioonilepingule.

Projekti teostamise faasis peavad ettevõte juhtkond ja töötajad olema informeeritud strateegilise juhtimise arendamise projektist ja kaasatud projekti teostamisse. Juhtimiskonsultandid peavad saama teha oma tööd ja omama ligipääsu informatsioonile. Konsultantide töö algab intervjuude kokkuleppimise ja alusdokumentide kogumisega. Selleks kasutatakse spetsiaalseid juhtimise analüüsi meetodeid ja protseduure. Konsultantide töö eesmärgiks on ettevõtte probleemide loogiline ja analüütiline mõtestamine, tekkinud strateegilise juhtimise probleemide sisuliste põhjuste väljatoomine, probleemide puu kirjeldamine ja lõpuks ettevõtte strateegilise juhtimise arenguks vajalike meetmete ja ettepanekute väljatöötamine ning muudatuste tegevuskava koostamine. Kõige esmase meetodina kasutatakse intervjuude läbiviimist ettevõtte juhtkonna ja töötajatega. Konsultandid püüavad vastavaid juhtimistehnikaid kasutades välja selgitada probleemide olemuse ja tekkepõhjuse. Keskendutakse võimalike lahendusteede ja meetodite otsimisele. Konsultandid kasutavad probleemide väljaselgitamiseks ka dokumentide analüüsi, kohtumisi andmete saamiseks, diagnostilist jälgimist ja muid juhtimismeetodeid. Konsultandid grupeerivad ja järjestavad probleemid tulenevalt probleemide kaalukusest ja teevad ettepanekuid probleemide lahendamise järjekorra ja viiside osas. Konsultatsiooniprojekti käigus realiseeritakse ettevõttes kokkulepitud strateegilise arendamise- ja koolituse kavad. Kõikides strateegilise juhtimise konsultatsiooniprojekti faasides töötatakse aktiivselt koostöö juhtkonnaga, informeerides oma tegevustest ja kaasates juhtkonda.

Strateegilise juhtimise projekti lõppfaasis koostavad konsultandid strateegia arendamise projekti raporti ja kokkuvõtte, kus analüüsitakse projekti tulemuslikkust ja antakse tagasisidet teostatakse projektis osalejate arvamustest ja kokkuvõtetest. Üldjuhul teevad konsultandid vastavalt kokkuleppele ettepanekuid ettevõtte strateegilise juhtimise arendamise jätkukavade osas.

Edukas strateegilise juhtimise konsultatsiooniprojekt aitab ettevõtetel leida lahendusi tekkinud probleemidele, pakkudes välja lahendusi ja ettevalmistades strateegilise juhtimise valdkonna juhtimisotsuseid. 

 

Viimsi,

 

Toomas Türnpuu

EAS toetused

EASilt taotlevad 30 sündmust rahvusvahelise turunduse toetust

Rahvusvaheliste sündmuste turunduse toetamise teises voorus laekus EASile 30 taotlust, millest 14 olid spordisündmuste ja 16 kultuurisündmuste projektid. Kokku taotleti toetust mahus 1,6 miljonit eurot. Toetust väliskülastajatele huvipakkuvatele spordi- ja kultuurisündmustele antakse käesolevas voorus 400 000 eurot. Toetusesaajad avalikustatakse 2017.a. jaanuaris.    
„Toetust taotlevate kultuuri- kui ka spordisündmuste valik on väga mitmekülgne. Taotlejaid on ooperist elektroonilise tantsumuusikani,“ ütles EAS turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso. „Spordivaldkonna taotlustes on samuti esindatud erinevad võistlused talispordist saalimängudeni.“
„Projektide hindamisel lähtume eelkõige sellest, millist mõju avaldab toetatav sündmus Eestisse saabuvate väliskülastajate ööbimistele, koostööle sihtkohaga ning ettevõtlusele. 2018. a toimuvate sündmuste hindamine on veidi keerulisem, kuna toimuvad ka EV100 sündmused kõikjal Eestis. Seega pööratakse erilist tähelepanu sellele, kas reaalselt on olemas ööbimiskohti piirkonna majutusettevõtetes. Soovime, et sündmusele saabuva väliskülastaja elamus oleks mitmekülgne ja aitaks Eesti turismimaana teiste sihtkohtade hulgas eristuda,“ jätkas Mutso.
Toetuse eesmärk on luua sündmuste tutvustamise kaudu põhjuseid Eesti külastamiseks ning vähendada madalhooaja mõjusid Eesti turismisektorile, eelkõige Tallinnast kaugemates piirkondades. Sündmuste rahvusvaheliseks turunduseks jagatakse toetusi igal aastal. Järgmine voor taotlemiseks avatakse 2017. aastal.
Eelmises voorus said toetust ja on ka 2016 juba edukalt toimunud Weekend, Saaremaa Ooperipäevad, Tallinn Music Week, Ironman 70.3 Otepää, 2016. aasta orienteerumise veteranide maailmameistrivõistlused, auto24 Rally Estonia, Simple Session. Lisaks toetab EAS järgmisel kolmel aastal kokku miljoni euroga viit regulaarselt toimuvat suursündmust, mis aitavad tõsta Eesti riigi tuntust maailmas ja toovad Eestisse arvukalt väliskülalisi. Need viis sündmust on Tallinn Music Week, Pimedate Ööde Filmifestival, SEB Tallinna Maraton, Tartu Maraton ja Simple Session.
Toetust antakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.
Lisainfo:
Kadri Kütt
Kommunikatsioonijuht
Arendusüksus
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
Mob: +372 568 00467
Tel: +372 627 9433
kadri.kytt@eas.ee

EAS rahvusvahelise turunduse toetuse saajad

EASilt taotlevad 30 sündmust rahvusvahelise turunduse toetust

Rahvusvaheliste sündmuste turunduse toetamise teises voorus laekus EASile 30 taotlust, millest 14 olid spordisündmuste ja 16 kultuurisündmuste projektid. Kokku taotleti toetust mahus 1,6 miljonit eurot. Toetust väliskülastajatele huvipakkuvatele spordi- ja kultuurisündmustele antakse käesolevas voorus 400 000 eurot. Toetusesaajad avalikustatakse 2017.a. jaanuaris.    

„Toetust taotlevate kultuuri- kui ka spordisündmuste valik on väga mitmekülgne. Taotlejaid on ooperist elektroonilise tantsumuusikani,“ ütles EAS turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso. „Spordivaldkonna taotlustes on samuti esindatud erinevad võistlused talispordist saalimängudeni.“

„Projektide hindamisel lähtume eelkõige sellest, millist mõju avaldab toetatav sündmus Eestisse saabuvate väliskülastajate ööbimistele, koostööle sihtkohaga ning ettevõtlusele. 2018. a toimuvate sündmuste hindamine on veidi keerulisem, kuna toimuvad ka EV100 sündmused kõikjal Eestis. Seega pööratakse erilist tähelepanu sellele, kas reaalselt on olemas ööbimiskohti piirkonna majutusettevõtetes. Soovime, et sündmusele saabuva väliskülastaja elamus oleks mitmekülgne ja aitaks Eesti turismimaana teiste sihtkohtade hulgas eristuda,“ jätkas Mutso.

Toetuse eesmärk on luua sündmuste tutvustamise kaudu põhjuseid Eesti külastamiseks ning vähendada madalhooaja mõjusid Eesti turismisektorile, eelkõige Tallinnast kaugemates piirkondades. Sündmuste rahvusvaheliseks turunduseks jagatakse toetusi igal aastal. Järgmine voor taotlemiseks avatakse 2017. aastal.

Eelmises voorus said toetust ja on ka 2016 juba edukalt toimunud Weekend, Saaremaa Ooperipäevad, Tallinn Music Week, Ironman 70.3 Otepää, 2016. aasta orienteerumise veteranide maailmameistrivõistlused, auto24 Rally Estonia, Simple Session. Lisaks toetab EAS järgmisel kolmel aastal kokku miljoni euroga viit regulaarselt toimuvat suursündmust, mis aitavad tõsta Eesti riigi tuntust maailmas ja toovad Eestisse arvukalt väliskülalisi. Need viis sündmust on Tallinn Music Week, Pimedate Ööde Filmifestival, SEB Tallinna Maraton, Tartu Maraton ja Simple Session.

Toetust antakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Lisainfo:

Kadri Kütt
Kommunikatsioonijuht
Arendusüksus
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
Mob: +372 568 00467
Tel: +372 627 9433
kadri.kytt@eas.ee

Eesti- Vene programm

Eesti ja Venemaa piirialade arengusse investeeritakse lähiaastatel läbi piiriüleste koostööprojektide enam kui 30 miljonit eurot

Eesti – Vene programm loob uusi võimalusi kahe naaberriigi koostöösuhete edendamiseks keskkonna, ettevõtluse arendamise ning piirihalduse ja piiriturvalisuse valdkonnas ning toetab kohaliku ja regionaalse tasandi ühistegevust kahe riigi piirialadel.

Teisipäeval, 22. novembril 2016. a Tartus toimuval Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi avaüritusel „New Chapter of CBC“ („Piiriülese koostöö uus peatükk“) kohtuvad enam kui 140 riiklike, regionaalsete ja kohalike omavalitsuste, mittetulundusühenduste esindajat ning kavandatavate koostööprojektide partnerit Eestist ja Venemaalt, et tähistada uut etappi kahe naaberriigi piiriüleses koostöös, mis viiakse ellu EL programmperioodil 2014-2020.

Sündmus keskendub kahe riigi – Eesti ja Venemaa vahelise koostöö ning ühisprojektide võimaluste tutvustamisele Eesti-Vene piiriülese koostöö programmi 2014-2020 raames.

Eesti-Vene piiriülese koostöö programm 2014-2020 viiakse ellu Euroopa Liidu naabrusinstrumendi raames, selle finantseering kokku on 34,2 MEUR, millest EL panus 16,8 MEUR, Eesti kaasrahastus 9 MEUR ning  Venemaa 8,4 MEUR.

Eesti-Vene programmi ühise juhtkomitee poolt on heaks kiidetud viie suuremahulise ehk strateegilise piiriülese koostööprojekti ideed, mis esitatakse peagi Euroopa Komisjonile heakskiidu saamiseks. Need viis projekti on suunatud Eesti-Vene piiriäärse regiooni kultuuripärandi säilitamisele, turismi- ja ettevõtluspotentsiaali  tõstmisele, Peipsi järve keskkonnakaitse edendamisele ja ühiste veevarude kaitsmisele ning Eesti-Vene piirikontrolli ja piiripunkti läbilaskevõime tõhustamisel. Suuremahuliste piiriüleste investeeringuprojektide kogumaksumus on ligikaudu 20,5 MEUR.

Esimene avatud taotlusvoor projektidele on kavas välja kuulutada 2017.a jaanuaris. Programmipoolne toetus projektidele on ligikaudu 10 MEUR. Toetatavate piiriüleste koostööprojektide temaatilised valdkonnad on: -ettevõtluse ja VKE arengu toetamine; -keskkonnakaitse ja kliimamuutuste ennetamine ning –kohaliku ja regionaalse hea valitsemistava toetamine.

Käesolev Eesti-Vene piiriülese koostöö programm jätkab EL eelmise programmperioodil 2007-2013  Eesti-Läti-Vene programmi  raames ellu viidud koostööd.

Eesti-Vene programmi korraldusasutus on Eesti Vabariigi Rahandusministeerium. Tegevuste elluviimist Eestis toetab  Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Tartu kontoris asuv programmi ühine tehniline sekretariaat.

Eesti-Vene programmi koduleht on www.estoniarussia.eu

Sihtasutuse Arhimedes rahvusvahelise koostöö päev

Seminarid

RAHVUSVAHELISE KOOSTÖÖ PÄEV TÄISKASVANUHARIDUSES

Asutuse arendamine läbi rahvusvahelise koostöö

20.oktoober 2016 Eesti Arhitektuurikeskus 9:30-14:00

Sihtasutus Archimedes koostöös sihtasutusega Kutsekoda korraldavad täiskasvanud õppija nädala raames20.oktoobril täiskasvanuhariduse asutustele rahvusvahelise koostöö võimalusi tutvustava päeva.

Päeva eesmärgiks on jagada innustavaid kogemusi, kuidas rahvusvahelise koostöö kaudu täiskasvanuhariduse asutust arendada ning tutvustada lähemalt Euroopa ja Põhjamaade haridusprogrammide Erasmus+, Nordplus, EPALE ning Europass võimalusi.
Sündmusel saab kuulda huvitavaid lugusid täiskasvanuhariduse asutuste senistest rahvusvahelise õpirände kogemustest ja mõtteid avaldada, mida on see organisatsioonile ja tema töötajatele andnud. Lisaks saab arutleda, kuidas välja selgitada oma asutuse ja töötajate koolitusvajadusi ning kuidas aitab siin rahvusvaheline koostöö. Kes lõpuni vastu peavad saavad tantsida ka!
Rahvusvahelise koostöö päevale ootame täiskasvanutele õppimisvõimalusi  pakkuvate asutuste esindajaid, eelkõige rahvaülikoolidest, täiskasvanute gümnaasiumidest, keeltekoolidest, muuseumidest ja raamatukogudest. Kõige rohkem ootame asutuste juhte, et koos mõelda, kuidas oma organisatsiooni tervikuna, sh koolitus- ja haridusprogramme läbi rahvusvahelise koostöö arendada.
Päevakava
09.30-10.00        Saabumine, kohv, suupisted
10.00-10.05        Korraldajate tervitussõnad

10.05-10.30        Sissejuhatus teemasse: Kuidas on rahvusvaheline tegevus aidanud minu organisatsiooni arendada? Agnes Aljas, Eesti Rahva Muuseum
10.30-11.15          Rahvusvahelise koostöö võimalused täiskasvanuhariduses: Erasmus+, Nordplus, EPALE ja Europassi tutvustused Sihtasutus Archimedes, sihtasutus Kutsekoda
11.15-11.45            Erasmus+ toetusesaajate kogemuslood: minu asutuse areng läbi rahvusvahelise koostöö – Maire Breede, Tartu rahvaülikool; Merle Koik, Võrumaa keskraamatukogu         
11.45-12.15          Kiire lõunapaus
12.15-12.30         Sissejuhatus töötubadesse: Kuidas hinnata oma asutuse töötajate koolitusvajadusi? Georgi Skorobogatov, sihtasutus Kutsekoda
12.30-13.30          Kogemuste vahetamine ja arutelud töötubades  Multilingua keeltekool, Eesti Pärimusmuusika keskus, Võrumaa keskraamatukogu
13.30-14.00         Kokkuvõtted ja Eesti Pärimusmuusika keskuse tantsuline lõpuakord
 Registreeru aegsasti siin.
Kohtumiseni!
 
TOIMUNUD SEMINARID
Vasaku menüütulba linke klikkides leiad sulle huvi pakkuvate valdkondade infoürituste materjale.
Kõiki valdkondi hõlmavad sündmused:

Erasmus+ strateegilise koostöö projektide avaseminar (26.08.2016)
Ettekanded:
2016.aasta taotlusvooru ülevaade (Kätlin Lepa)
Toetuse kasutamise leping (Ülle Kase)
Ühikuhind (Katriin Ranniku)
Developing methods of teaching tadelakt and natural building and creating wider opportunities for adults to learn it (Gerda Kättmann, Säästvad Ehituslahendused OÜ)
Strateegiline koostöö – erijuhtumid (Hannelore Juhtsalu)
Rahastamise reeglid (Katriin Ranniku)
Koolidevaheline strateegiline koostöö: projekti eelarve ja selle reeglid (Ülle Kase)
Koolidevaheline strateegiline koostöö (Kätlin Lepa)
Hea strateegilise koostöö projekt (Ramia Allev)

Erasmus+ üld-, kutse- ja täiskasvanuhariduse valdkonna õpirändeprojektide avaseminar ja lõpetavate projektide aruandlusseminar (9.06.2016)
Ettekanded:
Õpirändeprojektid taotlusaastal 2016 (Merike Sanglepp)
Projekti elukaar, aruandluskeskkond Mobility Tool, Europass (Kerli Liivak)
Toetuse kasutamise leping (Ülle Kase)
Kriisikäitumine õpirände ajal (Made Kirtsi)
Õpirände mõju analüüsimisest ühe uuringu tulemuste näitel (Juta Jaani, Jaanika Piksööt, Halliki Harro-Loit Tartu Ülikool)
Lõpparuande esitamine ja selle hindamine (Asse Sild)
Aruande koostamine Mobility Tool’is (Karolin Mäe)
Õpirännete sisestamine Mobility Tool’is (Ülle Kase)
Seminar strateegilise koostöö projekti taotluse kirjutajatele (17.02.2016)
Ettekanded:
Strateegilise koostöö prioriteedid
Vajaduste analüüs
Eelarve planeerimine
Strateegiline koostöö erinevates haridusvaldkondades
Taotluste hindamisprotsess ja tagasiside ekspertidelt
Juhiseid taotluse täitmiseks
Seminar algajatele üld-, kutse- ja täiskasvanuhariduse Erasmus+ õpirändetaotluse kirjutajatele (15.01.2016)

Erasmus+ õpirände taotlusvoor 2016
Hea õpirändeprojekti põhitunnused
Ekspertide tagaside põhjal taotluste levinumad vead
Õpiväljundid Erasmus+ õpirändeprojektis
KA1 taotluse esitamise tehnilised aspektid
Erasmus+ infovebinar (10.12.2015)
Ettekanded:
Erasmus+ programmi tutvustus (Youtube) 
Ettekande PDF-versioon.

Õpiränne üld- ja täiskasvanuhariduses (Youtube)
Ettekande PDF-versioon.
Õpiränne kutsehariduses (Youtube)
Ettekande PDF-versioon.
Euroopa sisene õpiränne kõrghariduses (Youtube)
Ettekande PDF-versioon.
Strateegilise koostöö projekti põhiolemus (Youtube)
Ettekande PDF-versioon.
Strateegilise koostöö prioriteedid (Youtube)
Ettekande PDF-versioon.
Koolidevahelised koostööprojektid (Youtube)
Ettekande PDF-versioon.
Strateegilise koostöö partnerite otsimine (Youtube)
Ettekande PDF-versioon.
Strateegilise koostöö projekti eelarve (Youtube)
Ettekande PDF-versioon.
Temaatiline seminar “Kaasamine Erasmus+ projektides” (11.11.2015)
Mida mõtleme kaasamise all?  (Siim Värv)
LAK projektid Sisekaitseakadeemia Keelekeskuses  (Tiina Meos, Sisekaitseakadeemia)
Kaasamine ja osalemine õpirändes (Maie Üürike, Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool)
Takistavad tegurid rahvusvahelisse õpirändesse minekul (Katriin Ranniku)
Kikerikii või kukkurukuu? Kultuurilised erinevused ja kohanemine välisriigis (Kristina Lukk, psühholoog)
Padleti link (grupitööd, sorteerimata)
Erasmus+ strateegilise koostöö projektide avaseminar (25.08.2015)
Kokkuvõte strateegilise koostöö projektide taotlusvoorust (2015) (Kätlin Lepa)
Hea strateegilise koostöö projekt (Ramia Allev)
Toetuse kasutamise leping (Ülle Kase)
Strateegilise koostöö projekti eelarve ja selle reeglid (Katriin Ranniku)
Levita laineid luues (Ramia Allev)
Promoting Energy Efficient and Environmentally Friendly Stoves (Sigrid Ester Tani, Kütte- ja Ventilatsioonisüsteemide Teabekeskus)
Erasmus+ õpirändeprojektide avaseminar (09.06.2015)
Õpirändeprojektid taotlusaastal 2015 (Merike Sanglepp)
Projekti elukaar (Asse Sild)
Toetuse kasutamise leping (Kadri Klaos)
Kutsehariduse õppurite õpirännet takistavad tegurid (Katriin Ranniku)
Õpilaste õpirände ettevalmistus ja hindamine Tartu Kutsehariduskeskuses (Signe Vedler)
Haridustöötajate õpiränne Kuressaare Ametikoolis (Sirje Ellermaa)
Projekti aruandlus (Merike Talli)
Europassi õpirändetunnistuse täitmine (Margit Paakspuu)
Erasmus+ tehniline seminar taotlejatele (17.02.2015)
KA2: strateegiline koostöö
KA1 ja KA2:tehnilised aspektid taotluse esitamisel
2015 Erasmus+ prioriteedid (KA2)
Erasmus+ teabepäevad 2015 (29.-30.01.2015)
Ülevaade Erasmus+ programmist ja 2014. aasta taotlusvoorust (Made Kirtsi)
Tegevuste lühiülevaade: Õpirändeprojektid (KA1) (Merike Talli)
Strateegilise koostöö projektid (KA 2) (Kätlin Lepa)
Erasmuspluss KA1 ja KA2 taotluse esitamise tehnilised aspektid (Taotlusvorm, tähtajad, PIC ja URF) (Signe Reinumägi)
Teematuba: Õpirändeprojektid (KA1)
Õpiränne üld-, kutse- ja täiskasvanuhariduses (Merike Sanglepp)
Õpiväljundid Erasmus+ õpirändeprojektis (Sirje Rekkor)
Näita ennast parimast küljest Europassi dokumentidega (Margit Paakspuu)
Eksperdi nägemus (Olev Saluveer)
Teematuba: Strateegilise koostöö projektid (KA2)
Hea strateegilise koostöö projekt (Ramia Allev)
Mis saab peale taotluse esitamist? (Kätlin Lepa)
Strateegilise koostööprojekti eelarve (Ülle Kase)
Valdkondadevahelised strateegilise koostöö projektid (Hannelore Juhtsalu)
Projekti edukast kirjutamisest KSG saksakeelse majandusõppe näitel (Suviliis Sakk)
Temaatiline seminar “Sotsiaalne kaasatus kui võimalus” (26.11.2014):
Erivajadustega inimeste olukorrast riigis (Tiina Kangro)
Haridus ja sotsiaalne kaasatus (Tiina Kivirand, Haridus- ja Teadusministeerium)
Noored, kool ja noorsootöö – sotsiaalse kaasatuse vajadus ja võimalus (Siim Värv, SA Archimedes)
Erivajadustega täiskasvanud täiskasvanuhariduses miks ja kuidas? (Anneli Habicht, Eesti Puuetega Inimeste Koda)
Temaatiline seminar “Keelteoskus kutsemeisterlikkuse komponendina” (25.11.2014):
Keeleharidusest Eestis ja teistes Euroopa Liidu liikmesriikides (Tõnu Tender, Haridus- ja Teadusministeerium)
Võõrkeelte õpe kutsehariduses (Rita Siilivask, Haridus- ja Teadusministeerium)
Strateegilise koostöö projektide toetusesaajate avaseminari (8. september 2014, Tallinn) materjalid:
Toetuse kasutamise leping
Hea strateegilise koostöö projekt
2014. aasta taotlusvooru tulemustest
Kuidas levitada?
Raivo Sell_Erasmuspluss arendus ja koostööprojektid
 10 0 0

EAS Kagu-Aasia esinduse avamine

Sel nädalal avatakse ametlikult EASi Kagu-Aasia esindus Singapuris

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) avab 7. septembril ametlikult esinduse Singapuris, et tugevdada Eesti ettevõtete eksporti Kagu-Aasia riikidesse, kasvatada e-residentide arvu ja kaasata piirkonnast välisinvesteeringuid.   

EASi Singapuri esinduse avamisel osaleb Singapuri kaubanduse ja tööstuse riigiminister Dr Koh Poh Koon ja Eesti poolelt ettevõtlusminister Liisa Oviir, keda saadab pea kolmekümnest ettevõttest koosnev äridelegatsioon.

„Kagu-Aasia on üks dünaamilisemaid ja kiiremini arenevaid piirkondasid maailmas ning seetõttu on oluline toetada Eesti ettevõtteid siin piirkonnas. Juba praegu on mitmed koostööprojektid käimas ja Eesti ettevõtete huvi piirkonna vastu on suur, mida näitab ka äridelegatsiooni arvukus. Singapuri ettevõtteid köidavad investeerimisvõimalused Eesti tehnoloogia- ja idufirmadesse, kelle reputatsioon on siin väga kõrge“ selgitas esinduse avamise tagamaid EASi Singapuri esinduse juht Indrek Pällo.

„Singapuri ärikultuur ja -keskkond on meie ettevõtetele arusaadavad ja seetõttu loovad hea baasi Eesti ettevõtetele Kagu-Aasiasse laienemiseks,“ põhjendas ettevõtlusminister Liisa Oviir esinduse loomist ning lisas, „kuna Singapur on üks Aasia juhtivaid finantskeskusi, siis tehakse siin ka olulisi investeerimisotsuseid ning ilma riikliku kohaloluta on pea võimatu Eestil pääseda nende otsustajate vaatevälja. Samuti on oluline tutvustada Aasia ettevõtetele e-Residentsuse võimalusi nende Euroopa äride juhtimiseks. Meie ootused sellele piirkonnale on ambitsioonikad. Kuigi viimaste aastate Eesti eksport on püsinud suhtelises paigalseisus, on eksport Aasiasse kiiresti kasvanud.“

Samal ajal minister Oviiri ja äridelegatsiooni visiidiga kohtuvad Singapuris Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna Eesti aukonsulid. EASi Singapuri esinduse avamisel ja aukonsulite kokkusaamisel osalev Välisministeeriumi kantsler Rainer Saks rõhutas Eesti aukonsulite olulist rolli riikides, kus Eesti diplomaatilised esindused puuduvad, „Kagu-Aasia riikides Eestil diplomaatilisi esindusi ei ole ning seetõttu on oluline roll kanda meie aukonsulitel nendes riikides. Aukonsulid täidavad nii konsulaarülesandeid kui ka arendavad muid suhteid Eestiga, nende hulgas ka ärisuhteid. Kuna aukonsuli roll on siiski vabatahtlikkusel põhinev, siis on igati tervitatav, et EAS avab esinduse, et tagada ärisuhete tugevam areng selles piirkonnas.“

Lisainformatsioon:

Indrek Pällo
EASi Singapuri esinduse juht
Indrek.Pallo@eas.ee
+372 51 31 399
+65 9131 9781

 

Projekti kirjutamine

Projekti kirjutamine

 

OÜ Majanduspartner pakub projekti kirjutamise teenust

 

OÜ MAJANDUSPARTNER koostab projektitaotlusi alljärgnevatele organisatsioonidele;

  • EAS (Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus),

  • KIK (Keskkonna Investeeringute Keskus),

  • KÜSK (Kodanikuühiskonna Sihtkapital),

  • AEF (Avatud Eesti Fond),

  • PRIA (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet)

 

TOETUSMEETME LEIDMINE JA ABIKÕLBULIKKUSE DIAGNOSTIKA

Võimaliku rahastaja leidmine lähtudes ideest, tegevusest ja kulutustest. Teostame projektiidee abikõlbulikkuse diagnostika ja meetmele vastavuse analüüsi.

PROJEKTI KIRJUTAMINE

Projektitaotluse täitmine ja detailse projekti kirjutamine rahastaja nõuete kohaselt.

FINANTSPROGNOOSID

Koostame projekti prognoositava rahavoogude aruande , kasumiaruande ja bilansi.

LISADE KOOSTAMINE

Lisadokumentide koostamine, näiteks majandusaasta aruanded, tegevusload, litsentsid.

VAHEARUANDED

Vahe- ja lõpparuanded rahastajale lähtudes kliendi kulu- ja lisadokumentidest.

ÄRIPLAANI KOOSTAMINE

OÜ MAJANDUSPARTNER aitab TEIE ettevõttel koostada äriplaani. 

Äriplaan on äriidee teostamise kirjeldus, mille eesmärk on testida äriidee toimivust teoreetiliselt enne selle praktilist teostamist. Äriplaani ülesehitus sõltub valdkonnast, ärikeskkonna tavadest ja rahastajate nõuetest. Äriplaani koostamisel lähtume olulisuse ja tervikliku kirjeldamise printsiibist!

OÜ MAJANDUSPARTNER on aidanud ellu viia arendusprojekte ettevõtluse, äriarenduse, toomise ja ekspordiarendamise valdkondades. OÜ Majanduspartner konsultandid on ettevõtlus- ja juhtimiskogemusega oma valdkonna spetsialistid.

Esmane konsulteerimine toimub tavaliselt telefoni, meili või isikliku kohtumise teel, kus otsime projektiideele toetusi ja anname kliendile teada, kas ja millised on võimalused projektile toetusi taotleda.

Projekti kirjutamise täisteenus hõlmab

 

  • projektitaotluse täitmist;

  • detailse projekti kirjelduse/äriplaani kirjutamist

  • finantsprognooside koostamist;

  • vajalike lisade koostamist/hankimist.

HELISTA JA KÜSI LISA

 

5067751

TOOMAS TÜRNPUU