Alates tänasest, 21. maist saavad turismiettevõtjad taotleda Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest (EAS) ärimudelite rakendamise toetust uuenenud tingimustel. Ettevõtete omafinantseering väheneb 40%-lt 20%-le ning lisandub täiendav võimalus taotleda toetust väikeprojektide.
EASi turismiarenduskeskuse juhi Liina Maria Lepiku sõnul on toetuse muudatuste eesmärk tagada turismisektori ettevõtjate jätkusuutlikkus ning konkurentsivõime kriisijärgses majandusolukorras.
Turismiarenduskeskuse juhi sõnul on toetustega võrdselt oluline, kui hästi on Eesti turism valmis eluks pärast piirangute leevendamist. „Ühelt poolt soovivad kõik pääseda füüsilisest eraldatusest ning inimeste motivatsioon liikuma pääseda on suur – teisalt konkureerivad inimeste piiratud vabale ajale ja rahale korraga paljud ettevõtted ja sihtkohad. Samuti kaaluvad kliendid edaspidi iga teenust ohutuse seisukohast, mistõttu tuleb ettevõtjatel lähiajal teenuseid suuremal või vähemal määral muuta ja kohandada,“ selgitas Lepik.
„Toetus pakub ettevõtjatele tuge, et vaadata ümber oma olemasolevad ärimudelid ning mõelda tegevustele, mis aitavad ettevõtte konkurentsivõimet tõsta ja pikemas perspektiivis kriisist võitjana väljuda,“ lisas Lepik.
Lisanduv väikeprojektide toetus on mõeldud eriolukorrast tulenevate mõjude leevendamiseks, tegevuste ümberkorraldamiseks, teenuste või toodete arendamiseks ja turule toomiseks või eriolukorra järgse ärimudeli muudatuse ettevalmistamiseks. Väikeprojektid võivad olla iseseisvad arendused või ka suure turismi ärimudeli arendusprojekti ettevalmistavad tegevused. Väikeprojekti toetuse maht on 5000-20 000 eurot turismiettevõtja kohta.
Varasemalt EASi poolt juba avatud suurprojekti toetus on suunatud uuendatud või uue ärimudeli arendamise ning rakendamisega seotud tegevusteks, et välja arendada ja ellu viia kõrgema lisandväärtusega tooteid, teenuseid või tehnoloogilise lahendusi. Suurprojekti toetuse maht on 20 000-200 000 eurot ettevõtja kohta ning toetuse omaosaluse määr langeb 20% peale.
Suur- ja väikeprojektide toetust saab taotleda igas suuruses turismiettevõte (mikroettevõttest suurettevõtteni), samuti sihtkoha arendusorganisatsioonid, erialaliidud ja kohaliku omavalitsuste üksused.
Taotlejatele, kes on juba oma projektitaotlused esitanud, rakendatakse uuendatud toetusemäära tagasiulatuvalt.
EAS avab lähiajal kaubandus- ja teenindusettevõtjatele suunatud COVID-19 rendimaksete toetuse. Toetust saavad taotleda kaubandus- ja teenindusettevõtjad, kes rendivad pinda kaubanduskeskuses või peavad laste mängutuba (ei pea asuma kaubanduskeskuses). Taotlejad saavad olla äriühingu, FIE või MTÜ vormis. Toetuse suurus on võrdne rendileandja poolt lepingujärgsest ühe kuu üüri- või rendisummast tehtud soodustusega, kuid mitte rohkem kui 25 protsenti lepingu järgsest ühe kuu rendist, mis kehtis 2020. aasta veebruaris. Seejuures peab toetuse taotleja enda kanda jääma vähemalt 25 protsenti kuu rendist lisaks tehtud soodustusele ja saadavale toetusele. Kehtiv rendileping peab olema sõlmitud enne 2020. a. 12. märtsi. https://www.eas.ee/teenus/covid-renditoetus/?fbclid=IwAR1ObgnuPDBMA3ttF9B5DAleycljV_lM7UjFf737eR3olvBye3EHXVaZBD4
Riigi Tugiteenuste Keskus avab 20. mail taotlusvooru Ida-Virumaa tööstusinvesteeringute toetamiseks. Toetusega soovitakse parandada piirkonna majandusaktiivsust ning aidata kaasa keskmisest kõrgema palgaga töökohtade loomisele töötlevas tööstuses.
„Ida-Virumaa tööstussektor on suure arengupotentsiaaliga, kuid vajab selle realiseerumiseks riigilt tuge,“ selgitas riigihalduse minister Jaak Aab. „Eriolukorrast tõukuvalt muutsime toetuse andmise tingimused ettevõtetele paindlikumaks. Toetust võib kasutada näiteks tootmise alustamiseks või laiendamiseks, tootesortimendi mitmekesistamiseks ning sellega seonduvaks ehituseks või seadmete ostmiseks. Seega on fookuses just need ettevõtted, kellel on soov, plaan ja tahe areneda.“
Riigihalduse minister Jaak Aab / Foto: Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus„Varem on aidatud rahastada projekte, mis toetavad töötleva tööstuse sektori keskmisest kõrgema palgatasemega töökohtade loomist,“ ütles Riigi Tugiteenuste Keskuse toetuste rakendamise osakonna ettevõtlus- ja külastuskeskkonna talituse juhataja Lauri Alver. „Nüüd saavad toetust taotleda ka tööstusvaldkonnad, mis loovad projektiga seotud tegevusala keskmisest kõrgema palgatasemega töökohti. See annab võrdsemad võimalused ettevõtjatele, mis tegutsevad tegevusaladel, kus palgatase jääb tunduvalt alla töötleva tööstuse keskmisele, näiteks rõivatööstuses.“
Tulles vastu piirkonna ettevõtjate vajadustele ja soovidele muudeti toetuse andmise tingimused ka väiksemate ettevõtjate jaoks sobilikumaks. „Minu poolt äsja allkirjastatud määrusega langetati minimaalset toetussummat varasemalt 150 000 eurolt 90 000 eurole, tõsteti toetusmäära 25 protsendilt keskmise suurusega ettevõtjatel 35 ja väikeettevõtjatel 45 protsendile ning võimaldati jääkväärtusteta kapitalirendi kasutamist,“ tõi riigihalduse minister mõned näited uutest tingimustest.
Toetust antakse vahemikus 90 000 eurot kuni 990 000 eurot projekti kohta sõltuvalt loodavate töökohtade arvust. Iga toetatav projekt peab looma piirkonda vähemalt kolm uut töökohta.
Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus on toetanud Ida-Virumaa töötleva tööstuse äriühinguid ka varem – kokku ligikaudu 3,8 miljoni euro ulatuses, mille toel luuakse ligi 150 uut töökohta. Sel korral asendab siseriiklikku rahastusallikat Euroopa Regionaalarengu Fond ning toetuse andmise tingimusi muudeti ettevõtjatele paindlikumaks. Ühtlasi peatab Riigi Tugiteenuste Keskus taotluste vastuvõtu siseriiklikusse taotlusvooru.
Taotlusi saavad esitada Eestis registreeritud äriühingud, kelle taotletav projekt kuulub töötleva tööstuse valdkonda.
Ettevõtjaid on võimalik toetada kokku 6,2 miljoni euro ulatuses. Taotleda saab alates 20. maist kuni vabade vahendite lõppemiseni. Kõik toetust saanud projektid tuleb lõpetada enne 31. augustit 2023. Taotlemise kohta saab lähemalt lugeda toetusmeetme kodulehelt.
Eilsest oli ettevõtjatel võimalik Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaudu taotleda valitsuse otsusega kinnitatud turismiettevõtete kriisitoetust ja väikeettevõtja kahjude hüvitamise toetust. Kokku laekus esimese päevaga üle 2500 taotluse, nendest ligi 1500 on väikeettevõtja kahjude osalise hüvitamise toetuse taotlused ning ülejäänud turismisektorile suunatud toetuste taotlused.
Turismisektorile suunatud toetuse viiest sihtgrupist ühe osas on eelarve täis ehk EAS lõpetas eile õhtul kell 20.50 turismiatraktsioonide toetuse taotluste vastuvõtmise, sest vastav 1,5 miljoni suurune toetuse eelarve on ammendunud. Samal põhjusel sulges EAS eile õhtul eraldi taotlemise saarte turismiettevõtetele, mille jaoks oli valitsus eraldanud omaette eelarve. Saarte ettevõtjad saavad jätkuvalt taotlusi esitada üldise taotlemise raames.
Taotluste esitamine on aktiivne ning prognoositavalt võivad lähiajal täituda eelarved ka väikeettevõtja kahjude hüvitamise toetusmeetmes ning turismisektorile suunatud teiste sihtgruppide toetustes (reisiettevõtted, majutus, toitlustus).
Turismisektori toetamise 25 miljoni euroga ning mikro- ja väikeettevõtjate toetamise 10 miljoni euroga, sealhulgas toetuste määrused ja tingimused, otsustas valitsus. Nii turismi kui ka väikeettevõtjate kriisitoetus on tagastamatu abi, taotlemiseks ühekordselt ning nende peamiseks tingimuseks on ettevõtte raskuste selgelt tuvastatav seos kriisiga. Taotlemisel tuleb kirjeldada, kuidas on viirus avaldanud mõju ettevõtte majandustegevusele. Avaldused vaadatakse läbi taotluste esitamise järjekorras.
tööandja vabastatakse kohustusest tasuda sotsiaalmaksu vähemalt kuumääralt (sh palgata puhkuse ajal ja osakoormusega töötamisel)
minimaalset sotsiaalmaksu ei tule tasuda märtsi, aprilli ja maikuu väljamaksetelt;
see on kasulik olukorras, kus tööandja on töötajad saatnud näiteks palgata puhkusele. Varem pidi sellises olukorras tasuma minimaalse sotsiaalmaksu (178,20€) iga sellise töötaja kohta, mis siis, et töötasu väljamakset ei toimunud;
sellistel töötajatel säilib ravikindlustus;
maksuvõla intresside arvestamine peatatakse perioodil 01. märts -01. mai automaatselt (st. ei pea tegema ajatamist);
maksuvõla intressi muutmine 0,06%-lt 0,03% peale päevas alates 01. mai (aastane intress 21,9% => 10,95%) ja seda tähtajatult;
Maksuamet saab õiguse intressid nulliks määrata, kui maksude tasumisel põhjustab raskusi just koroonaviirusega seonduvad asjaolud;
ka maksuvõla ajatamise tingimusi muudetakse paindlikumaks;
maksuvõla ajatamine on oluline väiksema intressi saamiseks ja ettevõtjatele, kes kavatsevad osaleda riigihankel, taotleda riigilt toetusi või lube;
peatatud on maksuvõlgade info kuvamine.
Kõik deklaratsioonid tuleb ikka tähtajaks esitada. Makse ei või lihtsalt maksmata jätta. =)
Töötasu hüvitis
Töötukassa töötasu hüvitise saamiseks peab olema täidetud vähemalt kaks tingimust kolmest – käibe langus, töömahu langus, töötasu langus:
tööandja käive või tulu on sellel kuul, mille eest hüvitist taotletakse, langenud vähemalt 30% võrreldes eelmise aasta sama kuu käibe või tuluga;
tööandjal ei ole vähemalt 30%-le töötajatest kokkulepitud mahus tööd anda (rakendatakse TLS §35 või §37);
tööandja on vähemalt 30%-l töötajatest vähendanud töötasuTLS §37 alusel vähemalt 30% või alampalgani.
Hüvitis kehtib töölepinguga töötajatele ja juhatuse liikme ega töövõtulepingu alusel tasu saanud isikud hüvitist ei saa.
Uued (alla aasta vanused) ettevõtted saavad hüvitist taotleda, kui täidetud on töö mitteandmise ja töötasu vähendamise kriteeriumid (käibe kriteeriumit ei saa täita).
Hüvitis on 70% keskmisest kuupalgast (arvutamise põhimõtted) (max 1000€ bruto) ja tööandja peab ise tasuma lisaks vähemalt 150€ bruto. Töötaja saab tööandjalt ja Töötukassalt kokku vähemalt alampalga (584€ bruto). Kui töötati osalise ajaga ja palk oli alampalgast väiksem, siis säilib töötaja senine sissetulek. Lisaks kehtivad veel järgnevad tingimused:
õigus on hüvitist saada kahe kuu eest kolmekuulise (03.-05.2020) perioodi jooksul;
avalduse esitab tööandja, hüvitise saab töötaja otse oma kontole;
tööandja esitab avalduse iga kuu kohta eraldi pärast väljamakse tegemist;
hüvitis tuleb tööandjal tagastada, kui hüvitise saanud töötaja koondatakse samal või järgmisel kuul;
töötasu hüvitis on maksustatud nagu palk ja hüvitise maksud tasub Eesti Töötukassa (tööandja tasub maksud ise makstud töötasult nagu tavaliselt).
Avalduste esitamine avati e-töötukassa lehel aprilli alguses. Soovitan avalduse esitamine delegeerida raamatupidajale, kes on nüanssidega paremini kursis. e-töötukassa lehel tuleb töötasu hüvitise avalduse esitamiseks teha raamatupidajale volitus.
Mitmete töötajate jaoks on olnud pettumuseks Töötukassalt saadud hüvitise summa. Tähele tuleb panna, et see arvutatakse viimasele kolmele töötamise kuule eelnenud üheksa kuu töötasude alusel Maksuameti andmete põhjal ning hüvitise määr sellest on 70%. Kui vastaval perioodil on palgatulud väiksemad, siis tuleb ka hüvitis praegusega võrreldes väiksem.
Eksimused ja pettused töötasu hüvitise taotlemisel
Kahtlemata leidub ka neid, kes soovivad hüvitist ära kasutada kuigi tegelikult töömaht vähenenud ei ole. Kõik esitatud taotlused läbivad kontrolli ja siiani on esinenud väheseid avalduste tagasilükkamisi. Peamised põhjused, miks avaldust ei ole rahuldatud, on järgmised:
Pärast hüvitise meetmete tutvustamist lisatakse töösuhe töötamise registrisse (näiteks algusega 01.03.2020) ja esitatakse samal päeval ka töötasu hüvitise avaldus. Iseenesest midagi keelatut ei ole, kuid see tekitab kahtlusi.
Juhatuse liikmed teevad endaga töölepinguid või muudavad olemasoleva lepingu töölepinguks ja taotlevad selle järgselt kohe hüvitist.
Avalduses ja töötamise registris on märgitud erinevad töökoormused.
Kuna hüvitise arvutamise aluseks on Maksuameti andmed kuni 12 kuud tagasi, siis hüvitise suurendamise eesmärgil muudetakse maksudeklaratsioone tagantjärgi ja näidatakse palgasummad suuremana.
Eksitakse dokumentide vormistamisel – näiteks teatatakse töötajatele palga vähendamisest enne eriolukorra algust.
Tööandja ei maksa välja kohustuslikku miinimumi 150€ bruto.
Töötasu vähendatakse aprillist, kuid taotlus esitatakse märtsikuu eest.
Tööandja laseb hüvitised kanda ettevõtte kontole.
Seega tasub taotlemisel olla tähelepanelik ja hoiduda skeemitamisest. Allikas: Äripäev
Mida veel tähele panna:
Hüvitist makstakse igal juhul kogu kalendrikuu eest. Seda ka olukorras, kui tööandja on töötasu vähendanud näiteks üheks nädalaks.
Kui töötaja on olnud osa kuust haiguslehel, siis tasutakse talle ikkagi hüvitis terve kuu eest (mitte vastavalt tööl oldud päevade arvule).
Hüvitise saamine ei sõltu töötasu suurusest. Oluline on, et töötaja töötasu oleks vähendatud võrreldes töölepingus kokkulepituga.
Laenud
Swedbanki ärikliendid saavad ajutiste makseraskuste tekkimisel taotleda kuni kuue kuu pikkust maksepuhkust laenu põhiosa maksetele (lisatasusid ja tingimusi ei kaasne). Intressimaksed tuleb endiselt tasuda igakuiselt. Tasumata jäänud põhiosamaksed jaotatakse ülejäänud laenuperioodile. Maksepuhkuse taotluse saab mugavalt esitada internetipangas.
Maksepuhkuse võtmisse ei tasu suhtuda kergekäeliselt, sest see annab pangale alusel vaadata üle ka lepingutingimusi (sh intressimäära) ja võib kokkuvõttes laenaja kulusid suurendada.
Kredex pakub laenukäendust ja erakorralist laenu (investeerimislaen ja käibelaen, mõlemad maksimaalselt viis miljonit eurot ettevõtte kohta). Loe lähemalt siit.
Muud meetmed riigi poolt:
perioodil 01.03-30.04.2020 kompenseeritakse töövõimetuslehe korral ka 1.-3. päev (info Haigekassa lehel);
tavaolukorras oli varem 1.-3. päev hüvitiseta;
järgnevad päevadel jääb kehtima sama süsteem: 4.-8. päev hüvitab tööandja 70% ja alates 9. päevast Haigekassa hüvitis 70%;
töövõimetuslehte saab töötaja ise alustada digilugu.ee keskkonnas;
märtsis-aprillis toimuma pidanud, kuid COVID-19 tõttu ära jäänud kultuuri- ja spordiürituste otseste kulude osa hüvitatakse kuni 3 miljoni euro ulatuses. (Allikas)
KredEx aitab koroonaviiruse tõttu raskustesse sattuvaid ettevõtteid läbi uute kriisimeetmete
Koroonaviiruse jätkuv levik on tinginud Eesti ettevõtete majandustegevuses tõsiseid tõrkeid. Nende mõjude leevendamiseks kavandab riiklik finantseerimisasutus KredEx täiendavaid meetmeid, mis on suunatud Eesti ettevõtete abistamisele. Meetmete paketid töötatakse välja vastavalt kriisi kulgemise erinevatele võimalikele stsenaariumitele.
Olukord seab suure surve alla ettevõtete likviidsuse ning teadmatus pandeemia kestvusest vaid lisab ebakindlust. Selleks, et ettevõtjad sellest kriisist võimalikult kiiresti ja väheste kaotustega väljuksid, on KredEx valmis võtma enda kanda läbi uute ja olemasolevate käendus- ja laenumeetmete, senisest suuremaid riske. Ettevõtete vajadus kapitali järele on erinev ning kindlasti tasub võimalikult vara pöörduda oma kodupanga poole, et leida lahendusi veel enne probleemide eskaleerumist. Eesti kommertspangad on lubanud kriisist tulenevalt teha ettevõtjatele järeleandmisi laenude tagasimaksegraafikutes.
Teenused hakkavad ettevõtetele avanema järk-järgult. KredEx hakkab käibelaene, investeerimislaene ja suuremates summades laenukäendusi andma pärast seda, kui lisaeelarvega on eraldatud KredExile selleks vajalik kapital ning Riigikogu on muutnud Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seadust. Väiksemas summas laenukäenduste andmisega juba alustati.
Kuigi KredExi abimeetmete rakendamine käib läbi pankade, palume ettevõtjatelt mõistvat suhtumist ja anda pankadele aega KredExi uute teenuste tingimustega tutvumiseks.
Olukord muutub pidevalt, selle lehe infot uuendati viimati 30.04.2020 kell 11.45.
Ettevõtjal tuleks finantseerimist puudutavates küsimustes pöörduda panka. Äriplaani ja tegevuste jaoks pakuvad nõustamist ja konsultatsioone Maakondlikud Arenduskeskused.
Esmalt tuleb ettevõtjal enda jaoks läbi mõelda plaan, kuidas ettevõte raskustest välja tuua. Rõhutame, et see ei pea olema põhjalik, ega sisaldama äriplaanile omaseid analüüse. Oluline on, et ettevõtja on enda jaoks läbi mõelnud võimalikud lahenduskäigud. Seejärel pöörduda panka ning paluda uut laenu või olemasoleva laenu tagasimaksegraafiku leevendamist. Pea kõik pangad on väljendanud valmisolekut võimaldada kriisist mõjutatud ettevõtjatele maksepuhkusi.
Juhul kui pank näeb selleks vajadust, kaasavad nad KredExi, et rakendada kriisimeetmeid. Otse KredExi poole pöörduda pole vaja, meetmete rakendamine toimub koostöös pangaga. KredExil on tihe koostöö kõigi Eestis tegutsevate suuremate pankadega ning läbi nende jõuab KredExi tugi mugavalt ettevõtjateni. Samas palume ettevõtjatelt mõistvat suhtumist ja anda pankadele aega KredExi uute teenuste tingimustega tutvumiseks.
Kui eelnevate sammudega ei jõuta positiivse lahendusi, on ettevõtjal võimalik taotleda KredExist erakorralist laenu. Esmajärjekorras tuleks kasutada võimalust taotleda laenu pangast ning kasutada selle saamiseks KredExi erakorralist laenukäendust. Erakorralist otselaenu saab taotlema hakata alates 3. aprillist. Laene välja maksma ei saa hakata enne, kui riigi poolt on KredExile eraldatud selleks vajalik kapital. Eeldatavasti ei juhtu see enne aprilli keskpaika, kuna eeldab Riigikogu poolt lisaeelarve vastuvõtmist.
Riigihalduse minister Jaak Aab / Foto: Eesti eesistumine Euroopa Liidu Nõukogus„Varem on aidatud rahastada projekte, mis toetavad töötleva tööstuse sektori keskmisest kõrgema palgatasemega töökohtade loomist,“ ütles Riigi Tugiteenuste Keskuse toetuste rakendamise osakonna ettevõtlus- ja külastuskeskkonna talituse juhataja Lauri Alver. „Nüüd saavad toetust taotleda ka tööstusvaldkonnad, mis loovad projektiga seotud tegevusala keskmisest kõrgema palgatasemega töökohti. See annab võrdsemad võimalused ettevõtjatele, mis tegutsevad tegevusaladel, kus palgatase jääb tunduvalt alla töötleva tööstuse keskmisele, näiteks rõivatööstuses.“
