EAS Kagu-Aasia esinduse avamine

Sel nädalal avatakse ametlikult EASi Kagu-Aasia esindus Singapuris

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) avab 7. septembril ametlikult esinduse Singapuris, et tugevdada Eesti ettevõtete eksporti Kagu-Aasia riikidesse, kasvatada e-residentide arvu ja kaasata piirkonnast välisinvesteeringuid.   

EASi Singapuri esinduse avamisel osaleb Singapuri kaubanduse ja tööstuse riigiminister Dr Koh Poh Koon ja Eesti poolelt ettevõtlusminister Liisa Oviir, keda saadab pea kolmekümnest ettevõttest koosnev äridelegatsioon.

„Kagu-Aasia on üks dünaamilisemaid ja kiiremini arenevaid piirkondasid maailmas ning seetõttu on oluline toetada Eesti ettevõtteid siin piirkonnas. Juba praegu on mitmed koostööprojektid käimas ja Eesti ettevõtete huvi piirkonna vastu on suur, mida näitab ka äridelegatsiooni arvukus. Singapuri ettevõtteid köidavad investeerimisvõimalused Eesti tehnoloogia- ja idufirmadesse, kelle reputatsioon on siin väga kõrge“ selgitas esinduse avamise tagamaid EASi Singapuri esinduse juht Indrek Pällo.

„Singapuri ärikultuur ja -keskkond on meie ettevõtetele arusaadavad ja seetõttu loovad hea baasi Eesti ettevõtetele Kagu-Aasiasse laienemiseks,“ põhjendas ettevõtlusminister Liisa Oviir esinduse loomist ning lisas, „kuna Singapur on üks Aasia juhtivaid finantskeskusi, siis tehakse siin ka olulisi investeerimisotsuseid ning ilma riikliku kohaloluta on pea võimatu Eestil pääseda nende otsustajate vaatevälja. Samuti on oluline tutvustada Aasia ettevõtetele e-Residentsuse võimalusi nende Euroopa äride juhtimiseks. Meie ootused sellele piirkonnale on ambitsioonikad. Kuigi viimaste aastate Eesti eksport on püsinud suhtelises paigalseisus, on eksport Aasiasse kiiresti kasvanud.“

Samal ajal minister Oviiri ja äridelegatsiooni visiidiga kohtuvad Singapuris Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna Eesti aukonsulid. EASi Singapuri esinduse avamisel ja aukonsulite kokkusaamisel osalev Välisministeeriumi kantsler Rainer Saks rõhutas Eesti aukonsulite olulist rolli riikides, kus Eesti diplomaatilised esindused puuduvad, „Kagu-Aasia riikides Eestil diplomaatilisi esindusi ei ole ning seetõttu on oluline roll kanda meie aukonsulitel nendes riikides. Aukonsulid täidavad nii konsulaarülesandeid kui ka arendavad muid suhteid Eestiga, nende hulgas ka ärisuhteid. Kuna aukonsuli roll on siiski vabatahtlikkusel põhinev, siis on igati tervitatav, et EAS avab esinduse, et tagada ärisuhete tugevam areng selles piirkonnas.“

Lisainformatsioon:

Indrek Pällo
EASi Singapuri esinduse juht
Indrek.Pallo@eas.ee
+372 51 31 399
+65 9131 9781

 

PRIA väikeste põllumajandusettevõtete toetus

PRIA määras väikeste põllumajandusettevõtete arendamiseks ca 5 miljonit eurot toetust

Eelmisel nädalal määras Põllumajanduse ja Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) 339 mikro- ja väikeettevõttele põllumajandusettevõtete arendamiseks 4,99 miljonit eurot toetust, mille abil soovivad toetuse saajad teha 7,07 mln euro ulatuses investeeringuid.

Maaelu arengukava 2014-2020 meetme „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetus“ III taotlusvoor toimus aprillis esmakordselt e-PRIA vahendusel – kokku laekus 570 taotlust 8,2 miljoni euro saamiseks. Maaeluministeerium oli taotlusvooru eelarveks kinnitanud 5 mln eurot ning toetuste määramine toimus hindepunktide põhjal moodustatud paremusjärjestuse alusel. Eelarve ammendumise tõttu jäid seekord toetuseta 191 taotlust, 21 juhul ei saanud taotlus lävendipiirks kehtestatud minimaalset 14 hindepunkti. Paarikümnel ettevõttel ei vastanud nõuetele ettevõtte varasem müügitulu.

Toetus on mõeldud FIEdele ja äriühingutele, kelle omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu oli eelnenud majandusaastal vahemikus 4 000 – 14 000 eurot, taotlemisele eelnenud teisel majandusaastal vähemalt 1 200 eurot ning moodustas mõlemal majandusaastal üle 50% tema kogu müügitulust.

Toetusi taotleti peamiselt põllumajandusseadmete ostmiseks ja ehitiste rekonstrueerimiseks. Ühel ettevõtjal on käimasoleval rahastusperioodil võimalik saada sellest meetmest kuni 15 000 eurot toetust ning enamik taotlusi esitatigi maksimaalse summa saamiseks. Andmed määratud toetuste kohta on avaldatud PRIA kodulehel.

PRIA tuletab meelde, et taotluse kohta tehtud otsuse sisu saadetakse taotlejatele kas e-postiga või tähitud kirjaga sõltuvalt sellest, millise teavitusviisi klient taotlusele märkis. Toetuste esimene osa makstakse välja 30 päeva jooksul.

MAK 2014-2020 meetme 6.3 III vooru andmed projekti rakenduskoha lõikes andmed seisuga 29.06.2016

Taotluse rakenduskoht

Esitatud taotluste arv

Taotletud summa

Rahuldatud taotluste arv

Rahuldatud abikõlblik summa

Määratud summa

Harjumaa

39

545 878

21

547 170

314 807

Hiiumaa

15

216 528

8

144 453

120 000

Ida-Virumaa

8

118 560

6

157 390

90 000

Jõgevamaa

43

621 451

24

446 002

355 000

Järvamaa

24

351 600

14

320 337

209 600

Läänemaa

20

275 997

10

216 147

138 780

Lääne-Virumaa

27

382 750

17

356 357

235 750

Põlvamaa

51

752 072

37

744 365

550 532

Pärnumaa

62

917 723

37

657 825

550 340

Raplamaa

32

465 010

19

485 665

278 130

Saaremaa

58

776 591

29

539 846

419 610

Tartumaa

68

991 772

43

875 974

624 495

Valgamaa

30

427 500

18

411 725

263 500

Viljandimaa

44

644 645

23

496 172

345 000

Võrumaa

49

717 070

33

666 959

494 998

Meetme 6.3 III voor kokku

570

8 205 147

339

7 066 386

4 990 541

 

Juhatuse liikme ravikindlustus

Juhatuse liikmeid tasub palgata kuu viimasel päeval

15. märts 2016 18:29

Märt Viitas, Konsult Vision juhataja

 

 
  
Ravikindlustuseta inimestel on õigus vaid tasuta erakorralisele abile. Foto: Scanpix

 

Sellest aastast jõustunud ravikindlustusseaduse muudatus tõi kaasa olukorra, mis võib jätta äriühingu juhatuse liikme, kellele makstakse tasu juhatuse liikmena tegutsemise eest, pikaks perioodiks ravikindlustuseta.

 

Olgugi, et inimesega on sõlmitud juhatuse liikme leping, ta on registreeritud töötajate registris ja talle on  makstud juhatuse liikme tasu, võib ta õnnetuse või haigestumise korral end avastada olukorrast, et tal puudub ravikindlustus, kirjutab Konsult Vision.

 

Muudatuse kohaselt ravikindlustusseaduses kehtib ravikindlustus ainult siis, kui juhatuse liikme eest on deklareeritud sotsiaalmaksumiinimum, mis on 390 eurot. See tähendab ka seda, et ravikindlustus katkeb päevapealt kui juhatuse liikme tasu ei ole õigeaegselt deklareeritud.

Näiteks ettevõte palkab uue juhatuse liikme 01. jaanuaril.  Tasu juhatuse liikmena tegutsemise eest makstakse talle järgmisel kuul ehk siis meie näite puhul veebruaris. Kuna maksud arvestatakse ja deklareeritakse kassapõhiselt, st vastavalt sellele, millal juhatuse liikmele tasu välja maksti, deklareeritakse ja tasutakse tulu- ja sotsiaalmaks 10. märtsiks (eeldusel, et antud päev ei lange nädalavahetusele, sel juhul  pikeneb see periood veelgi mõne päeva võrra). Uue korra kohaselt hakkab juhatuse liikmele kehtima ravikindlustus meie näite puhul alates 11. märtsist, seega ligi 2,5 kuud peale seda kui ta juhatuse liikmena äriühingus tegutsema asus!

Mis oleks parim lahendus antud olukorras? Juhatuse liikmega  tuleks vormistada leping  kuu viimasel päeval ning maksta talle «avansina» 390 eurot brutotasu lepingu vormistamise päeval. Sellisel juhul on juhatuse liige vaid 11 päeva ravikindlustuseta ja tuleb loota, et tal selle aja jooksul ei haigestu ning tal ravikindlustust vaja ei lähe.

Teine võimalus on sõlmida juhatuse liikmega tööleping, mis annab talle sarnased õigused tavatöötajatega kuna siis allub tema töösuhe töölepinguseadusele. Näiteks on inimene ettevõttes finantsosakonna juhataja, kellega on sõlmitud tööleping. Samal ajal on ta ka määratud juhatuse liikmeks. Lepingute sõlmimisel tuleb siiski olla tähelepanelik, et antud näite puhul osakonna juhataja töö oleks eraldi töölõik, mitte ei kopeeritaks töölepingusse juhatuse liikme kohustusi.

Peab teadma, et kui juhatuse liikme tasudelt ei ole töötuskindlutuse makseid, siis töölepingu puhul laieneb see kohustus tavapärasele töötasule.  Samuti reguleeritakse töölepingu alusel sõlmitud töösuhet töölepinguseadusega, mis paneb töötaja võrreldes juhatuse liikme lepinguga paremasse positsiooni eriti lepingu lõpetamisel.

Ainuke positiivne muudatus kogu tekkinud olukorra juures on, et 390 eurone juhatuse liikme tasu võib olla summaarne ehk kui sama isik saab juhatuse liikme tasu näiteks  200 eurot kahest erinevast ettevõttest, kokku 400 eurot, siis on tal ravikindlustus olemas, sest tasu summeeritakse. Tasusid peabki ta aga saama juhatuse liikme tasuna, mitte ühest ettevõttest juhatuse liikme tasu ja teisest ettevõttest töötasu, erinevaid tasuliike ei saa summeerida. Ehk kui sama isik saab 200 eurot juhatuse liikme tasu ja 200 eurot töötasu/palka siis paraku ravikindlustuskaitseks deklareeritavastst tulust jääb väheks.

Ettevõtte arenguprogramm

Ettevõtte arenguprogramm

Miks seda vaja on?

Ettevõtte arenguprogrammi eesmärk on, et Eestis oleks rohkem ettevõtteid, kes suudavad maksta kõrget palka, investeerivad rohkem, teenivad suuremat kasumit ja on välisturgudel konkurentsivõimelised.

Erinevatest uuringutest nähtub, et enamikel Eesti ettevõtetel ei ole ettevõtte arengut kirjeldavat ja ellu viia aitavat strateegiat või tegevuskava. Selle puudumine aga paneb ettevõtted olukorda, kus ettevõtteid juhitakse operatiivtasandil ning puudub kaart, mille abil sihtpunkti jõuda. Ettevõtete innovatiivse tegevuse uuringud näitavad, et tootearendusega tegeletakse vähe ja käive uutest toodetest ja teenustest on tagasihoidlik.

Ettevõtte arenguprogramm on mõeldud ambitsioonikatele ettevõtetele, kes soovivad areneda ja on valmis muutusteks. Arenguprogramm aitab ettevõtetel teha julgemaid plaane ja neid edukalt ellu viia.

Mis kasu saab ettevõte?

Ettevõte saab teada, kuidas paremini ära kasutada oma arengueeldusi ja uusi ärivõimalusi, et  saavutada kiiremat kasvu ning tuua turule tooteid ja teenuseid, mida nõuab ülehomne päev.

Millist lahendust pakume?

Ettevõtte arenguprogramm toetab ettevõtet planeerimis- ja juhtimisotsuste tegemisel ja elluviimisel. EAS leiab koos arenguprogrammis osaleva ettevõttega parimad lahendused, kuidas ettevõttes muutusi ellu viia ja arenguhüpet saavutada. Programmi keskmes on ettevõtte mitmeaastane arenguplaan.

Kellele mõeldud?

Rohkem kui 3 aastat tegutsenud vähemalt 8 töötajaga ettevõtetele, kes on omandanud esmased kogemused eksportimisest või kiire kasvu juhtimisest:

  • tööstusettevõte, kellel on selge ambitsioon kasvada ning tuua turule uusi tooteid/teenuseid.
  • ettevõte, kes tegutseb nutika spetsialiseerumise valdkondades ja  kellel on selge ambitsioon kasvada ning tuua turule uusi tooteid/teenuseid.

Kõige ambitsioonikamatele – arenguplaani toetus

Ambitsioonikad ja heade kasvuväljavaadetega ettevõtted, kelle arenguplaani on EAS heaks kiitnud, saavad taotleda toetust arenguplaani elluviimiseks. Toetuseni jõuavad ainult kõige tugevamad ja väga selge visiooniga ettevõtted.

Rahastustingimused:

  • Maksimaalne toetussumma ühe ettevõte kohta on 500 000 eurot.
  • Toetust saab kasutada:
    • personali arendamiseks, sh uute talentide palkamiseks
    • protsesside arendamiseks
    • müügi- ja turundustegevuse arendamiseks
    • uue toote tootmiseks vajaminevate seadmete ostmiseks (kuni 200 000 eurot).
  • Väikeettevõtted saavad toetust 45% projekti maksumustest
  • Keskmised ettevõtted saavad toetust 35% projekti maksumusest.
  • Suurettevõtted saavad toetust 25% projekti maksumusest.

Programm avaneb 2016. aasta alguses ja veebilehel täieneb info jooksvalt.

Lisainfo:
Rene Küttim
toetuse spetsialist
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ettevõtluse ja ekspordi keskus
627 9348

EAS uued taotlusvoorud

Taotlusvoorud rahvusvahelistele kultuuri- ja spordisündmustele

<

p class=”articleinfo”> Last Updated (Kolmapäev, 09 September 2015 12:02) Kolmapäev, 09 September 2015 11:58

9. september 2015

Taotlusvoorud rahvusvahelistele kultuuri- ja spordisündmustele on avatud alates 22. oktoobrist 2015. Taotluste esitamise lõpptähtaeg on 13. novembril 2015 kell 17:00.

Toetuse eesmärgiks on suurendada Eesti tuntust rahvusvaheliste spordi- ja kultuurisündmuste ning konverentside toimumise sihtkohana. Toetust saab taotleda kultuuri- või spordisündmusele, millega kaasneb vähemalt 1000 väliskülastaja ööbimist Eestis.

Toetust antakse meetmest „Rahvusvaheliste sündmuste ja konverentside toetamine“. Kultuuri- ja spordisündmuste toetamise eelarve 2015. aastaks on 400 000 eurot ja seda kaasrahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Infopäev taotlejatele toimub 13. oktoobril Tallinnas.

Lisainfo taotlemise kohta ning infopäevale registreerumine http://eas.ee/rsk

Avalike teenuste arendamise analüüside läbiviimine

Avalike teenuste arendamise analüüside läbiviimine

Taotlusvooru “Avalike teenuste arendamise eel-, äri- ja kasutatavuse analüüside läbiviimine” eesmärk on rahastada projekte, milles tuvastatakse analüüside käigus avalike teenuste pakkumise ja osutamisega seotud probleemid.

Analüüside tulemites tuuakse välja võimalikud lahendused, kuidas muuta avalikke teenuseid kättesaadavamaks ja kasutajakesksemaks, tõsta nende kvaliteeti ning osutada neid nutikamalt ja tõhusamalt IKT-vahendite abil.

Toetust võivad taotleda:

  • riigi osalusega sihtasutused,
  • põhiseaduslikud institutsioonid,
  • valitsusasutused ja nende hallatavad asutused,
  • kohalikud omavalitsused ja nende hallatavad asutused,
  • kohalike omavalitsuste liidud ning
  • avalik-õiguslikud juriidilised isikud.

Taotlusvooru kogumaht on 2 500 000 eurot. Projekti maksimaalne eelarve on 50 000 eurot. Projekti toetuse määr on 85% ja toetuse saaja omafinantseering 15%.

Jooksva taotlusvooru põhitingimused ja valikukomisjoni koosseis (.pdf, KB) – voor algatati majandus- ja taristuministri 24. aprilli 2015 käskkirjaga nr 15-0108.

Vooru mahu suurendamine (pdf, KB)- Finantseeritavate taotluste kogumahtu suurendati majandus- ja taristuministri 14. juuli 2015 käskkirjaga nr 15-0210.

„Avalike teenuste pakkumise arendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ (.pdf, 116 KB) – majandus- ja taristuministri 15. aprilli 2015 määrus nr 31, mis reguleerib toetuse andmist.

Taotluste esitamine

Taotlusi saab esitama hakata alates 18. maist 2015.

Taotlus tuleb elektrooniliselt sisestada aadressil https://www.eesti.ee/portaal/pjis.struktuuritoetus.

Taotluste deklaratsioon tuleb allkirjastada ning sisestada samas infosüsteemis dokumentide hulka.

Taotluste vastuvõtmine lõpetatakse, kui esitatud taotluste kogumaht ulatub 2 500 000 euroni. Taotluste vastuvõtmise lõpetamisest teavitatakse taotlejaid RIA veebilehel.

Küsimuste korral kirjutage meiliaadressil ria at ria dot ee ria at ria dot ee ria@ria.ee.