Category Majanduspartner OÜ uudised

Töökeskkonnaspetsialisti soovitused :

Kuidas hetkel toime viiruseohuga töökohtadel.

Viiruse eest peavad end kaitsma ja olema kaitstud ühiskonna nõrgemad liikmed –  vanemad inimesed ( 60+) , lapsed, kroonilised haiged ja immuunpuudulikkusega inimesed, samuti inimesed, kes on nt üle töötanud (mis tingib halva immuunsuse – sageli juhtivtöötajad, mitmel töökohal töötajad, üliõpilastest töötajad jms). Kuna Tallinna Kalmistul töötavad vanemad inimesed, on ohutusnõuete täitmine eriti oluline.

Terviseametist ja ka Eesti Vabariigi valitsuse poolt on antud hinnangud olukorra ohtlikkuse kohta kui ka soovitused, mida teha, kui ollakse haige või kuidas vältida haiguse levikut.  

Töötajatel , kelledel puuduvad teadmised viiruse leviku mehhanismidest ja tema toimest inimorganismile, tuleks olukorda selgitada. 

Töökohtadel tuleks.

• Informeerige töötajaid ettevaatusabinõudest ja võimalikest riskidest..
• Kontrollid töötajate tervislikku seisukorda tööle saabumisel, Haiguskahtluse tundemärkidega töötajad  saata koheselt koju.
• Varustada klienditeenindajad vajalike isikukaitsevahenditega. Pidada distantsi klientidega. Vältida füüsilist kontakti.
  
• Desiinfitseerige sobivate puhastus-ja desovahenditega  ühiskasutatavate ruumide uste linke ja treppide käepidemeid, ühiskasutatavaid töötasapindasid  (nt klienditeeninduse ruumid, koosolekute laud, toolid, WC d) vähemalt 2-3 korda päevas.
• Koosviiimiste või  koosoleku lõppedes soovitav desinfitseerida toolipindasid ja klientide /külaliste vastuvõtmisel soovitav samuti koheselt kasutatud pinnad desinfitseerida ( kui klient/kodanik  lahkub ruumist, vastuvõtult jne).
• Kui teie kollektiivis on töötaja , kes ise on saabunud (või tema pereliige on saabunud)  kõrge või keskmise riskiga piirkonnast (WHO  ja Terviseameti poolt väljakuulutatud koroonaviiruse riskipiirkonnad), siis võimalusel jäägu töötaja koju kaugtööd tegema. 
•  Kui tööandja otsustab, et see pole võimalik või töötaja otsustab tööle tulle, siis viiruse leviku vältimiseks (kui see juhuslikult ka on aga inimesel pole sümptomeid) on asjakohane kasutada nn  õhukest meditsiinis kasutatavat kaitsemaski (nn kirurgi mask). Samuti sobib ka kasutada  P1 filtriga tolmurespiraator või ka P2 filtriga tolmurespiraator). Selle kandmisega hoiab ta ära piisknakkusena leviva viiruse leviku oma töökeskkonnas. Üldjuhul on ühekordsed isikukaitsevahendid kasutatavad makismaalselt 8 tundi.
• Kui  kollektiivis on inimestel  hirm ja kartus nakatuda või ka oht on tõenäoline, siis tuleb enda kaitsmiseks kasutada  P3-filtriga respiraatorit, kaitseprille (mis liibuvad näonahaga või näovesiiri) ja pesta ning vajadusel ka desinfitseerida käsi peale ühsikasutatavate pindadega kokkupuutumist.
• Kui tööspetsiifika nõuab omavahel otse verbaalset suhtlemist, siis olla üksteisest  1- 2 m  kaugusel (kõnelemisel lendavad suust mikropiisad kuni 2 m kaugusele).  Töökohtadel, kus on vajalik lähem kontakt üksteisega, võtta kasutusele juba  eeltoodud meetmed (juhul kui  on olemas oht nakatuda).
• Hoiduge praegu, aktiivsel nakkuse levikuperioodil, kolleegidega,  tuttavatega ja võõrastega kätlemast, kallistamast ja nn põsemusi andmast .
• Jätta ära ühisüritused, koosolekud jms. kogunemised.
  
•  Tervituseks tehtav  nahakontakt võõrastega kui ka sõpradega võiks ära jääda  kuni aktiivse nakkusperioodi lõppemiseni.
• Kui ettevõttes/asutuses või töötaja tööprotsessi käigus on tekkinud oht nakatuda, siis võimalusel välistada  tööle tulek nõrgestatud töötajatel (vanemaealised töötajad, üliõpilastest töötajad, krooniliste haigustega või immuunpuudulikkusega töötajad). Tööandja ei pea teadma töötajate haigusi, küll aga peab tööandja/töökeskkonnaspetsialist informeerima kollektiivi suuremast nakkusohust töökeskkonnas ja vastavalt siis võetakse juhtkonna poolt vastu otsus kaugtöö osas või muude nakkushaiguste eest kaitsvate meetmete osas.
• Kui on köha või aevastate, siis katke suu käega, kasutage võimalusel  ühekordset taskurätti süljepiiskade väliskeskkonda sattumise vältimiseks. Nohu korral kasutage ühekordset taskurätti ja visake see peale nuuskamist prügikasti. Köha ja nohu korral peske sagedasti käsi (võimalusel kohe peale nuuskamist või köhimist). Käte puhastamiseks võib kasutada ka niiskeid  kätepuhastuse lappe, mis on poodides müügis.
•    NB! Ükski tolmurespiraator, mis ei ole P3 -filtriga, ei kaitse teie hingamisteid viiruste ega  bakteriaalse nakkuse eest.  Respiraatorid on ühekordsed ja nende  respiraatorite maksimaalne kaitse on ca 8 tundi. 
  
•   NB! Kui teil puudub silmade kaitse, siis ei ole te kaitstud mitte ühegi viirus-, bakteriaalse- ega ka seennakkuse eest, mis on õhuosakestena õhus, erinevatel vedelike piiskadel või kui need on pindadele sadestunudd ja sealt satuvad õhku kui me pindasid puudutame.
• NB! Ruumide-pindade desinfitseerimine on vajalik, et viirus ei kinnituks teie nahale-riietele ja ka juustele, kui te kasutate erinevaid pindasid tööl või ka kodus ja puutute neid kätega.
•    NB! Sage käte pesemine ning  vajadusel ka desinfitseerimine on vajalik, et hävitada seal olevaid võimalikke viiruseid ( jm haigustekitajaid), mis on pindadelt sattunud teie käte nahale .
•    NB! Peale käte sagedast pesemist ja desinfitseerimist ei tohi unustada ära käte kreemitamist nahka hooldavate käte kreemidega, sest käte pesemine ja desinfitseerimine “kuivatab “ nahka halvendab naha kaitsevõimet muude nahka kahjustavate bakterite eest. Samuti võivad tekkida naha haavandikesed ja nn nahalõhed.
•   NB! Enda kaitsmiseks viiruste ja muude hingamisteede nakkushaiguste eest, peaks olema inimene heas tervislikus seisundis – une-, elu ja tööreziim optimaalselt seatud vastavalt isiku võimetele.  Selleks saame ise palju ära teha –  praegu, talvehooajal, tarvitada immuunsust tõstvaid ravimeid- ja toidulisandeid. Toituda tervislikult ja vältida ülemääraseid pingutusi, mis võivad organismi nõrgendada. Ka riietumine peaks olema vastavalt ilmastikule või siis töökeskkonna/kodu  tingimustele.

Kokkuvõtteks, hetkel  on nii töökohal, kui ka ettevõttes  vaja tegutseda targalt ja läbimõeldult viiruse eest kaitsmisel kui ka selle võimalikul levitamise vältimisel. 

Toomas Türnpuu

TKS

Toomas Türnpuu, juhtimiskonsultant Telefon: 633 7395 Mobiil: 50 67751 E-post: toomas@majanduspartner.ee Skype: turnpuu OÜ Majanduspartner

Töökeskkonnaspetsialisti soovitused:

Kuidas hetkel toime viiruseohuga töökohtadel..

Viiruse eest peavad end kaitsma ja olema kaitstud ühiskonna nõrgemad liikmed –  vanemad inimesed ( 60+) , lapsed, kroonilised haiged ja immuunpuudulikkusega inimesed, samuti inimesed, kes on nt üle töötanud (mis tingib halva immuunsuse – sageli juhtivtöötajad, mitmel töökohal töötajad, üliõpilastest töötajad).

Terviseametist ja ka Eesti Vabariigi valitsuse poolt on antud hinnangud olukorra kohta kui ka soovitused, mida teha, kui ollakse haige või kuidas vältida haiguse levikut.  

Ilmselgelt on siin tegemist suure enamusega ühiskonna liikmetest, kelledel puuduvad teadmised viiruse leviku mehhanismidest ja tema toimest inimorganismile.  

Töökohtadel tuleks.

• Informeerige töötajaid ettevaatusabinõudest ja võimalikest riskidest..
• Varustada klienditeenindajad vajalike vahenditega.
• Desnfitseerige sobivate puhastus-ja desovahenditega  ühiskasutatavate ruumide uste linke ja treppide käepidemeid, ühiskasutatavaid töötasapindasid  (nt koosolekute laud, toolid) vähemalt 2-3 korda päevas.
• Koosviibimiste või  koosoleku lõppedes soovitav desinfitseerida toolipindasid ja klientide /külaliste vastuvõtmisel soovitav samuti koheselt kasutatud pinnad desinfitseerida ( kui klient/kodanik  lahkub ruumist, vastuvõtult jne).
• Kui teie kollektiivis on töötaja , kes ise on saabunud (või tema pereliige on saabunud)  kõrge või keskmise riskiga piirkonnast (WHO  ja Terviseameti poolt väljakuulutatud koroonaviiruse riskipiirkonnad), siis võimalusel jäägu töötaja koju kaugtööd tegema. 
•  Kui tööandja otsustab, et see pole võimalik või töötaja otsustab tööle tulle, siis viiruse leviku vältimiseks (kui see juhuslikult ka on aga inimesel pole sümptomeid) on asjakohane kasutada nn  õhukest meditsiinis kasutatavat kaitsemaski (nn kirurgi mask). Samuti sobib ka kasutada  P1 filtriga tolmurespiraator või ka P2 filtriga tolmurespiraator). Selle kandmisega hoiab ta ära piisknakkusena leviva viiruse leviku oma töökeskkonnas. Üldjuhul on ühekordsed isikukaitsevahendid kasutatavad makismaalselt 8 tundi.
• Kui  kollektiivis on inimestel  hirm ja kartus nakatuda või ka oht on tõenäoline, siis tuleb enda kaitsmiseks kasutada  P3-filtriga respiraatorit, kaitseprille (mis liibuvad näonahaga või näovesiiri) ja pesta ning vajadusel ka desinfitseerida käsi peale ühsikasutatavate pindadega kokkupuutumist.
• Kui tööspetsiifika nõuab omavahel otse verbaalset suhtlemist, siis olla üksteisest  1- 2 m  kaugusel (kõnelemisel lendavad suust mikropiisad kuni 2 m kaugusele).  Töökohtadel, kus on vajalik lähem kontakt üksteisega, võtta kasutusele juba  eeltoodud meetmed (juhul kui  on olemas oht nakatuda).
• Hoiduge praegu, aktiivsel nakkuse levikuperioodil, kolleegidega,  tuttavatega ja võõrastega kätlemast, kallistamast ja nn põsemusi andmast .
•  Tervituseks tehtav  nahakontakt võõrastega kui ka sõpradega võiks ära jääda  kuni aktiivse nakkusperioodi lõppemiseni.
• Kui ettevõttes/asutuses või töötaja tööprotsessi käigus on tekkinud oht nakatuda, siis võimalusel välistada  tööle tulek nõrgestatud töötajatel (vanemaealised töötajad, üliõpilastest töötajad, krooniliste haigustega või immuunpuudulikkusega töötajad). Tööandja ei pea teadma töötajate haigusi, küll aga peab tööandja/töökeskkonnaspetsialist informeerima kollektiivi suuremast nakkusohust töökeskkonnas ja vastavalt siis võetakse juhtkonna poolt vastu otsus kaugtöö osas või muude nakkushaiguste eest kaitsvate meetmete osas.
• Kui on köha või aevastate, siis katke suu käega, kasutage võimalusel  ühekordset taskurätti süljepiiskade väliskeskkonda sattumise vältimiseks. Nohu korral kasutage ühekordset taskurätti ja visake see peale nuuskamist prügikasti. Köha ja nohu korral peske sagedasti käsi (võimalusel kohe peale nuuskamist või köhimist). Käte puhastamiseks võib kasutada ka niiskeid  kätepuhastlappe, mis on poodides müügis.

NB! Ükski tolmurespiraator, mis ei ole P3 -filtriga, ei kaitse teie hingamisteid viiruste ega  bakteriaalse nakkuse eest.  Respiraatorid on ühekordsed ja nende  respiraatorite maksimaalne kaitse on ca 8 tundi.   

NB! Kui teil puudub silmade kaitse, siis ei ole te kaitstud mitte ühegi viirus-, bakteriaalse-ega ka seennakkuse eest, mis on õhuosakestena õhus, erinevatel vedelike piiskadel või kui need on pindadele sadenenud ja sealt satuvad õhku kui me pindasid puudutame.

NB! Ruumide-pindade desinfitseerimine on vajalik, et viirus ei kinnituks teie nahale-riietele ja ka juustele, kui te kasutate erinevaid pindasid tööl või ka kodus ja puutute neid kätega.

NB! Sage käte pesemine ning  vajadusel ka desinfitseerimine on vajalik, et hävitada seal olevaid võimalikke viiruseid ( jm haigustekitajaid), mis on pindadelt sattunud teie käte nahale .

NB! Peale käte sagedast pesemist ja desinfitseerimist ei tohi unustada ära käte kreemitamist nahka hooldavate käte kreemidega, sest käte pesemine ja desinfitseerimine “kuivatab “ nahka halvendab naha kaitsevõimet muude nahka kahjustavate bakterite eest. Samuti võivad tekkida naha haavandikesed ja nn nahalõhed.

NB! Enda kaitsmiseks viiruste ja muude hingamisteede nakkushaiguste eest, peaks olema inimene heas tervislikus seisundis – une-, elu ja tööreziim optimaalselt seatud vastavalt isiku võimetele.  Selleks saame ise palju ära teha –  praegu, talvehooajal, tarvitada immuunsust tõstvaid ravimeid- ja toidulisandeid. Toituda tervislikult ja vältida ülemääraseid pingutusi, mis võivad organismi nõrgendada. Ka riietumine peaks olema vastavalt ilmastikule või siis töökeskkonna/kodu  tingimustele.

Kokkuvõtteks, hetkel  on vaja tegutseda targalt ja läbimõeldult viiruse eest kaitsmisel kui ka selle võimalikul levitamise vältimisel.  Hetkel tekkinud paanika, kus iga hinna eest püütakse endale hingamisteede mask hankida, pole põhjendatud.  On vaja endale selgeks teha,  miks ja missugust hingamisteede kaitset üldse kasutada ja kas üldse hingamisteede kaitse on optimaalne, kui unustame ära silmade kaitsmise ja nahahügieeni  ning ühiskasutatavate ruumide kontaktpinnad-tööpinnad.

Projekt saab alguse heast ideest. Taotlejal on vaja esmalt läbi mõelda, mida ta teha tahab, mis põhjusel, kellele tegevus on kavas suunata, kuidas projekti ellu viia ning milliste tulemusteni projekti lõpuks soovitakse jõuda.

Enne taotluse esitamist tuleks veenduda kavandatavate tegevuste ja kulude ning enda kui taotleja abikõlblikkuses. Abikõlblikkus tähendab vastust küsimustele, kas taotleja, kui juriidiline isik, saab vastavast meetmest toetust taotleda ja kas plaanitud tegevusi ning kulusid saab sellest meetmest rahastada. Abikõlblikkuse kohta saab kõige täpsema info meetme määrusest, millega on paika pandud täpsemad taotlemistingimused. Määruse ja lisainfo taotlemise kohta leiad Innove kodulehelt iga avatud taotlusvooru alajaotusest.

Avatud taotlusvoorud:

• Koolide, kogukonna ja ettevõtjate koostöö toetamine ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmiseks (taotlusvoor on avatud 20. detsembrist 2019 kuni 20. veebruarini 2020).
• Haridusasutuste arendusprojektid uuenevat õpikäsitust toetava organisatsioonikultuuri loomiseks ning haridusasutuste meeskondade ühist õppimist toetavad õpiüritused (taotlusvoorud on avatud 25. juunist 2019 kuni eelarve vabade vahendite lõppemiseni). 
• Väikelahendused HEV õpilaste integreerimiseks tavakoolidesse (taotlusvoor on avatud 12. juulist 2018 kuni eelarve vabade vahendite lõppemiseni).
• Tööalast konkurentsivõimet suurendavad teenused (taotlusvoor on avatud 28. juunist 2018 kuni kuni eelarve vabade vahendite lõppemiseni). 
• Uudsete lahenduste väljatöötamine ja elluviimine sotsiaalvaldkonnas / väiketoetus (taotlusvoor on avatud 12. juunist 2018 kuni 31. detsembrini 2019 või kuni eelarve vabade vahendite lõppemiseni).
• Keeleõppetegevused edukamaks toimetulekuks tööturul (taotlusvoor on avatud kuni eelarve vabade vahendite lõppemiseni).
• Üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste ümberkorraldamist või alustamist toetavad meeskonnakoolitused (taotlusvoor on avatud kuni eelarve vabade vahendite lõppemiseni).
• Hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud põhikoolide võrgu korrastamine perioodil 2014–2020 (toetust saavad taotleda investeeringute kavva kantud organisatsioonid).

KÜSI LISA 50 67 751

Head uut aastat ja tegusat uut 2020 aastat!

UUED JA AVANEVAD TAOTLUSVOORUD 2020 AASTAL

Eesti-Norra toetus kuni 700 000 eurot, toetuse määr kuni 50% tööstuse, rohetehnoloogia, IKT ja tervisetehnoloogia projektideks — avatud 01.02.-31.03.2020: https://www.eas.ee/teenus/norratoetus/

Kagu-Eesti ettevõtluse arengu toetus 50 000 eurot Põlvamaa, Võrumaa ja Valgamaa väikeettevõtetele, toetuse määr 60% — avaneb prognoositavalt 2020 esimeses pooles: https://www.rtk.ee/toetused/toetuste-rakendamine/ettevotlus-ja-kulastuskeskkond/kagu-eesti-ettevotluse-arengu

PRIA majandustegevuse mitmekesistamise toetus maapiirkonna mikroettevõtetele 150 000 eurot, toetuse määr 40% — avaneb prognoositavalt 2020 septembris:https://www.excedea.com/extra/pria-avab-18-septembril-2019/?fbclid=IwAR30CGf685oz5irLoor20Hsk3BGX12cLktzsK96T2OqT1XFlYT8j919qgT4

Ida-Virumaa tööstusinvesteeringute toetus 990 000 eurot, toetuse määr 25% — jooksvalt avatud: https://www.excedea.com/extra/prognoositavalt-hilissugisel-2018-avaneb-ida-virumaa-toostusinvesteeringute-toetus-mahuga-kuni-990-000-eurot-ettevotja-kohta/

Küsi lisa mail@majanduspatner.ee

Esileht

tel 5067751

Toomas Türnpuu

Mõne kasulikud allikad personali teemadel

OÜ Majanduspartner koostab professionaalse äriplaani investorile
Helista 5067751

Territoriaalse koostöö uudiskiri siit

 

 

Töökeskkonnaspetsialisti teenus väikeettevõtetele

Tulenevalt Töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse § 16 lõige 2 alusel võib tööandja tellida ettevõttesse pädeva töökeskkonnaspetsialisti teenuse, põhjusel, et ei ole ise valmis töökeskkonnaspetsialist olema, ei soovi spetsialisti määrata oma töötliste hulgast või on soov saada pädev töökeskkonnaspetsialisti teenus omaala asjatundjatelt kõige mugavamal viisil. Meilt on võimalik tellida töökeskkonnaspetsialisti teenus teie ettevõttele.

Meie poolt pakutav töökeskkonnaspetsialisti teenus aitab Teil säästa aega ja raha ning keskenduda oma ettevõtte põhitegevusele!

Töökeskkonnaspetsialisti kohustused toetudes seadusele ja tuginedes praktikale:

• Tööohutuse üldine korraldamine ettevõttes.
• Süstemaatilise sisekontrolli läbiviimine.
• Töökeskkonnariskianalüüsi koostamine ja vajadusel töökeskkonna parameetrite mõõtmiste tellimine.
• Kirjaliku tegevuskava koostamine, toetudes riskianalüüsi tulemustele.
• Töötajate teavitamine töökeskkonna ohuteguritest.
• Tervisekontrolli korraldamine töötajatele.
• Töökeskkonnavolinike valimine (üle 10 töötajaga ettevõttes), esmaabiandjate valimine, töökeskkonnanõukogu kokkukutsumine (üle 50 töötajaga ettevõttes).
• Esmaabivahendite kättesaadavuse tagamine.
• Isikukaitsevahendite valik ja töötajatele edastamine
• Töötaja tööle asumisel esmase-, sissejuhatava juhedamise läbiviimine. Vajadusel täiendjuhendamise läbiviimine
• Ohutusjuhendite koostamine.
• Tööõnnetuste ja kutsehaiguste käsitlemine.

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, mis hakkas EV kehtima 1999 a. näeb ette, et iga tööandja on kohustatud läbi viima oma ettevõttes/asutuses töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajadusel nende parameetrid ning hinnatakse ohutegurite mõju töötaja tervisele.

Metoodika

OÜ Majanduspartner poolt läbi viidav riskianalüüs sisaldab :

• ettevõttes või selle struktuuriüksustes (igas konkreetses allüksuses) kohapeal töötajate töötingimustega tutvumine, tööks vajaliku informatsiooni kogumine, kusjuures võimaluse korral sooviksime läbi viia töötajate ankeetküsitluse;
• riskianalüüs riskifaktorite ja riskisuuruste määramisega töökohtade ja/või kutsealade lõikes (vormistatuna tabeli kujul) Analüüsi läbiviimisel tuginetakse nähtud-kuuldud andmetele ja töökeskkonna tegurite faktilistele näitajatele (laboratoorsete mõõtmiste andmed). Hinnatakse vastavust kehtivale seadusandlusele, töötervishoiu- ja tööohutuse nõuetele/põhimõtetele, ergonoomiapõhimõtetele, samuti töötingimustest ja töö iseloomust võimalikku tekkida võivat tervisekahju;
• kokkuvõte esinenud puudustest ja võimalikku tervisekahju põhjustada võivatest töökeskkonnateguritest;
• töökeskkonna tervendamiseks, riskisuuruste vähendamiseks vajalike abinõude plaani, tegevuskava koostamine;
• tervisekontrollile kuuluvate töötajate määramine, tervisekontrolle tingivate töökeskkonnategurite määramine, soovitatava tervisekontrolli perioodilisuse määramine;
• töö vormistamine.

Küsi pakkumist 

mail@majanduspartner.ee

 

Toomas Türnpuu

 

 

5067751

 

Tootmisohje koostamine. CE märgise taotlemine

Oma tootele CE-märgi kasutamisõigust taodeldes avastavad tootjad sageli, et valdkonda hõlmav direktiiv või harmoneeritud standard võimaldab tõendada toote nõuetele vastavust tootmisohje süsteemi (FPC ehk Factory Production Control) või tootmise sisekontrolli süsteemi kaudu.

Väga suurel hulgal toodete puhul (elektriseadmed, masinad, ehitusmaterjalid, isikukaitsevahendid, sh mänguasjad jne) on vajalik CE-märgis, enne kui neid võib müüa Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP).

CE- märgis kinnitab, et teie toodet on hinnatud ning see vastab ELi keskkonnakaitse-, tervise- ja ohutusnõuetele. See kehtib nii EMPs kui väljaspool seda valmistatud toodete suhtes, mida turustatakse EMPs.

Tootele CE-märgise kinnitamiseks peab olema koostatud tehniline toimik, milles on tõendatud, et teie toode vastab kõigile ELis kehtivatele nõuetele.

 

Tootjal lasub ainuvastutus kinnitada toote vastavust kõigile nõuetele. Kui Teie toode on saanud CE-märgise, võib osutuda vajalikuks esitada toote tarbijatele / turustajatele kõik märgisega seotud toetavad dokumendid. Reeglina esitatakse seonduvate dokumentidena kliendile ka tootmisohje sertifikaat ja kvaliteedi tõenduseks mõni hilisem laboratoorse analüüsi protokoll.

Toimivusdeklaratsioonil / vastavusdeklaratsioonil välja toodud toodete kvaliteedinäitajad peavad olema hinnatud ja tõendatud vastavalt tootmisohje käsiraamatus väljatoodud korrale (vastavalt tootmise kirjeldusele ja proovi-võtuplaanile).

Selleks koostataksegi tootmisohje käsiraamat, kus sätestatakse, mis moodi ettevõte kavandab oma tootmisprotsessi, et oleks tagatud keskkonnakaitse, tervise- ning ohutusnõuded ning lõpptoode vastaks parameetritele, mille tootja ise oma kaubale on garanteerinud. Nende materjalide / toodete kvaliteet peab olema hinnatud ja tõendatud vastavalt süsteemile 2+, mis eeldab tootmisohje käsiraamatu ja kogusinna juurde kuuluvat alamdokumentatsiooni, sh teavitatud asutuse poolt läbi viidud auditit ning tootmisohje sertifikaadi olemasolu.

Tootmisohje sertifikaat on kliendile tõenduslik dokument, mis näitab, et ettevõtte tootmine ja lõpptoote kvaliteedikontroll vastab vastavate standarditega kehtestatud nõuetele ja millega tootja võtab vastutuse, et kaup vastab deklareeritud kvaliteedile.

OÜ Majanduspartner aitab ettevõtetel tootmisohje projekti koostamisel ja sertifitseerimisprotsessiks valmistumiseks.

Konsultatsiooniprojekti  eesmärgiks on vajaminevate dokumentide koostamine ja ettevõtte kvaliteedi juhtimissüsteemi viimine tasemele, mis on vastavuses konkreetses tootestandardis toodud nõuetega. Projekti realiseerimisel on ettevõtte valmis täitma sertifitseerimiseks volitatud asutuse ja kehtestatud standardid toodud nõudeid.

Tootmisohje süsteem on ettevõttesisene kontrollsüsteem, mille eesmärgiks on kindlustada toodangu standardites nõutud kriteeriumitele. Tootmisohje süsteem kajastab tehnilist dokumentatsiooni, milles kirjeldatakse kõiki nõutava toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteemiga seotud asjakohaseid elemente.

Tehase tootmisohje peab tagama toote pideva vastavuse tehnilisele kirjeldusele ja määratletud nõuetele. Kõik tootja rakendatud põhimõtted, juhendid ja nõuded peavad olema süsteemselt dokumenteeritud kirjalike tegevuskavade ja protseduuride kujul. Dokumentatsioon peab tagama süsteemi üldise arusaadavuse ja võimaldama saavutada toote pideva nõuetele vastavuse ning sisekontrolli efektiivse toimimise.

2+ süsteem tähendab, et tootja peab kaubastatavast materjalist ja/või tootest olema teinud tüübikatsetused ning teostama toodangu üle järjepidevat kvaliteedi kontrolli vastavalt katsetusplaanile. Kogu tootmisprotsessi, sh selle dokumenteerimist, auditeerib teavitatud asutusena tegutsev sertifitseerimisasutus, kes viib läbi tootmise esmase ülevaatuse ning tegeleb selle hilisema järelevalvega. Kui kogu tootmine on hallatud vastavalt väljatöötatud tootmisohje käsiraamatule ja vastab harmoniseeritud standardi väljatoodud hindamiskriteeriumite süsteemile, väljastab sertifitseerimisasutus ehitustoote või –materjali ehitusturul müügiks sertifikaadi.

Eestis teeb ehitustoodete turujärelevalvet TJA.

Tootmisohje süsteemi tehnilised täpsustused, sh vastavuse tõendamise tingimused, tulenevad erinevatest EL direktiividest ning nendega seotud standarditest. Enamasti kasutatakse kombinatsioone tootmisohjest ning tootekatsetustest. Nõuete väljaselgitamine ja selleks sobiva tootmisohje süsteemi väljaarendamine on suhteliselt ajamahukas töö. OÜ Majandusparner aitab ettevõtetel tootmisohje projekti koostamisela ja sertifitseerimiseks ettevalmistamisel.

Tootmisohje sertifitseerimiseks sõlmib Sertifitseerimisasutus Tellijaga vastavasisulise sertifitseerimis- ja järelevalve lepingu, milles fikseeritakse osapoolte õigused ja kohustused sertifitseerimisprotsessis, määratakse kindlaks normatiivdokumendid, vastavuse tõendamissüsteem, järelevalve protseduurid (vajadusel) ja muud õiguslikud tingimused.

Tootmisohje juhtimissüsteem juurutatakse plaanipäraste kontrollide ja testide kaudu, mõõtes varustust, toormaterjale ja koostisosi, protsesse, masinaid ja tootmisseadmeid, samuti lõpptoodangut, sh materjali omadusi toodetes. Tootmisohje minimaalsed nõuded käsitlevad alljärgnevaid valdkondi:

• Organisatsioon
• Kontrolli protseduurid
• Tootmise juhtimine
• Kontrollimine ja testimine
• Arhiveerimine
• Mittevastavate toodete kontroll
• Käsitlemine, ladustamine ja töötlemine tootmisalal
• Transport ja pakkimine
• Töötajate koolitamine

EL direktiivide ja standardite Oma tootele CE-märgi kasutamisõigust taodeldes avastavad tootjad sageli, et valdkonda hõlmav direktiiv või harmoneeritud standard võimaldab tõendada toote nõuetele vastavust tootmisohje süsteemi (FPC ehk Factory Production Control) või tootmise sisekontrolli süsteemi kaudu.

Toomas Türnpuu

juhtimiskonsultant

5067751

 

• turism
• keskkonnateadlikkus
• veemajandus

 

 

• eestikeelne seminar Tartus, https://estlat.eu/en/events/information-seminar-for-potential-5th-call-applicants-in-estonia.html
• lätikeelne seminar Riias, https://estlat.eu/en/events/information-seminar-for-potential-5th-call-applicants-in-latvia.html