Category Majanduspartner OÜ uudised

EAS uudised

Uudiskiri
Välisturistide arv saavutas tänavu oktoobriks rekordtaseme
EASi turismiarenduskeskuse direktori Tarmo Mutso sõnul on Statistikaameti eile avaldatud ülevaate põhjal välisturistide ja nende ööbimiste arv tänavu esimese kümne kuuga jõudnud uue rekordini. Ühe põhjusena toob ta esile Eesti turismiettevõtete ühised jõupingutused Eesti sündmuste ja atraktsioonide tutvustamisel. Eelkõige lähiturgudel aitab kaasa ka Eesti järjekindel tutvustamine peresihtkohana.

Loe edasi

Ettevõtte strateegilise juhtimise diagnostika

Ettevõte strateegilise juhtimise diagnostika, juhtimisprobleemide analüüs ja muudatuste kava koostamine

 

Ettevõtte strateegiline juhtimine on  võtmetähtsusega juhtimisfunktsioon , mis ebastabiilses majanduskeskkonnas omandab erilise rolli. Mis võivad ettevõttes olla ja on need sisulised probleemid, mis takistavad ettevõtte strateegia elluviimist ja ettevõtte arengut?

Esiteks, eksisteerib pidev konflikt ja lõhe tegeliku olukorra ja firma poolt fikseeritud strateegiliste eesmärkide vahel. Näidetena võib tuua olukorra, kus eksisteerivad suured käärid ettevõtte planeeritud finantsmajanduslike näitajate ja tegelike majandustulemuste vahel. Milliseid olulisi näitajaid ettevõtte tulemuslikkuse hindamisel on arvesse võetud (näit müügimaht, ROI, klientide rahulolu, turuosa jms.) ja mis on põhjuseks, kui eesmärke ei täideta ning ettevõtte majandustulemused halvenevad. Siin tuleks analüüsida, millised sisemised ja välised tegurid takistavad planeeritud majandustulemuste saavutamist.

Teiseks , ettevõtte juhtkond ei suuda kainelt ja realistlikult valitsevat olukorda hinnata ja lahendusi välja pakkuda. Sageli viibitakse nn „mugavustsoonis“ ja ei taheta tunnistada eksisteerivaid probleeme, nende olemust ja sisu. Põhjuseks võivad olla soov ebameeldivate probleemidele lahenduste otsimisel aega venitada ja otsustamist edasi lükata. Sageli ei tunta ka vastavaid metoodikaid ja juhtimistehnikaid probleemide põhjuste väljaselgitamiseks. Näiteks teenindusettevõttes võib klientide rahulolu langeda mitmel põhjusel: näit langeb teeninduskvaliteet, väheneb töötajate motivatsioon, seoses voolavusega halveneb teenindajate erialane väljaõpe ja teeniduskultuur jms. Sageli võivad probleemid olla esile kerkinud väljaspool konkreetse juhi tegevusvaldkonda. Probleemid võivad esineda varjatul kujul ja võivad olla seotud erinevate faktoritega, mis esmapilgul ei ole ilma põhjalikuma analüüsi ja aruteluta nähtavad.

Kolmandaks , organisatsioonis töötavad või on tööle asunud isikud, kellel on “värske pilk” ja nägemine organisatsioonis toimuvatele probleemidele ja kes on huvitatud ettevõtte olukorra kaardistamisest ja hindamisest, uute strateegiate kavandamisest ja võimalike probleemide lahendamisest. Sageli on need inimesed ettevõtetes, kes on huvitatud võimalike arengu- ja muudatusteprotsesside käivitamisest. Need võivad olla ettevõtte omanike ringi kuuluvad isikud, aga ka tegevjuhtkonda palgatud isikud. Allpool loetelu täheldatud ettevõtte üldistest strateegiliste probleemide ilmingutest.

  • Ettevõtte finantsnäitajate halvenemine;
  • Müügiplaanide mitte täitmine;
  • Rahulolematute klientide hulga suurenemine;
  • Klientide kaotus;
  • Tootmiskadude ja praagi suurenemine;
  • Laoseisu suurenemine;
  • Ettenägematute kulude suurenemine;
  • Tellimuste ja projektide täitmise tähtaegade pikenemine;
  • Suur personali voolavus,
  • Personali madal kvalifikatsioon;
  • Teostatud tööde ja osutatud teenuste kvaliteedi halvenemine;
  • Debitoorse ja kreditoorse võlgnevuse suurenemine. Madal tööviljakus ja tootlikus;
  • Ettevõttesiseste konfliktsituatsioonide hulga kasv;
  • Probleemid organisatsiooni juhtimises;
  • Vastuseis muudatustele, uuenduste kartus;
  • Аutokraatia ja ettevõtte üksustevahelise koostöö halvenemine;
  • Puudused palgapoliitikas, demotiveeriv juhtimisstiil. Meeskonnatöö puudumine;
  • Töötajate rahulolu, loojalsuse ja töömotivatsiooni vähenemine;

Kuidas kaasata strateegiakonsultante ja mida strateegilise juhtimise konsultatsiooniprojekti realiseerimise tulemusena saavutatakse

Ettevõtte funktsioneerimise, eesmärgipärase ja tulemusliku tegutsemise eelduseks on ettevõtte strateegia arendamine. Parimate majandustulemuste saavutamiseks peavad ettevõtted pidevalt tegutsema oma ettevõtte strateegia täiendamise ja arendamisega ning püstitatud eesmärkide realiseerimisega. Oluliseks sisendiks on siin ettevõtte töötajaskond ning nende emotsionaalne sidumine ettevõtte strateegia ja selle elluviimisega.

Ettevõttel on sageli objektiivsetest ja subjektiivsetest põhjustest tulenevalt otstarbekas kaasata strateegiakonsultante, kes on abiks strateegia ja juhtimisprobleemide analüüsimisel, muudatuste kava väljatöötamisel ja uuenduste käivitamisel.

Konsultantide kaasamise faas eeldab eelkõige ettevõtte poolset valmisolekut väliste konsultantide kaasamiseks. Sellele järgneb pädevate strateegiakonsultantide otsimise ja ettevõtte strateegilise juhtimise valdkonda kaasamise faas.

Esiteks, strateegiakonsultandid külastavad ettevõtet, räägivad läbi strateegia arendamise vajadused, nägemuse ja  eelseisva konsultatsiooniprojektiga seotud ootused ning probleemid, kaardistavad muudatusvajadused , analüüsivad ja kaardistavad ettevõtte strateegilise juhtimise hetkeseisundit.

Teiseks, strateegiakonsultandid analüüsivad ja kaardistavad strateegia arendamise vajaduse, koostavad ja pakuvad välja strateegilise arendustegevuse ja muudatuste protsessi aja- ja tegevuskava, samuti sisekoolituse lähteülesande

Kolmandaks, realiseerivad strateegilise juhtimise arendamise projekti vastavalt sõlmitud konsultatsioonilepingule.

Projekti teostamise faasis peavad ettevõte juhtkond ja töötajad olema informeeritud strateegilise juhtimise arendamise projektist ja kaasatud projekti teostamisse. Juhtimiskonsultandid peavad saama teha oma tööd ja omama ligipääsu informatsioonile. Konsultantide töö algab intervjuude kokkuleppimise ja alusdokumentide kogumisega. Selleks kasutatakse spetsiaalseid juhtimise analüüsi meetodeid ja protseduure. Konsultantide töö eesmärgiks on ettevõtte probleemide loogiline ja analüütiline mõtestamine, tekkinud strateegilise juhtimise probleemide sisuliste põhjuste väljatoomine, probleemide puu kirjeldamine ja lõpuks ettevõtte strateegilise juhtimise arenguks vajalike meetmete ja ettepanekute väljatöötamine ning muudatuste tegevuskava koostamine. Kõige esmase meetodina kasutatakse intervjuude läbiviimist ettevõtte juhtkonna ja töötajatega. Konsultandid püüavad vastavaid juhtimistehnikaid kasutades välja selgitada probleemide olemuse ja tekkepõhjuse. Keskendutakse võimalike lahendusteede ja meetodite otsimisele. Konsultandid kasutavad probleemide väljaselgitamiseks ka dokumentide analüüsi, kohtumisi andmete saamiseks, diagnostilist jälgimist ja muid juhtimismeetodeid. Konsultandid grupeerivad ja järjestavad probleemid tulenevalt probleemide kaalukusest ja teevad ettepanekuid probleemide lahendamise järjekorra ja viiside osas. Konsultatsiooniprojekti käigus realiseeritakse ettevõttes kokkulepitud strateegilise arendamise- ja koolituse kavad. Kõikides strateegilise juhtimise konsultatsiooniprojekti faasides töötatakse aktiivselt koostöö juhtkonnaga, informeerides oma tegevustest ja kaasates juhtkonda.

Strateegilise juhtimise projekti lõppfaasis koostavad konsultandid strateegia arendamise projekti raporti ja kokkuvõtte, kus analüüsitakse projekti tulemuslikkust ja antakse tagasisidet teostatakse projektis osalejate arvamustest ja kokkuvõtetest. Üldjuhul teevad konsultandid vastavalt kokkuleppele ettepanekuid ettevõtte strateegilise juhtimise arendamise jätkukavade osas.

Edukas strateegilise juhtimise konsultatsiooniprojekt aitab ettevõtetel leida lahendusi tekkinud probleemidele, pakkudes välja lahendusi ja ettevalmistades strateegilise juhtimise valdkonna juhtimisotsuseid. 

 

Viimsi,

 

Toomas Türnpuu

EAS rahvusvahelise turunduse toetuse saajad

EASilt taotlevad 30 sündmust rahvusvahelise turunduse toetust

Rahvusvaheliste sündmuste turunduse toetamise teises voorus laekus EASile 30 taotlust, millest 14 olid spordisündmuste ja 16 kultuurisündmuste projektid. Kokku taotleti toetust mahus 1,6 miljonit eurot. Toetust väliskülastajatele huvipakkuvatele spordi- ja kultuurisündmustele antakse käesolevas voorus 400 000 eurot. Toetusesaajad avalikustatakse 2017.a. jaanuaris.    

„Toetust taotlevate kultuuri- kui ka spordisündmuste valik on väga mitmekülgne. Taotlejaid on ooperist elektroonilise tantsumuusikani,“ ütles EAS turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso. „Spordivaldkonna taotlustes on samuti esindatud erinevad võistlused talispordist saalimängudeni.“

„Projektide hindamisel lähtume eelkõige sellest, millist mõju avaldab toetatav sündmus Eestisse saabuvate väliskülastajate ööbimistele, koostööle sihtkohaga ning ettevõtlusele. 2018. a toimuvate sündmuste hindamine on veidi keerulisem, kuna toimuvad ka EV100 sündmused kõikjal Eestis. Seega pööratakse erilist tähelepanu sellele, kas reaalselt on olemas ööbimiskohti piirkonna majutusettevõtetes. Soovime, et sündmusele saabuva väliskülastaja elamus oleks mitmekülgne ja aitaks Eesti turismimaana teiste sihtkohtade hulgas eristuda,“ jätkas Mutso.

Toetuse eesmärk on luua sündmuste tutvustamise kaudu põhjuseid Eesti külastamiseks ning vähendada madalhooaja mõjusid Eesti turismisektorile, eelkõige Tallinnast kaugemates piirkondades. Sündmuste rahvusvaheliseks turunduseks jagatakse toetusi igal aastal. Järgmine voor taotlemiseks avatakse 2017. aastal.

Eelmises voorus said toetust ja on ka 2016 juba edukalt toimunud Weekend, Saaremaa Ooperipäevad, Tallinn Music Week, Ironman 70.3 Otepää, 2016. aasta orienteerumise veteranide maailmameistrivõistlused, auto24 Rally Estonia, Simple Session. Lisaks toetab EAS järgmisel kolmel aastal kokku miljoni euroga viit regulaarselt toimuvat suursündmust, mis aitavad tõsta Eesti riigi tuntust maailmas ja toovad Eestisse arvukalt väliskülalisi. Need viis sündmust on Tallinn Music Week, Pimedate Ööde Filmifestival, SEB Tallinna Maraton, Tartu Maraton ja Simple Session.

Toetust antakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Lisainfo:

Kadri Kütt
Kommunikatsioonijuht
Arendusüksus
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
Mob: +372 568 00467
Tel: +372 627 9433
kadri.kytt@eas.ee

Projektijuhi teenuse pakkumine

Majandusplogo2016

 

 

OÜ Majanduspartner pakub abi ja toetust erinevate rahastamisallikate taotlemisel ja taotlusprojektide kirjutamisel, vastavate dokumentide ettevalmistamisel ja esitamisel. Meie põhitegevuste hulka kuulub Euroopa Liidu struktuurifondide poolt kaasfinantseeritavate projektide koostamine tellijale, nõustamine ja rahastamisprogrammide alane konsultatsioon, projektide tehniline administreerimine ning projektide juhtimine. 

Pakume klientidele projektijuhi teenust.

Milleks selline teenus?

Sageli on projektitaotlejatel otstarbekam oma aja- ja tööjõuressursi piiratuse tõttu ning toetuse reaalse kasutamisega seotud riskide maandamiseks kasutada projektijuhti väljaspoolt organisatsiooni. See võimaldab planeerida projektijuhtimisega seotud kulud projekti eelarvesse teenusena.

Pakume omalt poolt projektijuhi poolset tuge projekti idee väljatöötamiseks, viies projekti tegevusi ellu süsteemselt planeerides ja seda juhtides. 

Aitame Teid projekti administratiivsel ja sisulisel juhtimisel, dokumentide haldamisel, aruandluse koostamisel ning projekti raamatupidamise ja finantsjuhtimise korraldamisel. 

Milleks kaasata projektijuhti ?

Sageli ei ole ettevõttel otstarbekas palgata tööle tähtajalise lepinguga töötajat ja vajatakse projektijuhti projekti juhtimiseks ja edukaks realiseerimiseks. 

Projektijuht töötab kliendi eesmärkidest ja huvidest lähtuvalt, pakkudes parimat teenust ja rakendades oma erialaseid oskuseid kokulepitud eesmärkide täitmiseks

Projekti juhtimine eeldab erialaste spetsiifiliste oskuste teadmist ja tundmist. Näiteks on vaja omada sidusvõrgustikku, tunda regulatsioone ja dokumente, tunda sisseostetavate kaupade ja teenuste hankimise korda, jälgida aruannete esitamise tähtaegu ja vormistamise reegleid, pidada kinni eelarvest ja ajagraafikust, suhelda erinevate partneritega, jne.

Rahastaja nõuetele vastav projektijuhtimine nõuab kõrgendatud tähelepanu ning reeglina vähendab organisatsiooni võimekust tegeleda oma põhitegevusega.

Pädev projektijuhtimine on aga projekti eduka teostamise oluliseks eelduseks.

 Mida projektijuht teeb?

  • projekti elluviimise üldine koordineerimine;
  • hangete ettevalmistamine ja läbiviimine;
  • töökoosolekute korraldamine;
  • partnerite ja rahastajaga suhtlemine;
  • eelarve jälgimine;
  • abikõlblikkuse reeglite jälgimine;
  • esilekerkivate ettenägematute probleemide lahendamine;
  • vahe- ja lõpparuannete vormistamine;OÜ Majanduspartner projektijuhtimise teenus koosneb alljärgnevatest etappidest:
  • OÜ Majanduspartner projektijuhtimise teenuse kasutamine võimaldab organisatsioonidel keskenduda oma igapäevatööle ning annab kindluse, et projekt saab edukalt realiseeritud.
  • Projektiideega seotud tegevuste kaardistamine, rahastamisvõimaluste otsimine ja analüüs, taotluste nõuete ja protseduuride täpsustamine, probleemide väljaselgitamine, erinevate lahenduste kaardistamine, suhtlemine rahastajatega;
  • Projektimeeskonna loomine;
  • Projekti sisuline planeerimine, ajakava koostamine, juhtimine ja koordineerimine (aja- ja tegevuskavas ettenähtud tegevused vastavalt kinnitatud eelarvele, lähteülesannete täpsustamine, koosolekute läbiviimine, jooksev koordineerimine);
  • Projektijuhi poolne projekti diagnostika , analüüs, teostamine ja vastutus püstitatud eesmärkide saavutamisel;
  • Projekti raamatupidamise ja finantsjuhtimise korraldamine;
  • Projekti tehniline administreerimine, sh aruandluse koostamine.

 

Mida projekti edukaks teostamiseks ootame?

  • Helista ja lepime kohtumises  kokku projekti edukas realiseerimises!
  • Ootame kliendilt vajaliku informatsiooni edastamist ja koostööd lisadokumentide hankimisel ja edastamisel , mida meie ei saa iseseisvalt hankida (näiteks majandusaasta aruanded, tegevusload, litsentsid).
  • Teostame kogu töö ja haldame dokumentatsiooni projekti algusest lõpuni ning koostame ka nõutavad aruanded investeeringujärgsetel aastatel. 

Võta ühendust ja teeme pakkumise!

 

50 67751

 

 

Toomas Türnpuu 

 

projektijuht

 

 

EAS toetab atraktsioonide arendamist

EAS toetab rahvusvahelise pereturismi atraktsioonide arendamist

Tänasest, 11. juulist on avatud rahvusvahelise pereturismi atraktsioonide toetusmeede.

Ettevõtlusministri Liisa Oviiri sõnul on oluline mitmekesistada rahvusvaheliste pereatraktsioonide valikut Eestis, et tekitada reisimotivatsiooni Eesti külastamiseks ning pikendada siia reisijate külastusaega.  „Uute atraktsioonide loomine toob Eestisse kindlasti rohkem turiste, kes reisivad koos perega ning näevad Eestis atraktiivset sihtkohta. Mitmed olemasolevad pereatraktsioonid on juba selgelt näidanud Eesti ettevõtjate potentsiaali selles valdkonnas. Eesti tuntus turistide seas tõstab ka meie riigi usaldusväärsust, mis on oluliseks teguriks ekspordi suurendamisel,“ ütles Oviir.

EASi turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso selgitas, et viimasel viiel aastal avatud pereturismi atraktsioonid (eriti Meremuuseumi Lennusadam, AHHAA teaduskeskus ja Lottemaa) on  avaldanud pereturismi kasvule tuntavat mõju. EASi poolt tellitud 2014. aasta väliskülastajate uuringu andmetel kulutavad koos alla 15 aastaste lastega reisijad reisi kohta keskmiselt 250 eurot ja ööpäeva kohta 88 eurot.

„Pereturism ja seda eriti lähematest naaberriikidest, on üks nišše, millesse jätkuvalt panustame. Meie atraktsioonide kvaliteet ja kasvav arv annavad suure panuse turistide siia meelitamiseks, nii on näiteks Lätist saabuvate turiste hulk viimastel aastatel hüppeliselt tõusnud ning seda just pereturismi näol. Positiivne tendents on see, et peamiselt autoga reisivad pered jõuavad ka kõikjale mujale Eestisse ning ei piirdu oma külaskäigul ainult Tallinnaga, “ sõnas Mutso.

Toetust taotlema on oodatud kõik väliskülastajatele huvipakkuvate pereturismi atraktsioonide arendajad. Toetust saavad taotleda nii uued kui ka juba praegu tegutsevad atraktsioonid, mis plaanivad edasiarendusi.  Tingimuseks on, et atraktsioon oleks avatud vähemalt 6 kuud aastas ning pakuks teenuseid ja tegevusvõimalusi erinevas vanuses lastega peredele. EAS toetab investeeringuid atraktsiooni ja teenustesse, samuti turundustegevusi välisturgudel. Vajalik omafinantseering investeeringu toetuse saamiseks on vähemalt 50% projekti maksumusest.

Eeltaotluste esitamise tähtaeg taotlejatele on 1. detsembril (kell 17.00). Meetme eelarve on 14,9 miljonit eurot. Tegevusi rahastatakse Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Rohkem infot toetuse ja taotlemise kohta http://eas.ee/pereturism

Lisainfo:

Tarmo Mutso
EASi turismiarenduskeskuse direktor
Telefon 5022055
tarmo.mutso@eas.ee

PRIA TOETUS AVANEMAS

 

Avanemas on PRIA toetus mikro ja väikestele toiduainete- ja joogitootjatele seadmetesse ja ehitistesse investeerimiseks.

EELINFO kohaselt saavad ettevõtted taotleda toetust seadmetesse ja ehitistesse tehtavateks investeeringuteks.

Toetuse määr on 40% (mahepõllumajandustoodete puhul kuni 45%) investeeringu summast. Maksimaalne määr on kuni 500 000 eurot.

Toetuse juures on oluline, et soetatavad seadmed või investeeringud ehitisse annaksid ettevõtte toodetele lisandväärtust.

Toetus on avatud 27.06.2016-04.07.2016.

EAS avas klastrite toetuse II taotlusvooru

EAS avas klastrite toetuse II taotlusvooru

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) avas 22. aprillil 2016 klastrite toetuse II taotlusvooru, mille eesmärk on ettevõtete koostöö suurendamine rahvusvahelise konkurentsivõime parandamiseks.

EASi ettevõtluse ja ekspordi keskuse juhi Tea Danilovi sõnul toetatakse klastri ja tema partnerite turundus- ja arendustegevust. „Klastritesse koondumine võimaldab ettevõtetel läbi koostöö oma toodete, teenuste ja tehnoloogiatega välisturgudel edukamalt konkureerida. Toetuse tulemusena ootame ettevõtete müügitulu ja lisandväärtuse kasvu ning turule uusi tooteid ja teenuseid,“ selgitas Danilov. „On heameel tõdeda, et huvi uute klastrite loomise vastu on ettevõtjate seas jätkuvalt suur, mistõttu leidsime võimaluse korraldada klastriprojektidele täiendav taotlusvoor,“ lisas ta.

Toetusega kaetakse klastri arendus- ja ühisturundustegevuste läbiviimist ja koordineerimist. Fookuses on projektid, mille tegevused panustavad tervisetehnoloogiate ja –teenuste arendamisse, ressursside efektiivsemasse kasutamisse läbi tõhusama energiakasutuse ja kulude kokkuhoidu ning suurendavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutuselevõttu.

Toetust saavad taotleda Eesti mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud mittetulundusühingud või sihtasutused. Ühe projekti kohta eraldatakse maksimaalselt 600 000 eurot ja finantseerimise piirmäär on kuni 50% abikõlbulikest kuludest.

Meetme eelarve on 10 miljonit eurot. Taotlemine toimub vooruliselt. Teise taotlusvooru eelarve on 1,5 miljonit eurot. Taotlusi saab esitada kuni 27. juunini 2016.

EAS korraldab 3. mail 2016 klastrite II taotlusvooru toetuse taotlejatele infotunni. Vajalik on eelregistreerimine EASi veebilehel www.eas.ee/klastrid.

Klastrite arendamist rahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondist.

 

Lisainfo:

Triin Nõlvak
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus
Klastrite arendamise programmijuht
triin.nolvak@eas.ee

Startup Estonia kolis KredExisse

Startup Estonia jätkab tegevust KredExis

Seoses Arengufondi ümberkorraldamisega ning riigi investeerimistegevuse konsolideerimisega saab “Startup Estonia” programmi elluviijaks KredEx. Muudatused realiseeruvad selle aasta teise kvartali jooksul.

Ettevõtlusminister Liisa Oviir ütles, et seoses ümberkorraldamisega ei muutu Startup Estonia partnerite jaoks midagi. „Programm jätkab tööd ning plaanitud tegevused viiakse lõpuni.“

Minister lisas, et konsultatsioonidest iduettevõtete kogukonnaga tuli selgelt välja nende eelistus näha programmi KredExi juures. „Kogukonna esindajad leidsid, et Startup Estonia programmi sisenevate ettevõtete jaoks on tegu parima võimaliku lahendusega, kuna KredExi alla on koondunud kõik riiklikud fondiinvesteeringud ja nii on uued alustavad ettevõtted järgmise faasi investoritele lähemal.“

“KredExil on hea tuntus ja maine nii turuosaliste kui ettevõtlusega alustajate hulgas, teadlikkus sihtrühmast ja kapitaliturust ning pikk riikliku poliitika elluviimise kogemus ja programmi elluviimiseks või teenuste turult sisse ostmiseks vajalik ekspertiis,” ütles Oviir.

Minister avaldas lootust, et Startup Estonia ja KredExi meeskonna kootöös hakkab viimastel aastatel kiirelt arenenud idufirmade keskkond veelgi jõudsamalt arenema ja luuakse järgmised globaalse tuntusega edulood.

KredExi juht Lehar Kütt ütles, et Startup Estonia programmi tegevuste KredExi alla viimine on loomulik osa protsessist, mille käigus koondatakse riigi riskikapitaliinvesteeringutega seonduv ühte organisatsiooni. „Startup Estonia programmil on oluline roll selles, et Eestist võrsuksid järgmised rahvusvahelised edulood. Selleks parandatakse iduettevõtete ligipääsu kapitalile, arendatakse sobivat tegevuskeskkonda ja iduettevõtete rahvusvahelist võimekust.“

Eestis on praegu 500-700 iduettevõtet, nende hulk peaks „Startup Estonia“ programmi tegevuse mõjul aastaks 2020 kahekordistuma. Eesti iduettevõtted kaasasid 2015. a 95 mln EUR kapitali, alates 2006. a kokku 268 mln EUR, millest 1/5 on Eesti investoritelt. Eesti iduettevõtted on loonud üle 2300 töökoha, mille keskmine palk on ca 1700 EUR. Aastal 2015. tasusid iduettevõtted riigile maksutuluna ca 22 mln EUR.

KredEx on finantsasutus, mis aitab Eesti ettevõtetel kiiremini areneda ja turvaliselt välisturgudele laieneda pakkudes riigi garantiiga tagatisi, krediidikindlustust, laene ja riskikapitali. KredExi riskikapitali-alaste tegevuste portfell hakkab hõlmama riigi esindamist SmartCapi senise portfelli juures, Startup Estonia raames loodavate ärikiirendite haldamist, Eesti riigi osalusel loodud fondifondide haldamises osalemist.

/09.03.2016/

 

Veel uudiseid samal teemal

Ettevõtlusminister Liisa Oviir
14.03.2016|Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Ettevõtlusminister osaleb ülemaailmsel ettevõtluse kongressil

Ettevõtlusminister Liisa Oviir võtab täna ja homme osa Kolumbias ettevõtluse kongressi startupide programmist, kus tutvustab Eesti idufirmade arengukeskkonda ja e-riigi võimalusi.

Ettevõtlusminister Liisa Oviir
10.03.2016|Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Riik hakkab analüüsima erandite tegemist energiamahukatele ettevõtetele

Ettevõtlusminister Liisa Oviir tegi täna valitsusele ettepaneku elektrihinna erinevuse kehtestamiseks energiaintensiivsetele ettevõtetele.

Tekkepõhise eelarvestamise rakendamine avalikus sektoris

 

 

Majandusplogo2016

 

 

 

OÜ MAJANDUSPARTNER  pakub avaliku sektori asutustele uut aktuaalset koolitust teemal

 

”   TEKKEPÕHISE EELARVESTAMISE RAKENDAMINE AVALIKUS SEKTORIS“

Eesmärk 

 Koolituste eesmärk on anda süsteemne ülevaade tekkepõhise eelarvestamise eesmärkidest, meetoditest, eripäradest ja juurutamise protsessidest avalikus sektoris, arendades ametnike ja/või töötajate tekkepõhise eelarve koostamise oskusi ning tõstes nende finantsalaseid kompetentse.  

Koolitusvajadus  

Aastaks 2017 plaanitakse minna Eesti Vabariigi kõigis ministeeriumites , asutustes s.h. ka kohalikes omavalitsustes ja nende asutustes üle tekkepõhistele eelarvetele ning sellest tulenevalt ka tekkepõhisele riigieelarvele. 

Aasta 2011 detsembris jõustus Euroopa Nõukogu direktiiv 2011/85/EL liikmesriikide eelarveraamistiku miinimumnõuete kohta. Selle direktiiviga  seati liikmesriikidele kohustus kehtestada valitsussektorile ühtsed eelarvereeglid tagamaks valitsussektori eelarvedistsipliini ja seeläbi ka eelarvetasakaalu. Kõigis riigiasutustes on finantsplaneerimise kvaliteedi tõstmiseks ja finantsaruannete kasutamisvõimaluste suurendamiseks vajalik samade arvestusprintsiipide kasutamine eelarvestamisel ja raamatupidamises.  Käesoleval ajal koostatakse tüüpiliselt eelarveid lähtudes kassapõhisest arvestusprintsiibist, samal ajal kui raamatupidamine toimub rahvusvaheliselt aktsepteeritud standarditest lähtuvalt tekkepõhiselt, mistõttu kasutusel olevatel finantsaruannetel on raske anda lisaväärtust asutustele eelarveprotsessis otsuste tegemisel.   Euroopa Majandus- ja Rahaliidu (Economic and Monetary Union) täisliikme staatus kohustab Eestit järgima Euroopa Liidus valitsussektori eelarvepositsiooni kohta sätestatud kriteeriume. Valitsussektori tugev eelarvepositsioon on üheks peamiseks eelarvepoliitiliseks eesmärgiks ning oluline tulemusnäitaja rahvusvahelisel tasandil.

Koolituse kestvus ja kava 

Koolituskava koostatakse “rätsepameetodil”  koostöös Tellijaga ja selle kestvus on   1-2 õppepäeva (8-16 akadeemilist tundi). Koolituskava koostatakse Tellija soovidest lähtuvalt.  

Õpitulemus 

Koolitusel osalejad oskavad peale koolitust majanduslikult mõtestada tekkepõhist eelarvet koolitusel saadud juhendmaterjali (teoreetilised kontseptsioonid, näited, ülesanded) järgi.  

Õpiväljundid 

Koolituse läbinu peaks olema suuteline:  

  • mõistma eelarvestamise protsessi, etappe ja seoseid kohalike avalikus sektoris;
  • koostama ja analüüsima tekkepõhist eelarvet;
  • eristama tekkepõhise eelarve planeerimist kassapõhisest erinevate   elementide lõikes (tulud, kulud, investeeringud, rahavood).
  • hindama ressursside kasutamise sihipärasust;
  • hindama oma asutuse tulemuslikkust eelarve ja finantsaruannete järgi;
  • jagama oma hinnanguid teiste sarnastel ametikohtadel töötavate ametnikega. 

Koolitus viiakse läbi tuginedes eelarvestamise õiguslikele regulatsioonidele, tekkepõhise eelarvestamise Eesti ja rahvusvahelisele praktikale. Koolitusel lahendatakse läbivalt avaliku sektori tegevusalaga seotud näidisülesandeid, mis on koostatud koostöös avaliku sektori esindajatega.   

Koolituse põhiteemad: 

1.Avaliku sektori finantsjuhtimine ja eelarvestamise lähtealused

  • Uue haldusjuhtimise (New Public Management) ja avaliku sektori finantsjuhtimise (New Public Financial Management) mõjud
  • Finantsjuhtimine kui terviklik seostatud tegevuste süsteem.
  • Avaliku sektori eelarvestamise eripärad. „Strateegiline plaan-eelarve- aruanne- meetmed“ (PDCA) tsükkel avaliku sektori juhtimises. Eelarvestamise protsess ja seosed finantsarvestusega. Peamised vastuolud PDCA tsüklis avaliku sektori juhtimises.
  • EN direktiivi 2011/85 mõju ja nõuded Eesti avaliku sektori
  • Eelarvestamise regulatsioonid Eestis (finantsjuhtimise regulatsioonid, raamatupidamise seadus, valitsuse määrused jm) .
  • Eelarveraamistik (eelarvepoliitika elluviimise komponendid). Eelarvestrateegia.
  • Avaliku sektori eelarve koostamise sisendid. 

2.Tekkepõhise ja kassapõhise eelarve erisused ning eelarvete seos juhtimisega 

  • Kassapõhise ja tekkepõhise eelarve olemus ning erisused (kassapõhise ja tekkepõhise eelarvete näited). Eelarvestamise ja aruandluse seosed.
  • Eelarve koostamise etapid.
  • Eelarve täitmise analüüs, sh vajaliku informatsiooni kogumine ja eelarve täitmise seire.
  • Eelarved (tulemi eelarve, rahavoo eelarve, eelarveline bilanss) ja nendevahelised seosed. Avaliku sektori teenuste eelarvete eripärad.
  • Planeerimise ajaline raamistik. Lühiajaline versus kesk-pikk planeerimine (eelarvestamine).
  • Tulemuspõhine eelarvestamine (Performance budgeting).
  • Tekkepõhise eelarvestamise praktika Eesti avalikus sektoris.  
  1. Tulude planeerimine  
  • Eelarve tulude liigid.
  • Kassapõhise ja tekkepõhise tegevustulude planeerimise põhimõtete erinevus. Tekkepõhiste tegevustuludega seotud nõuete ja kohustuste muutuste mõju.
  • Tulude kajastamine kassapõhise ja tekkepõhise eelarve näidisülesandes.

   4.Kulude planeerimine  

  • Eelarve kulude liigid. Muutuvate ja püsivate ning otseste ja kaudsete kulude planeerimine. Tegevuspõhise kuluarvestuse rakendamine avalikus sektoris.
  • Tegevuspõhine planeerimine. Kassapõhise ja tekkepõhise tegevuskulude planeerimise põhimõtete erinevus.
  • Varude, kohustuste, ettemaksete jt muutuste mõju tekkepõhistele kulueelarvetele .
  • Kulude kajastamine kassapõhise ja tekkepõhise eelarve näidisülesandes.
  • Probleemkohtade arutelu 

  5.Investeeringute ja finantseerimistegevuse planeerimine

  • Põhivarainvesteeringu liigid.
  • Investeeringute eelarvestamise protsess.
  • Põhivara kasulik eluiga ja amortisatsioonimeetodid. Põhivara väärtus. Investeeringute ajastamine.
  • Eelarve piirangud. Üldised probleemid investeeringute eelarvestamises.
  • Põhivara ost versus kasutusrent.
  • Finantseerimisvõimalused ja instrumendid. Laenukohustused ja nendega seotud maksed.
  • Investeeringute ja finantseerimise kajastamine kassapõhise ja tekkepõhise eelarve näidisülesandes.
  • Probleemkohtade arutelu 

  6.Rahavoo ja tulemi planeerimine  

  • Rahavood põhitegevusest.
  • Rahavood investeerimisest.
  • Rahavood finantseerimistegevusest.
  • Rahavoogude kujunemine kassapõhise ja tekkepõhise eelarve näidisülesandes.
  • Tulemi kujunemine kassapõhise ja tekkepõhise eelarve näidisülesandes.
  • Varade, kohustuste ja netovara kujunemine näidisülesandes.
  • Koolituspäeva(de) kokkuvõte.   

Koolituse oodatavad tulemused 

Mida Tellija saab koolituse tulemusena? Koolituse tulemusena paraneb avaliku  asutuse juhtide, juhtrühma ja spetsialistide arusaamine asutuse eelarvestamise ja finantsjuhtimise arenguvajadustest ja konkreetsetest sammudest asutuse tulemuslikkuse juhtimisel. Paraneb juhtrühma arusaamine eelarvestamise ja finantsjuhtimise  protsessidest ja meeskonna tunnetus. Koolituse käigus arutatakse läbi asutuse finantsjuhtimise  arendamisega seonduvad kriitilised faktorid ja arengutegurid.

 

Koolitaja: Koolituskursuse viib läbi prof. TOOMAS HALDMA Tartu

Ülikoolist

 

Koolituse maksumus ja tellimine Koolituse maksumus kujuneb läbirääkimistel Tellijaga ja sõltub kursuse  ajalisest mahust, korralduskuludest, kursuse ettevalmistamise ja kliendi konkreetsete soovide arvestamisega seotud ajakulust jms teguritest. 

 

Koolituse tellimine ja informatsioon OÜ Majanduspartner , tel. 5067751

Toomas Türnpuu    

www.majanduspartner.ee